Koos Erasmus + projektiga:

Teema esitlus: "Koos Erasmus + projektiga:"— Esitluse väljavõte:

1 Koos Erasmus + projektiga:
21. sajandi õppe lõimingu käsiraamat koolidele Koos Erasmus + projektiga: Teaching for Tomorrow (Õpetamine homme)

2 21.sajandi tegevuse käigus õppimine
Õpetamine homme 21.sajandi tegevuse käigus õppimine See raamat on saadaval tasuta allalaadimiseks tänu Erasmus+ laiaulatuslikule rahastamisele. Käsiraamatut levitatakse Creative Commonsi litsentsi „Attribution -NonCommercial-ShareAlike“ alusel, mis tähendab, et teil on õigus seda teost jagada (kopeerida, levitada ja edastada). Samuti võimaldab see reimmenteerida raamatut. Need on saadaval ainult järgmistel tingimustel: te lisate viite autorile, ei kasuta seda raamatut ärilistel eesmärkidel, ning kui te seda käsiraamatut mingil moel muudate, teisendate või sellele tuginete, tuleb seda jagada sama või sarnase litsentsi alusel. Lisateavet selle litsentsi kohta saate otsida veebist: CC BY- NC-SA 4.0. Soovitame seda materjali kasutada haridusasutustes, printides välja omale ühe raamatu eksemplari ja levitama selle töölehti ka oma õpilastele. Oodatud on päringud ja soovitused autoritele (vaata või tft-project.eu). Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

3 Sisukord Bridge21 mudel 21.sajandi õppes.........4
Bridge21 õpikäsitus klassiruumis Täiendavad õpetamismeetodid 21.sajandi õpioskuste hindamine……..….28 Õpikogukonna arendamine …….37 Õppevahendid …………….…….…………50 Kasulikku lugemist.…….…….……………..…..64 Sisukord Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

4 Bridge21 mudel õpetamiseks & õppimiseks
21. sajandil Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

5 Bridge21 õpikäsitus: Sisu ja kontseptsioon
“Õpetaja ülesanne on luua pigem leiutise tingimused kui pakkuda valmis teadmisi” - Seymour Papert (1993) Rühmatöö Õppimine tehnoloogia vahendusel Uurimuslik õpe Partnerlus klassiruumis Kõik need komponendid on ühised ja mõistlikult arusaadavad ning 21. sajandi õppeks olulised. Kuid nende kombinatsioon ja süstemaatiline rakendamine, eriti formaalses hariduses, on ebatavaline. Bridge21 sisaldab neid põhielemente ja pakub struktureeritud käsitlust õpitegevuste loomiseks ja edasi andmiseks. Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

6 Bridge21 õpikäsitus: Sisu ja kontseptsioon Sotsiaal- konstruktivistlik õpikäsitus
Viimase kolmekümne aasta jooksul on toimunud nihe õpetamiselt juhendamisele, s.t õpetajakeskselt õpilaskesksele õppele. Kuue- ja seitsmekümnendate aastate õpetamismeetodeid iseloomustasid deduktiivne õppimine ning arusaam, et õppija oli anum, mille õpetaja (ekspert) peab teadmistega täitma. Seevastu konstruktivistlik lähenemine soosib induktiivset õpet, kus õppijatelt oodatakse reeglite avastamist või järeldamist nende enda kogemuste ja katsetuste kaudu. Selles stsenaariumis on õpetaja pigem abiline, kes juhendab, suunab ja aitab õpilasi. Üha konstruktivistlikumad või „avatumad“ õppemeetodid on leidnud tee klassiruumi, võimaldades õpilastel osaleda tema enese määratud, sõltumatus ja huvidest lähtuvas õppes.

7 Sisu ja kontseptsioon Õpilased on võimelised saavutama rohkem, kui neilt üldiselt oodatakse, eriti kui nad on keskkonnas, milles neid julgustatakse katsetama, kriitiliselt mõtlema ja loominguline olema. Bridge21 mudel soodustab aine sisu edastamist õpilaste juhitud projektide ja küsitluse kaudu. See hõlmab õpilasi uurimis-, analüüsi-, ja sünteesiprotsessis. Neid julgustatakse võtma vastutust vajalike teadmiste avastamise eest sobiva lahenduse või artefakti arendamiseks hästi läbimõeldud keskkonnas. Õppekavaülesed Bridge21 tegevused soodustavad uuritava teema kontseptuaalset mõistmist, kuna need on kontekstis, mis on osalejatele olulised. Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

8 Partnerlus klassiruumis
Sisu ja kontseptsioon Partnerlus klassiruumis Pedagoogiline mudel Bridge21 näib traditsioonilisest klassiruumist tunduvalt erinev. Õpetajad toimivad vahendajatena või juhendajatena, ja sageli ka kaasõppuritena. Füüsiline ruum on loodud selleks, et toetada õppimisel koostööd. Mööbel, mida on võimalik komplekteerida erinevatesse asenditesse, on ideaalne. Reflekteerimine on märksõnaks läbi kogu õppeprotsessi. Rühmatöö Bridge21 meeskonnatöö mudel hõlmab erinevate võimetega õpilasi, kes töötavad koos ühise eesmärgi saavutamise nimel. Antud mudel julgustab noori muutuma eneseteadlikumateks õppuriteks. parandab probleemide lahendamise oskusi. avardab hariduslikku silmaringi soodustab üksteiselt õppimist. Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

9 Tehnoloogiliselt vahendatud keskkond
Sisu ja kontseptsioon Uurimuslik õpe Uurimuslik õpe algab küsimusest või probleemist, mitte kinnitatud faktide ja reeglite esitlemisest. Seda iseloomustab õpilaste aktiivne osalus ja see soodustab loomeprotsessides osalemist, nagu: probleemi või uurimisvaldkonna tuvastamine, vaatenurkade arvustamine ja alternatiivide eristamine, uurimise planeerimine, teabe otsimine, oletuste uurimine ja põhjendamine ühtsete argumentide esitamine. Tehnoloogiliselt vahendatud keskkond Kasutada võib nii madal- (tahvlid, liimäärega märkmepaber jne.) kui ka kõrgtehnoloogiat. Kõigil juhtudel aga: õpilased õpivad pigem tehnoloogia abil, mitte selle kohta. tehnoloogia on konkreetse probleemi puhul tähenduslik ja asjakohane. Tehnoloogiat kasutatakse selleks, et ergutada õpilasi koostööd tegema. Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

10 Bridge21: Reflekteerimine
Sisu ja kontseptsioon Bridge21: Reflekteerimine Reflekeerimine on Bridge21 võtmekomponent, omades mitmeid erinevaid eesmärke. Seda saab kasutada tulevaste tegevuste parandamiseks nii disaini, organisatsiooni kui ka õpilaste kaasamise osas. Seda saab kasutada ka hindamisvahendina. Protsessi reflekteerimine: Jälgige ja dokumenteerige tegevusi tunnis: jälgige muudatusi märkmete ja fotode tegemisega ning arutades õpilastega nende kogemusi. Kasutage individuaalseid ja grupi tagasiside lehte, et koguda rohkem teavet õpilaste kogemuste kohta. Õpitu reflekteerimine: Sokraatiline küsimuste esitamine koos õpilastega on tõhus vahend, mis julgustab neid õpitu üle mõtlema. Tegevuse lõpus tehtav esitlus annab õpilastele samuti võimaluse mõelda selle üle, mida nad õppisid ja millist tööd teised meeskonnad tegid. Rühmakoosolekud, millel osalevad kõik liikmed, annavad samuti võimaluse uurida, kui hästi on õpilased õpitust aru saanud. Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

11 Miks proovida Bridge21 õpikäsitust?
Siin on mitmeid viise, kuidas õpilased ja koolitajad saavad kasu Bridge 21 õpikäsitusest. Õpetajad saavad: katsetada õpilaskeskset loovus- ja uurimiskultuuri. suhelda õpilastega võrdsemal tasandil. jagada oma õpilastega avastamis- ja uurimisprotsessi. õppida Õpilased saavad: ise oma õppimise eest vastutada. omandada elukestva õppija oskuseid. suurendada oma suhtlemisoskust, koostöö, loovuse ja kriitilise mõtlemise oskusi. arendada ja täiustada oma esitlusoskust. arendada usalduslikke suhteid oma õpetajate ja täiskasvanutega üldiselt. olla rohkem motiveeritud ja huvitatud õppimisest. tunnetada olulisi seoseid klassiruumis omandatud teadmiste ja väljaspool kooli saadavate kogemuste vahel. “Nad on õnnelikumad, nad on aktiivsemad, nad töötavad kõvasti, see meeldib neile rohkem” – Õpetaja “Hiljuti neile antud ingliskeelne projekt...nad tegid seda ise. Nad suutsid üksinda töötada olles sisemiselt motiveeritud ” – Õpetaja “Õppimine võib olla lõbus ja mitte igav. Bridge21-s on sul valik – kas istuda ja mitte rääkida, ja sul ei ole lõbus, või rääkida ja õppida uusi asju ja nautida seda.” - Õpilane Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

12 Bridge 21 õpikäsitus klassiruumis Licensed under Creative Commons
© 2016 Bridge21 (

13 Kuidas alustada Selge struktuur, loovus, paindlikkus
Bridge 21 õpikäsitus põhineb struktuuril, kus antakse meeskondadele vahe-eesmärgid ja tähtajad töötamiseks. Bridge21 tegevused lubavad meeskondadel vabadust ja paindlikkust oma õppimise juhtimiseks ja nende lõpliku töö väljundi kujundamiseks. Loovust edentatakse julgustades meeskondi kujundama erinevaid lahendusi ja esitus vahendeid. Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

14 Alusta tasapisi Õppimisruum Lühikesed näidistegevused
Ruumipaigutus mõjutab oluliselt õpetamist ja õppimist. Õpperuumi muutmine on üks võimalus – muuda oma ruumi, vaheta seda teiste õpetajatega või otsi koolis ruume, mida saab rühmatööks kasutada (link hobuseraua, veesilma ja koopastiilis ruumilahenduste juurde). Lühikesed näidistegevused Järgnevalt on toodud lühikesed harjutuste näited, mis pakuvad võimalust proovida meeskonnatööd, uurimusliku õpet, ja tehnoloogiat. a. Meeskonnatöö on 21. sajandi hariduse põhielement. Enne meeskonnatöö katsetamist leidke ülesanne, millest saavad kasu meeskonnast pärit õpilased. Siin on üks harjutus, mis peaks võtma orienteeruvalt 10 minutit: Näide a Keegi on kijutanud lause, milles on ainult viis sõna, igas sõnas on keskmiselt neli tähte, aga ükski sõna ei ole neljatäheline. Püüdke koos leida variante, milline see lause võiks olla? Vaadake mis teeb sellest hea tegevuse siin Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

15 Alusta tasapisi Mis siis? Tagasivaade
b. Tehnoloogia – madaltehnoloogia on ok! Miks mitte alustada madaltehnoloogia ressursside kasutamist ja rakendada aeglaselt digitaaltehnoloogiat, muutes õppimise samal ajal aktiivsemaks ja huvitavamaks. Näide b Igale meeskonnale määratakse tegelane mõnest näidendist, romaanist, või novellist. Nad kirjutavad blogi, millest nähtuvad selle tegelase põhiomadused, ja jagavad seda (digitaalselt või muul moel) ülejäänud klassiga. Või lase õpilaste rühmadel kasutada liimäärega märkmepaberid, et luua klassiruumi seinale esimese maailmasõja ajakava. c. Uurimuslik õpe. Koostöö, tehnoloogiliselt vahendatud ja aktiivne keskkond moodustab Õpetamine Homme käsitluse baasi. Uurimuslikut õpet võib kasutada ülaltoodud näite C laiendamiseks. Näide c Tegevuse laiendamiseks palu igal rühmal valida kolme sõjas hukkunud sõduri nimed(neid leiab mälestustahvlitelt, perekonnaandmetest või muudest allikatest) ning uurida nende lugu, kasutades selleks veebis olevaid esmaseid ja teiseseid vahendeid (ajaloo ressursid siin). Seejärel lisage nende isiklikud andmed oma ajakavasse. … teisi näidistegevusi leiate siit. Mis siis? Tagasivaade Kutsuge õpilasi arutama, kasutage tagasiside lehte, mõelge selle üle ise… Mis töötas, mis mitte ja miks? Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

16 Bridge21 tegevusmudel Allpool on toodud täieliku Bridge21 tegevusega leitud komponentide ülevaade. Seda tuleks kohandada teie konkreetse tegevusega. Iga sammu motiiv on saadaval siin. Kava – kasulik selleks, et õpilased oleksid aktiivseks õppimiseks valmis. Jäälõhkuja ülesanded Meeskonna kujundamise ülesanded Soojendus – julgustab meeskonna ühendamist ja erinevat mõtlemist. Soojendusülesanded Uurimine – juhendajad määratlevad loovalt probleemiruumi ja julgustavad meeskondi: Küsitlemiseks ja uurimiseks. Ajurünnakuks ja probleemi täpsustamiseks. Kavandamine: Ülesannete loetelu koostamine. Määratlege meeskonna rollid, ajakava ja ressursid. Loomine – tegevuse peamine osa Täitmine/Loomine Arvustus/Hindamine/Testimine Reflekteerimine. Meeskonna Esitlus/Võistlus – pakub fookust ja tähtaega Reflekteerimine Individuaalne ja meeskonna reflekteerimine Kogu rühma arutelu Kava Soojendus Uurimine Kavandamine Loomine Esitlus Reflekteerimine Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

17 Bridge21: tegevusmudeli mall
Tegevusmudeli mall on mõeldud selleks, et aidata praktikutel arendada ja planeerida Bridge21 õppetunde. Tegevusmudeli mall on välja töötatud koostöös hariduspraktikute, teadlaste ja disaineritega. Meetod pakub 21. sajandi õpetamise ja õppimise praktika väljatöötamiseks uut struktuuri. Tegevusmudeli malli kasutamine peaks aitama praktikutel tuvastada huvitavat konteksti, kuhu tegevus paigutada, samuti peaks see toetama Bridge21-stiilis õppetunni konkreetseid võtmeoskusi ja õppimise eesmärke. Tegevusmudeli malli võib kasutada interaktiivses protsessis, et kujundada ideed arenguks. Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

18 Tegevusmudeli mall Ülevaade Õppe eesmärgid Reflekteerimine
Aine/Teema: Klass/Aastane rühm: Õppeaine(d): Ülevaade Millise väljakutse peavad teie õpilased lahendama? Miks on see õpilastele tähtis – milles on konks? Millised on peamised mõtted, mis õpilastele meelde jäävad? Õppe eesmärgid Millist õppekava sisu käsitletakse? Selle tegevuse lõpuks suudavad õpilased: Kuidas käsitletakse 21. sajandi nelja põhioskust? Loomingulisus Suhtlemine Koostöö Kriitiline mõtlemine Reflekteerimine Kuidas sa tead, et nad õpivad? Kuidas õpilased oma edasiminekut reflekteerivad? Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

19 Tegevumudeli Mall Kava Soojendus Võimalikud aspektid Kirjeldus Kestus
Uurimine Kavandamine Loomine Esitlus Reflektsioon Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

20 Täiendavad konstruktivistlikud õpetamismeetodid
Erineva vanusega õpilaste koosõppimine Õppimine õpetamise kaudu „Ümberpööratud klassiruum“ Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

21 Õpikäsitlus Bridge21 & Õpetamismeetodid
Õpikäsitlus Bridge21 on paindlik. See pakub struktuuri ja aluseid, et toetada praktikume, kasutades meetodeid, mis ergutavad õpilaste 21. sajandi oskuste arengut. Kuna ühiskondlik konstruktivistlik õpikäsitlus toetab Bridge21 meetodeid, sobib see õpikäsitlus paljude konstruktivistlike õpetamismeetoditega. Need õpetamismeetodid võivad õppeprotsessi täiendada ja parandada Õpetamismeetodi valikud on sageli juurdunud õpetaja enda isikupäras ja uskumustes. Siiski on soovitatav kaaluda kõiki olemasolevaid õpetamismeetodeid (loeng, õpetaja juhitud õpetus, individuaalne töö, paaristöö ja grupitöö). Valikuid tuleks teha ennekõike õppe eesmärgi nimel ja mitte ainult enda pärast. (Meyer, 2007).

22 Erinevate vanuserühmade koosõppimine: Mis see on?
Erinevate vanuserühmade koosõppimine on õpikäsitlus, mille puhul ühte klassiruumi ühendatakse eri vanuseklasside õpilased. See õpikäsitlus võimaldab vastastikust õppimist ja võimekamatelt õppuritelt õppimist. Segatud vanusega õppimise peamine väärtus on paindlikkus, mida pakutakse õpilastele, kelle kognitiivne kasv on pigem järskude spurtide seerias sujuvam kui lineaarne progressioon. Suures kronoloogilises vanusevahemikus töötavate õpilaste koostöös muutub normiks paljude võimete esiletulek. Selline õpikäsitlus eeldab õpetamisstiilide kõrgetasemelist diferentseerimist ja varieerumist, et säilitada õpivõimalus kõigile õpilastele. See sunnib õpetajaid õpetajakesksest käsitlusest hoiduma ning soodustab klassides partnerlust ja grupitööd.

23 Erinevate vanuserühmade koosõppimine: Kuidas saab seda proovida?
Miks seda võiks proovida? Lapsed õpivad oma eakaaslastelt. See pakub paindlikkust ja võimalusi erinevate võimetega õpilastele. Võimekamad õpilased saavad võtta vastutuse kõrgemal tasemel. See pakub õpilastele võimaluse võtta klassis erirolle, näiteks olla eeskujuks või võtta juhendaja roll. Võimekamad õpilased saavad näidata või modelleerida häid tavasid ja erioskusi. Millal võib õpikäsitlust Bridge21 kasutada? Bridge21 saab kasutada teemapõhise projekti puhul, mitte ainult eelnevalt õpitud sisu puhul. Seda saab kasutada selleks, et korrata vanemate õpilastega läbitud materjali, tutvustades samal ajal noorematele õpilastele uut materjali.

24 Õppimine õpetamise kaudu: Mis see on?
Õppimine õpetamise kaudu kaasab õpilasi nii, et nad genereerivad ise didaktilisi materjale ja töötavad need läbi. Õpilased peavad põhjalikult uurima sisu, mida nad soovivad kaasõpilastele selgitada, ning nad peavad mõtlema, millised on sobivad viisid seda sisu kaaslastele esitada. Õpetaja aitab õpilastel saavutada oma eesmärke ning annab neile arengu kohta tagasisidet. See õppimisviis võib olla väga võimas motiveeriv tööriist, eriti kui õpilasi õpetavad n-ö „õpetajad“ on nende jaoks asjakohased – need võivad olla teised õpilased, lapsevanemad, kes ei tunne sisu, või hoopiski kooli külastajad.

25 Õppimine õpetamise kaudu: Kuidas saab seda proovida?
Miks seda proovida? See julgustab õpilasi teadvustama oma õpiviise ning meeskonnas õppimist, vähendades samal ajal didaktilist osa. See võib anda õpetajatele võimaluse aidata konkreetsel õpilasrühmal nende arusaamist süvendada. Õpetajal on aega õpilaste arusaamist jälgida ja hinnata. See motiveerib õpilasi. See võib aidata õpitud materjali sügavamalt mõista ja õpitut paremini meelde tuletada. Millal võib seda Bridge21-ga proovida? See on efektiivne meetod põhi mõistete läbivaatamiseks. Vanemad õpilased võivad õpetada noorematele õpilastele põhiteemalist teavet. Keeleõppijad võivad õpetada vanemaid/algajaid mõne põhikontseptsiooniga.

26 „Ümerpööratud klassiruum“: Mis see on?
“Ümberpööratud klassiruum“ on populaarne haridusmudel, mille puhul traditsiooniline õpetamisviis – õpetaja kui teabevahetuse ja õppimise fookus – asendatakse õpilastega, kes vaatavad õpetuslikke videoid väljaspool tunni aega ning kinnistavad uut materjali õpetaja või teiste õpilaste abiga. Sellel mudelil on palju eeliseid. Esiteks, saab iga õpilane video peatada või taaskäivitada nii tihti, kui soovib, mis võimaldab neil töötada omas tempos. Teiseks, tunnitöö käigus välja toodud sisu vabaneb, nii teevad õpilased koolis rohkem loomingulisemaid, praktilisemaid ja kommunikatiivsemaid ülesandeid, samal ajal kui õpetaja jälgib ja toetab neid.

27 „Ümberpööratud klassiruum“: Kuidas saab seda proovida?
Kuidas alustada? Õpetajad, kes soovivad seda mudelit kasutada, peaksid esmalt vaatama mõnda videot, et tutvuda olemasolevate materjalide ja nende struktuuriga. Seejärel võib ka ise video filmida, et saada aimu väljakutsetest, millega õpilased silmitsi seisavad. Meetoditega toimetamine ja lõplik lõpuleviimine sõltub kooli varustusest ja õpetaja oskustest. Lõpuks peaksid õpetajad alustama lühikeste ja lihtsate videotega, et hinnata õpilaste teadmisi mudeli ja selle toimimise kohta. Millal võib seda Bridge21-ga proovida? See meetod on kasulik, kui Bridge21 tegevus nõuab teatud sisu eelnevat varjamist. Tõhus on kasutada tehnikat „Jigsaw“ ehk „Pulse“, mille puhul on iga meeskonna õpilastele määratud teemaga seotud märksõnad. Seejärel liidetakse grupi liikmed teiste rühmade liikmetega, kellel on sama teave, ning nad hakkavad seda teavet uurima ning ideid jagama. Siis naasevad õpilased oma esialgsesse rühma, et proovida antud teemast n-ö selge pilt „kokku panna“.

28 21. sajandi oskuste hindamine
Ülevaade Hindamisviisid Põhiküsimused Hindamine Bridge21 mudeli põhjal Rühmatööde hindamine Bridge21 järgi Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

29 21. sajandi oskuste hindamine
Me hindame seda, mida me pidevalt keskkonnas näeme ja kogeme. Kuid õpilaste teadmisi tuleb hinnata teadlikult ja harivalt. Bridge21 käsitluse puhul peetakse oluliseks seda, et õpilased õpivad oma õppeprotsessist: mida rohkem nad on hindamisprotsessi kaasatud, seda paremini oskavad nad oma eesmärke seada ja nendeni ka jõuda. Sellisel viisil muutub hindamine õppeprotsessi loomulikuks osaks, mitte ainult lõpptulemuseks. Juhtnöörid, kuidas õpilase arengut hinnata, leiab peatüki lõpust. Maksimaalse tõhususe kättesaamiseks tuleks hindamissüsteemi õpilastele tutvustada ja anda neile selgelt mõista, mida neilt oodatakse. Juhul kui eesmärk ja edukriteeriumid ei ole täpselt määratletud, ilmneb hindamises ebaselgust ja meelevaldsust. Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

30 Hindamisviisid Kokkuvõttev (summatiivne) hindamine – hindamisvorm, mis võtab kokku inimeses konkreetsel ajahetkel kogunenud teadmised. Hinnatavale isikule ei anta selgitavat tagasisidet, mis on valesti või mida ta oleks võinud teisiti teha. Kujundav (formatiivne) hindamine – hindamisvorm, mille käigus selgitatakse õppeprotsessi alguses hindamise ja hariduse eesmärke. Hinnatavale isikule antakse tagasisidet tema tulemuse kohta tööprotsessi käigus pidevalt - nii on õpilane alati teadlik sellest,mida tuleb teha järgmiseks, et oma eesmärgini jõuda. Kujundav hindamine Kokkuvõttev hindamine Standardiseeritud testid Enesehindamine Kaasav hindamine Esitamine Portfooliod Rubriigid Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

31 Hindamine : Õpetaja vs Õpilase vaatenurk
Õpetaja ja õpilase fookus hindamisel on erinev, kuid järgnevad küsimused võivad aidata igaühel oma edusamme jälgida. Õpetaja perspektiiv Kas kõik õpilased osalevad õppeprotsessis? Kas ma olen teadlik kõigist õpilaste õppeprotsessidest? Kas nad õpivad seda, mida nad pidid õppima? Kuidas ma seda tean? Kuidas seda teavet kasutada? Mida ma pean oma õpetuses muutma? Õpilase perspektiiv Millised on minu eesmärgid? Kas ma olen õppimises edukas? Kas ma tean, mida on vaja teada? Millised on minu õpistiilid? Millised on minu tugevused ja nõrkused? Mida ma pean parandama? Kuidas ma saan seda parandada? Millele peaksin järgmisel korral keskenduma? Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

32 Viis hindamise põhiküsimust
1. Mida peavad õpilased õppima? Õpilased peavad mõistma õpetamise eesmärki ja tundma end selle osana. Eesmärgid peavad olema õpilaste jaoks selged ja arusaadavad. 2. Mida nad juba teavad? Õpetajad peavad kohandama oma õpetamismeetodeid, tuginedes oma õpilaste teadmistele ja oskustele. 3. Mida õpilane peaks õppima, et saavutada järgmine tase? Õpetajad ja õpilased ise võivad anda tagasisidet, mis võiks õppimist julgustada. Selline tagasiside aitab õpilastel mõista, mida nad peavad oma eesmärgi saavutamiseks tegema. Niisugune käitumisviis tugevdab ka õpetajate ja õpilaste vahelist dialoogi. Erinevate omadustega autentsete õpilaste tööde arutamine ja hindamine aitab õpilastel mõista, mida neilt oodatakse. Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

33 4. Kuidas saavad õpilased õppeprotsessis üksteist toetada?
Kui õpilased hindavad üksteise tööd ja annavad tagasisidet, võib see aidata neil eri töömeetodeid paremini tundma õppida. Õpilaste oskust iseennast hinnata saab selle protsessi kaudu tugevdada. 5. Kuidas saavad õpilased õppeprotsesse hinnata ja nende eest vastutada? Õppimine, kuidas oma tööd hinnata ja vastutada iseenda õppimise eest, aitab õpilastel seatud eesmärke saavutada. Osalemine kujndavates hindamisprotsessides, vastastikuses hindamises ja õppeplaanides aitab kõik protsessi arengule kaasa. Mudeli Bridge21 puhul tagame, et õpilased võtavad vastutuse enda õppimise eest, esitades oma tööd tegevuse lõppedes ühiselt. Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

34 21. sajandi oskuste hindamine mudeli Bridge21 puhul
Kuidas õpilasi õpikäsitluses Bridge21 hinnatakse, sõltub tegevuse fookusest. Paljudel juhtudel on juhtnöörid (rubics) kasulikud. Üks juhtnööride ehitamise meetod on kasutada n-ö „nõuete taset“-(nagu Rootsi hindamissüsteemis on tavaline). See hõlmab õpilaste saavutuste taseme kindlaksmääramist. Bridge21 tegevuste jaoks arutame nelja võimalikku taset: Tase 1 kirjeldab oskuste saavutamise taset, mis ei vasta veel ootusele. Tase 2 kirjeldab oskuste eeldatavat saavutamist kõige elementaarsemal tasemel. Tase 3 kirjeldab oskuste eeldatavat taset õpilaste saavutustes. 3. tasemele jõudmiseks peavad kõik 2. taseme aspektid olema saavutanud. Tase 4 kirjeldab oskuste eeldatava saavutamise keskmist taset. Selle üksikasjaliku näitena esitamiseks keskenduvad järgmised leheküljed meeskonnatöö hindamisele. See on õpikäsitluse Bridge21 üks peamisi aspekte. Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

35 Meeskonnatöö hindamine õpikäsitluses Bridge21
Meeskonnatöö õpikäsitluses Bridge21 Selleks, et meeskonnatöö oleks edukas, on vajalikud täpsed eesmärgid ja edukriteeriumid. Oluline on, et kõik meeskonnad töötaksid ühise ja hästi mõistetava eesmärgi nimel. Meeskonnatöö õpikäsitluses Bridge21 koosneb viiest peamisest aspektist. Kavandamine Hea meeskonnatöö algab headest eeltingimustest. On tähtis, et meeskonnaliikmed oleksid teadlikud meeskonna juhistest. Näiteks: Meeskonna rollid: iga meeskonnaliige peaks olema teadlik talle määratud ülesannetest ja rollidest. Tegevuskava: meeskond peaks välja töötama plaani, mille abil oma eesmärgid ellu viiakse. Tähtajad peaksid olema selgesõnalised. Individuaalne ning jagatud vastutus Meeskonnaliikmed toetuvad üksteise edule. Hinnatakse individuaalset panust ja grupiprojekti. Suhtlemine Õpilaste eesmärk on õppida üksteist kuulama, üksteisega suhtlema, arutlema ja grupiga kaasa töötama. Koostöö Meeskonnaliikmed teevad omavahel koostööd, et aidata grupil ühist eesmärki saavutada. Sotsiaalsed oskused Õpilased peaksid olema üksteise suhtes viisakad, lugupidavad ja toetavad. On tähtis, et meeskonnaliikmed pidevalt vahetuksid ning et grupi liikmed abistaksid ja julgustaksid üksteist. Õpilased peavad konsensuse saavutamiseks kompromissile minema. Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

36 Bridge21 Meeskonnatöö rubriik
Oskus/Eesmärg Tase 1 Tase 2 Tase 3 Tase 4 Meeskonnatöö planeerimine: Meeskonna liikmed töötavad välja tööplaani, mis sisaldab rollide määramist ja tähtaegade kokkuleppimist. Meeskonnal ei ole oma töö jaoks kava. Liikmed on harva töökohustustega täpsed ja järgivad mõnda määratud ülesannet. Meeskonnal on oma tööde kava. Liikmed on mõnikord täpsed tööülesannete täitmisega ja järgivad mõnda määratud ülesannet. Meeskonnal on oma tööde selge tööplaan. Liikmed on tavaliselt tööülesannetega täpsed ja täidavad enamiku määratud ülesandeid. Meeskonnal on selge ja üksikasjalik tööplaan. Liikmed on töökohustustega järjekindlalt täpne ja järgivad kontrollitud ülesandeid. Vastutus ülesannete eest jaguneb ühtlaselt. Positiivne vastastikune sõltuvus: Meeskonna liikmed, kes jagavad ühiseid eesmärke ja tunnistavad, et ühine töö on vajalik individuaalseks ja kollektiivseks eduks. Tasakaalustamata ülesannete jaotus meeskonnaliikmete vahel. Kõik liikmed ei tee oma tööd ja ei tee koostööd. Meeskonna liikmed ei toeta grupi jõupingutusi. Ülesannete jaotus kõigi meeskonna liikmete vahel. Kõik liikmed teevad midagi, kuid ei tee koostööd. Tegevuste jagamine meeskonnaliikmete vahel. Kõik liikmed teevad midagi, koos mõningase koostööga, tavaliselt julgustades ja toetades grupi jõupingutusi. Kõigi meeskonnaliikmete osalemine, kes töötavad koos individuaalse ja kollektiivse kasu saamiseks. Kõik liikmed julgustavad ja toetavad rühma jõupingutusi. Suhtlemine: Suhtlemine hõlmab teabevahetust ühe meeskonna liikme ja teiste liikmete vahel. Negatiivne suhtumine eakaaslastesse Tiimiliikmed kuulavad, suhtlevad, arutavad ja osalevad grupis harva. Positiivne suhtumine eakaaslastesse. Meeskonnaliikmed kuulavad, suhtlevad, arutavad ja osalevad grupis mõnikord. Positiivne suhtumine eakaaslastesse. Mõned omistused teema edendamisele. Meeskonnaliikmed tavaliselt kuulavad, suhtlevad, arutavad ja osalevad grupis. Positiivne suhtumine eakaaslastelsse. Hea omistus teema edendamisele. Kõik liikmed järjepidevalt ja ausalt kuulavad, suhtlevad, arutavad ja annavad oma panuse gruppi, soovitavad ideed ja neile reageerivad, lisavad uut teavet ja küsivad selgitusi. Koostöö: Koostöö on protsess, kus kaks või enam inimest töötavad kooskõlastatud, sünkroonse tegevusega. Meeskonnaliikmed teevad harva koostööd, et aidata kaasa selle grupi üldise eesmärgi saavutamisele ja teevad vähe, et aidata grupil selle tegevuse eesmärki saavutada. Meeskonna liikmed teevad mõnikord koostööd, et aidata kaasa selle grupi üldeesmärgi saavutamisele, aidates sel viisil grupil selle tegevuse eesmärki saavutada. Meeskonnaliikmed tavaliselt töötavad koos, et aidata kaasa grupi üldise eesmärgi saavutamisele, aidates sel moel selle tegevuse eesmärki saavutada. Meeskonna liikmed töötavad alati koos, et aidata kaasa rühma üldisele eesmärgile kuulates, suhtlemisel, arutamisel ja osalemisel, aidates sel moel kaasa selle tegevuse eesmärgi saavutamisele. Sotsiaalsed oskused: Sotsiaalne oskus on iga oskus, mis hõlbustab suhtlust ja suhtlemist teistega. Meeskonnaliikmed on oma suhtluses harva viisakad, lugupidavad ja toetavad. Kompromiss on harva saavutanud. Meeskonnaliikmed on oma suhtluses mõnikord viisakad, lugupidavad ja toetavad. Mõni kompromiss saavutatakse. Meeskonnaliikmed on oma suhtluses tavaliselt viisakad, lugupidavad ja toetavad. Kompromiss on tavaliselt saavutatud. Kõik meeskonnaliikmed on oma suhtluses järjepidevalt viisakad, lugupidavad ja toetavad. Kompromiss on alati saavutatud. Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

37 Töökogukonna arendamine
Ülevaade Alustamine Tava väljaarendamine Ressursid: Muutuste teooria Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

38 Mis on „töökogukond“? Kutsealane õpikogukond, mis mõjutab kogukonnalaadseid tegevusi/koostööd/strateegiaid, et määratleda kogu koolide muutumise eesmärk ja suund. Koostöö, kommunikatsiooni ja ühisomandi kandja, mis lubab õpetajatel kasutada 21. sajandi oskusi nii tööelus, klassiruumis kui ka sellest väljaspool. Rühm õpetajaid, kes kavandavad oma tööd ühiselt ja annavad sellele tagasisidet temaatilistes/kombineeritud rühmades, kus julgustatakse tegema õpetamises koostööd ning vaatlema kolleegide töötavasid.

39 Miks luua töökogukond? Selleks et arendada väärtuslikum, õpilaspõhine ja tänapäevane koolihariduse mudel. Parandada ja säilitada õpetamistavasid ja –käsitlusi. Näidata eeskuju: edendada õpilaste koostöö- ja meeskonnatöö praktikat ning teisi 21. sajandi oskusi. Parandada liikmete kaasatust ja motivatsiooni kooliorganisatsiooni sees. Selleks et vastata kohaliku kogukonna – õpilaste, vanemate ja teiste hariduse sidusrühmade – ootustele.

40 Edu tagamise põhimõtted
Selged eesmärgid ja mõistlik siht Tervet kooli juhtiv õpetajate ja juhtkonna liikmetest koosnev juhtrühm Tugevad ja toetavad juhtimisstruktuurid Korrapärased koosolekud: õpetajad, juhtkond, osakonnasisesed ja aastapõhiselt loodud meeskonnad Juhtrühma liikmete poolt korraldatavad pideva kutsealase arengu (PKA) pärastlõunad/päevad Juhtrühma liikmed, kes on kolleegide ja õpilastele eeskujuks Õpetajad jagavad kogemusi veebis

41 Töökogukonna toetamine
Ülalt alla - Juhtkond Tuleb leida aega ja kavandada kogukonna koosolekuid, kus saab tutvustada ideid ning arutada, mida ja kuidas saavutada Julgustada õpetajaid osalema ja oma kolleegidelt õppima Tekitada veebiruum kogemuste jagamiseks Alt üles - Õpetajad Kogukonna koosolekutel saate anda üksteisele nõu ja tutvustada teistele saadud kogemusi/õppetunde. Julgustage kolleege üksteise tundides osalema ning neilt õppima ja üksteisele nõu andma Soodustage koostööd tunnikavade loomisel ja õppematerjali jm koostamisel.

42 Alustamine Arendage juba olemasolevaid tavasid
Määratlege ühised väärtused ja põhimõtted Tagage, et on olemas kvaliteetne juhtimine ja kindlad eesmärgid Määratlege projekti/kogukonna eesmärk Näiteks, „Me tahame...“ olla ajakohased keskenduda individuaalsete akadeemiliste saavutuste asemel koostööpõhisele meeskonnatööle keskenduda kaasavale haridusele arendada õpilaskeskdet õpet Selgitage, miks on muutus vajalik luua motiveeriv, kaasav ja vähem stressirohke keskkond aidata igaühel oma potentsiaali ära kasutada arendada kõigi puhul elukestvat õpet ja uuendusmeelsust Eesmärk Kava Edu

43 Kuidas alustada–individuaalselt
Tutvuge käsiraamatus Bridge21 pakutud materjali/TFT-veebilehega. Proovige mudeli mõnda elementi oma õppetundides kasutada. Sirvige ja korrake käsiraamatu materjali uuesti üle. Analüüsige, mis töötas hästi ja milliseid elemente on vaja muuta. Proovige mudeli eri elemente mitu korda. Õppetunni lõpus küsige õpilastelt tagasisidet (mida nad tulemuste parandamiseks muudaksid). Proovige kõiki elemente ühe päeva või nädala jooksul, et mudelist aru saada. Täiustage oma oskusi, keskendage enda tähelepanu rohkem üksikasjadele (nt hindamine, erinevad õpistiilid, tehnoloogia kasutamine jne). Proovige selliseid õppetunde regulaarselt korraldada.

44 Jätkamine õpetajate meeskonnana
Leidke aega oma kolleegidega koosolekuteks (keskmiselt kord kuus/kaks korda kuus), kus saate tutvustada ideid ja arutleda, kuidas neid ellu viia. Näidake ja tutvustage meetodit oma kolleegidele. Julgustage oma kolleege külastama üksteise õppetunde, et üksteiselt õppida ja üksteisele nõu anda, sest Õpetamine Homme –õppetunde saab iga kooli õppeainetes kasutada. Kasutage koosolekuid, et üle vaadata ja arutada õppetulemusi, anda üksteisele nõu ning jagada neid kogemusi teistele. Küsige oma kooli juhtide toetust, et julgustada ka teisi õpetajaid osalema. Kõik osalevad õpetajad peaksid andma tagasisidet kogu meetodi või selle elementide kohta. Kogenud õpetajad saavad motiveerida neid, kes on uute meetodite kasutamises ebakindlad. Korraldage oma õpilastele projektipäev, kus nad järgivad kogu mudelit ühe päeva jooksul; see võib olla üks õpiklass, kes kasutab meetodit ühes või mitmes õppeaines.

45 Mõju Töökogukonna suhete kaudu saavad koolid kogeda positiivseid muutusi: Kooli määratletud ühine missioon ja visioon Meeskonna koosolekute korraldamine aastapõhiselt loodud rühmade ja/või teemade kaupa Kogu kooli pidevad kutsealase arengu võimalused Kaasamisvõimelisem haridus Fookuse nihe individuaalselt akadeemiliselt saavutuselt koostööle meeskonnas

46 Muutuste teooria – mis see on?
Muutuste teooria elluviimine on kasulik tegevus, mida koolide/õpetajate rühm võib teha, et alustada kogukonna arendamist. „Muutuste teooria on teoreetiline lähenemine muutuste kavandamisele, teostamisele ja hindamisele üksikisiku, organisatsiooni või kogukonna tasandil ... Muutuste teooria väljendab selgelt, kuidas projekti või algatuse eesmärk on saavutada tulemusi tegude abil, võttes arvesse selle konteksti“. (Laing ja Todd, 2015, p. 3). Muutuste teooria kasutamine võib aidata kirjeldada või näidata organisatsiooni või projekti eesmärke ja muutumise protsessi. Teooria määratleb kõik vajalikud ja piisavad tingimused või nn ehitusplokid ning viisil, kuidas need on omavahel seotud, et saavutada pikaajalised eesmärgid. Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

47 Muutuste teooria: Suunavad küsimused Tee?
Lõpp Tee? Kuidas saame teada, et oleme sinna jõudnud? Kus me oleme olnud? Kuhu me tahame minna? Kus me praegu oleme? Kuidas me saame sinna jõuda? 1. Mida soovite oma kontekstis muuta, läbi töökogukonna kaasamise? Esitage probleemi/muutuse kohta seisukoht Milline on praegune olukord seoses sellega? 2. Kes on osalejad ja kasusaajad? Kes vajab muutust probleemi lahendamiseks? Kellega peate töötama ja keda mõjutama? 3. Mis on tulemusnäitaja? Milline see võiks olla pärast probleemi lahendamist? Mida soovite muuta? Kuidas saada teada, kas olid edukas? Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

48 Suunavad küsimused (jätkub)
Muutuste teooria: Suunavad küsimused (jätkub) 4. Kuidas saab töökogukond aidata neid eesmärke saavutada? Mil viisil loodate, et osalemine töökogukonnas võib aidata? Kas teed juba praegu midagi sellist, millest me saaksime õppida? 5. Takistused Millised on negatiivsed takistavad tegurid? Milliseid meetmeid kavatsete kasutada, et leevendada võimalikke takistusi? Lõpp Tee? Kuidas saame teada, et oleme sinna jõudnud? Kus me oleme olnud? Kuhu me tahame minna? Kus me praegu oleme? Kuidas me saame sinna jõuda? Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

49 Muutuste teooria: Kavandamise mallid Muutus
Näitab suurt pilti kõigi võimalike teedega – korratu ja keeruline Loogiline struktuur Näitab ainult seda teed, millega on teie programm seotud – selge ja täpne Muutus Eesmärk Tulemus Väljund Tegevus Hindamine Kavandamine Teostamine Visioon Mõju Missioon Tulemused Kavatsused Vahetulemused Eesmärgid Väljundid Sisendid/ressursid Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

50 Õppevahendid Näidistundide kavad ja nendega kaasnevad materjalid
Hindamiskriteeriumid Tagasiside vahendid Tutvuge täiendavate õppetunni plaanide ja materjalidega aadressil: Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

51 Näidistunni Kava 1 – Dolly Diving
Aine/Teema: Dolly Diving Klass/Aastane Rühm: 10.klass Õppeaine(d): Matemaatika Ülevaade Millise väljakutse peavad teie õpilased lahendama? Kasutades nukku, kummiribasid ja mõnd tasuta tarkvara, arvutad, kui palju kummiribasid on vaja, et tagada nukule ohutu hüpe suurelt kõrgusest? Miks on see õpilastele tähtis – milles on konks? Õpilased armastavad asju akendest välja visata! See on aktiivne ja lõbus. Millised on peamised mõtted, mis õpilastele meelde jäävad? Matemaailiste esituste vahelised seosed. Korrelatsiooni ja põhjuslikkuse erinevus. Mis on funktsioon! Ekstrapolatsioon. Õppe Eesmärgid Millist õppekava sisu käsitletakse? Lineaarsed funktsioonid, andmete kogumine, esitlus ja anlüüs, korrelatsioon, parim sobivuse joon, ekstrapoleerimine. Tegevuse lõpuks oskavad õpilased: Mõista, et funktsioonid esindavad suhet muutujate vahel; koguda andmeid ja esindada neid erineval viisil; kasutada neid andmeid ekstrapoleerimiseks (teha ennustusi); mõista korrelatsiooni ja põhjuslikkust... Kuidas käsitletakse 21. sajandi nelja põhioskust? Loomingulisus: Õpilased peavad probleemi kohta mõtlema ja leidma loomingulise lahenduse. Suhtlemine: Õpilased peavad selgelt edastama oma tegevuse põhjendused. Koostöö: Õpilased töötavad meeskonnas probleemi lahendamise eesmärgil. Kriitiline Mõtlemine: Õpilastel tuleb enne esitlust hinnata lähenemist ja tulemusi. Reflekteerimine Kuidas sa tead, et nad õpivad? Antud meetodil on hea tegevuskava. Juhendaja suudab tagada, et õpilased osalevad korrapäraselt meeskonna juhtivatel koosolekutel ja vaatlustel. Küsimusi kokkuvõttes kasutatakse õpitu reflekteerimiseks. Kuidas õpilased oma edasiminekut …..reflekteerivad? Õpilaste peegeldavad läbi juhendaja interaktsioonide, samuti oma vaheliste interaktsioonide abiga mis toimub gruppides kui ka väljaspool. Kokkuvõttes lubatakse õpilastel täiel määral reflekteerida tegevuse sisu. Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

52 Näidistunni Kava 1 – Dolly Diving
Võimalikud Aspektid Kirjeldus Kestus Soojendus (jätke kava ehk ülesseadmine vahele, kui meeskonnad on juba moodustatud ): Kui palju €2 münte kulub selle ruumi täitmiseks? Peale 2 min arutelut vastused ja lähenemised. 10 min Uurimine: esitage probleem ja paluge meeskondadel leida võimalikke lahenduskäike ajurünnakul. 5 min Kavandamine: üldine arutamine võimalike käsitluste ja nende eeliste kohta. Arutlege olemasolevat tehnoloogiat. Andke meeskondadel aega kavandada ja ülesannete jagamiseks. 10/15 min Loomine: interaktiivne etapp, milles meeskonnad koguvad andmeid Kinovea abil ja seejärel leiavad viisid andmete esitamiseks arvutustabeli abil. Selles protsessis läheb vaja matemaatikat. Arvutustabel võimaldab luua funktsiooni, mis esitab vajaminevate kummiribade ja läbitava kõrguse vahelist suhet. tundi Loomine: meeskonnad paevad arvutama nuku langemise kauguse kasutades klinomeetri rakendust MobiMathsis. Esitlus: võistlus, milles meeskonnad lasevad nukkudel suurest kõrgusest alla kukkuda, et näha, kelle arvutused on kõige täpsemad. Reflekteerimine: meeskondade arvutuste reflekteerimine. Lõppkohtumisel arutavad rühmad oma käsitlusi. Korraldaja suunab arutelu matemaatika kaudu. 30 min Kava Soojendus Uurimine Planeerimine Loomine Esitlemine Reflekteerimine Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

53 Juhend: Kuidas kasutada tarkvara Dolly Diving tarkvara
Kinovea Importige oma videod arvutisse. Käivitage Kinovea ning avage esimene video. Kasutage jooneseadet, et näidata kaugust, mille pikkus on teada. Tehke paremklõps joone peal ja kalibreerige mõõdet teadaoleva kaugusega. Kasutage jooneseadet, et mõõta iga hüppe maksimaalset kõrgust. Excel Avage arvutustabel ja looge tabel, milles üks veerg on seotud kummiribade arvuga ning teine vastavate hüpete kõrgusega. Arutlege, milline graafik esitab antud andmeid kõige paremini. Sisestage sobiv graafik veendumaks, et teljed on õigesti märgistatud. Kas saate kasutada arvutustabelit, et kuvada n-ö „kõige sobivam graafik“? Kas saate selle graafiku võrrandit kuvada? Kasutades kogutud andmeid, arvutage välja, kui palju kummiribasid on vaja, et anda nukule võimalikult pikk, kuid turvaline hüpe esimesel korrusel asuvast aknast. Kontrollige oma hüpoteesi! Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

54 Näidistunni Kava 2 – Raadiosaade
Aine/Teema: Raadiosaateprojekt Klass/Aastane rühm: Aasta 8 – Aasta 12 (vanused ) Õpeaine(d): Meedia, Keeled või Erialane Õppeaine Ülevaade Millise väljakutse peavad teie õpilased lahendama? Õpilasrühmad valmistavad 5- minutilise raadiosaate. Miks on see õpilastele tähtis – milles on konks? Õpilased tunnevad tavaliselt podcast´e ja raadiosaateid. Siin saavad nad luua selle, mis neid huvitab. Millised on peamised mõtted, mis õpilastele meelde jäävad? Õpilasele jääb meelde, mis tunne on pinge all töötada. See ülesanne parendab ajajuhtimist Õppe Eesmärgid Millist õppekava sisu käsitletakse? Õppekava sisu sõltub teema valikust, kuid üldiselt käsitletakse stsenaariumi ja loovat kirjutamist. Tegevuse lõpuks saavad õpilased: Kasutada Audacity’t või muud sarnast helisalvestusprogrammi lühikese raadiosaate salvestamiseks, redigeerimiseks, miksimiseks ja esitamiseks. Planeerida ja kirjutada kokku raadiosaate segmentide ideede, veebipõhise teabe ja avalike intervjuude põhjal. Kuidas käsitletakse 21. sajandi nelja põhioskust? Loomingulisus: ajurünnaku abil määrata, planeerida ja kirjutada raadiosaate skript. Suhtlemine: intervjuuoskused publiku intervjueerimiseks. Koostöö: kuna iga õpilane vastutab saate eri segmendi eest, peavad õpilased olema järjepidevad, et koostöö toimiks Kriitiline mõtlemine: Heli redigeerimise probleemidele lahenduste leidmine; teabeallikate hindamine. Reflekteerimine Kuidas sa tead, et nad õpivad? Jälgides õpilaste tegevust ja kaasatust, ning analüüsides nende valmis raadiosaadet. Kuidas õpilased oma edasiminekut reflekteerivad? Õpilased esitavad rühmale suulise ettekande enne nende radiosaadete esitamist. See annab õpilastele võimaluse oma edasiminekut reflekteerida. Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

55 Näidistunni Kava 2 – Raadiosaade
Võimalikud Aspektid Kirjeldus Kestus Kava: päeva sissejuhatus ja meeskondade moodustamine. min Soojendus: meeskonnad arutlevad valge tahvli abil suhtlusviiside üle; seejärel nimetab iga meeskond kahe suhtlusmeetodi plussid ja miinused. 25 min Soojendus: meeskonnad kasutavad hiljutitste uudiste või aasta lugude arutamiseks valgeid tahvleid. Iga meeskond valib loo, uurib seda esmaste ja teiseste veebivahendite abil ning esitleb seda tervele rühmale, kasutades ühte fotot, ja mitte ühtegi slaidi. 40 min Uurimine: tutvusta ja selgita peamist ülesannet. Meeskonnad arutavad raadiosaate ideid, kasutades raadiosaate projektimalli (saadaval õpilasressursside all). 10 min Kavandamine: meeskonnad teevad kava ja määravad rollid. Loomine: meeskonnad töötavad projektimallis välja toodud ülesandega. 2 – 2.5 tundi Esitamine: iga meeskond esitab protsessist suulise kokkuvõtte (3min) ja oma radiosaate (5min). ~ 1 tund, sõltuvalt meeskondade arvust. Tagasivaade: kogu rühma üldine tagasivaade, mis keskendub õpitule ja keeruliseks osutunud kohtadele. 30 min Kava Soojendus Uurimine Planeerimine Loomine Esitlemine Reflekteerimine Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

56 Juhised õpilastele (Raadiosaate tegemine)
Teie peamine ülesanne tänaseks on uurida, salvestada ja toota 5-minutiline raadiosaade, mis on mõeldud teistele õpilastele. Te kasutate mikrofone, pihuarvuti salvestusseadet ja- internetist leitud helifaile. Teie saates PEAB OLEMA: Üheminutiline ükskõik mis teema/hetkelise sündmuse aruanne (kontrollige teiste meeskondadega), milles viitate peamistele allikatele. Teie saate tausta hääl (Joeeeeeeeee Dufffffy.. jne..). Järgneva kahe päeva lühike ilmateade. Avalik Vox-Pop osa (Küsige publikult küsimusi). Raamatu, filmi, telesaate ülevaade (ilma segajateta!). Muusika loominguline kasutamine (vt allpool). M.C, kes ühendab saate osi koos “ja siin on Mike uudistega jne..” Teie saades EI TOHI OLLA: Ühtegi muusika klippi üle 10 sekundi. Kui te suudate välja mõelda mõne loomingulise variandi, kuidas lisada lühikesi muusikalisi klippe nagu „mis heli see on“ või „kümme metal - laulu ühe minuti jooksul“, sellisel juhul on see vastuvõetav .... Kuid mitte täispikki laule (Mitte mingil juhul!!!) Muud punktid mis teie saates võiks olla esindatud... Lonely Hearts Reklaamid Psühhiaatrid/Horoskoobid Viktoriin/võistlus Müstiline müra Koduloomade nurk Mure kurtmise nurk Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

57 Juhised Õpilastele Raadiosaadete Näidiskava
Kestus (minutid) Segment Rääkimine Tausta hääl Kõik Ilmateade Martin King Filmi ülevaade Movie-Mike Agony Aunt Küsi Alice Eriaruanne Ron Burgundy Top ten laulu DJ Bridge21 Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

58 Õpilase Tööleht Raadiosaadete Reflekteerimise Mall
Kestus (minutid) Segment Rääkimine Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

59 Esitluse hindamise näidis- kriteeriumid
Kategooria Hindamiskriteeriumid Kogu punktid Skoor Organiseerimine (15 punkti) Esitlus on teemakohane ja publikule asjakohane. 5 Teave on esitatud mõistlikus järjekorras. Meeskonnaliikmed toovad selgelt välja, kust nad oma teavet said. Sisu (45 points) Esitlusel on hea sissejuhatus, mis äratab tähelepanu, esitab probleemi hästi ja annab teada, mis suunas esitlus edasi liigub. Esitlus on keeleliselt lihtsasti mõistetav. Esitlus sisaldab täpset teavet. 10 Lisatud materjalid on teemaga seotud. Esitlusel on tugev selge sõnum. Esitlus pakub välja võimaliku lahenduse Esitlemine (40 points) Igal esitleja hoiab kuulajatega head silmsidet ja on piisavalt elav (nt. zestid, ringiliikumine, jne). Kõnelejad kasutavad selget kõlavat häält. Iga meeskonna liige osaleb esitluses. Visuaalsed abivahendid on hästi ettevalmistatud, asjakohased ja ei vii tähelepanu kõrvale. Esitluse pikkus mahub määratud ajaraamistikku. Teave on hästi edastatud. Kogupunktid 100 Tulemus Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

60 Individuaalne tagasisideleht
Kas õpikoda mõjutas teid mõnel järgmistest viisidest? Mitte kunagi Aeg-ajalt Mõnikord Peaaegu alati Alati Mulle meeldis oma meeskonnaga töötada Ma usaldasin oma meeskonnakaaslasi Mul oli selge roll oma meeskonnas Ma aitasin oma meeskonnakaaslasi kui nad seda vajasid Ma sain oma meeskonnakaaslastega hästi läbi Ma kamandasin oma meeskonnakaaslasi Ma olin oma meeskonnale toeks Ma kuulasin oma meeskonnakaaslaste ideid Mulle meeldis minu meeskonnaga koostööd teha Kuidas hindad oma meeskonnatööd rühmatöö tegemise ajal? Üldse ei nõustu Ei nõustu Pole kindel Nõus-tun Nõustun kindlalt Minu oskus koostööd teha paranes Ma arendasin oma teadustöö oskusi Minu enesekindlus tehnoloogiat kasutada suurenes Tänu rühmatööle sain uusi sõpru Ma parandasin oma suhtlemisoskusi Lasi mul olla loominguline  Aitas mul õppida ja uurida uusi teemasid ja saada uut teavet Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

61 Individuaalne tagasisideleht
Kaks asja, mida ma seekord hästi tegin: 1. 2. Üks asi, mida ma järgmisel korral tahaksin paremini teha: 1. Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

62 Näidistunni kava 3: Digitaalne kirjaoskus
Aine/Teema: ICT / Digitaalne kirjaoskus Klass/Aastane Rühm: 1.ja 2. aasta (vanuses ) Õpetamismeetod: Õppimine õpetamise kaudu Ülevaade Millise väljakutse peavad teie õpilased lahendama? Teise aasta õpilased, kes on IKTs juba teatud vilumuse omandanud, õpetavad uutele(esimese aasta) õpilastele, kuidas IKTd ja digitaalmeediat vastutundlikult ja turvaliselt kasutada. Miks on see õpilastele tähtis, mida nad sellest saavad – milles on konks? Vastutav roll õpetamisel tõstab teise aasta õpilaste enesehinnangut. Esimese aasta õpilased naudivad koostööd kaasõpilastega. Millised on peamised mõtted,mis õpilastele meelde jäävad? Teadlikkus turvalisest internetikasutusest ja headest tavadest. Kuidas teema lahti mõtestada, et seda tulemuslikult teistega jagada. Õppe Eesmärgid Millist õpekava sisu käsitletakse? Interneti Turvalisus Digitaalse kirjaoskuse kogemused: - Word Docs - PowerPointi esitlused - Schoology –kataloogide koostamine ja portfolio loomine - One Drive/Google Drive – teabe ja mõtlemise haldamine Tegevuse lõpuks saavad õpilased: - Kasutada internetti turvaliselt ja kohusetundlikult - Arendada kriitilise mõtlemise oskusi - Haldada, analüüsida ja salvestada teavet - Jagada dokumente ja projekte - Töötada ühiselt digitaalse meediaga - Tõhusalt suhelda digitaalse meediaga Kuidas käsitletakse 21. sajandi nelja põhioskust? Loomingulisus Teise aasta õpilased peavad loominguliselt mõtlema, kuidas sisu edasi anda – nad määratlevad juba õpitut uuesti. Õpilased õpivad uusi viise oma töö tegemiseks ja esitlemiseks. Suhtlemine Teise aasta õpilased peavad sisu noorematele õpilastele selgelt ja positiivselt sõnastama. Õpilased parandavad oma kuulamise, silmside loomise ja sobiva kehakeele oskusi. Koostöö Esimese ja teise aasta õpilased peavad tõhusalt ning tulemuslikult koos töötama. Kriitiline mõtlemine Teise aasta õpilased peavad analüüsima ja otsustama, millised on kõige olulisemad tegurid, mida õpetada. Esimese aasta õpilased peavad lahti mõtestama, mida nad on õppinud ja kuidas seda igapäevases õppetöös rakendada Reflekteerimine Kuidas sa tead, et nad õpivad? Õpetaja hindab edasiminekut korrapärase kontrollimise ja jälgimise, klassi vaatlemise ning küsimuste esitamise teel. Teise aasta õpilased peavad vahendid leidma. Esimese aasta õpilased peavad looma digitaalmeedia projekti, et näidata,kuidas nad õpitust aru on saanud. Kuidas õpilased oma edasiminekut reflekteerivad? KWL on õpetamisstrateegia, mida võib kasutada õpilaste juhendamiseks teatud teemal. Kõigepealt arutlevad õpilased selle üle, mida nad teemast juba teavad (see pannakse kirja K-W-L-graafiku tulbas K). Seejärel koostavad nad küsimused selle kohta, mida nad antud teema kohta teada tahavad (tulbas W). Saadud uus teave kirjutatakse tulpa L. Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

63 Näidistunni Kava 3: Digitaalne kirjaoskus
Võimalikud Aspektid Kirjeldus Kestus 1.tund: teise aasta õpilased; uurimine ja ettevalmistus 2.tund: teise aasta õpilased loovad 3.tund: teise aasta õpilased ja esimese aasta õpilased töötavad koos 4.tund: esimese aasta õpilased esitlevad ja reflekteerivad 4 tundi kokku Teise aasta kava: Teise aasta õpilased uurivad, kuidas noorematele IKT digitaalmeedia oskusi õpetada (nt IKT tunni kava). Nad teevad kindlaks asjakohase sisu ja õpetamismetoodika. 30 min Loomine: Teise aasta õpilased loovad materjalid ja vahendid, mille abil saab kõige paremini sisu õpetada ning õpilaste arusaamist hinnata. 30 min ja ühine kodutöö Seadistamine: Rühmad koosnevad kahest teise aasta ja kahest esimese aasta õpilasest: pilt lõigatakse neljaks tükiks ja õpilased peavad oma meeskonnaliikmete leidmiseks pildi kokku panema. 5 min Soojendus: Oma meeskonnaliikmetega tutvumise ülesanne. Küsimused, mida üksteisele esitada ja mille põhjal hiljem klassile tagasisidet anda. 10 min Uurimine & Kavandamine: Teise aasta õpilased õpetavad esimese aasta õpilasi ning esitavad neile oma materjalid ja vahendid. Teise aasta õpilased juhendavad esimese aasta õpilasi loomisetapis. 15 min Esimese aasta õpilaste rühm loob digitaalprojekti, et näidata oma uusi digitaalmeedia oskusi. 45 min Esitlemine: Esimese aasta õpilased esitlevad digitaalmeedia projekti oma eakaaslastele ja klassiõpetaja hindab nende oskusi. 40 min Tagasivaade: Rühm ja selle liikmed hindavad seda kahe tärni ja soovi abil, kasutavad Google Formsi küsitlust jne. 20 min Kava Soojendus Uurimine Planeerimine Loomine Esitlemine Reflekteerimine Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

64 Teadustöö Bibliograafia Bridge 21 õpikäsitusega seotud uuringud
Kasulikku lugemist Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

65 Bibliograafia Beausaert, S., Segers, M. & Wiltink, D. (2013). The Influence of Teachers’ Teaching Approaches on Students’ Learning Approaches: The Student Perspective. Educational Research. Vol. 55, No. 1, [2015, märts 16]. Breen, E., Fallon, H., 9 (2005) “Developing student information literacy to support project and problem-based learning” in Barrett, T., Mac Labhrainn, I., Fallon, H., (eds.) Handbook of Enquiry and Problem Based Learning, Galway: CELT. Campbell, J., Smith, D., Boulton- Lewis, G., Brownlee, J., Burnett, P., Carrington, S. & Purdie, N. (2001). Students’ Perceptions of Teaching and Learning: the influence of 54 students’ approaches to learning and teachers’ approaches to teaching. Teachers and Teaching: theory and practice, 7(2) DuFour, R., & Eaker, R. (2009). Professional Learning Communities at WorkTM: Best Practices for Enhancing Students Achievement. Solution Tree Press. Entwistle, N. (2000). Promoting Deep Learning Through Teaching and Assessment: Conceptual Frameworks and Educational Contexts. Paper presented at the ESRC Teaching and Learning Research Programme, First Annual Conference. Laing, K. and Todd, L. (eds) (2015) Theory-based Methodology: Using theories of change in educational development, research and evaluation. Research Centre for Learning and Teaching, Newcastle University. Mina, Mari-Liis Jaanson. (2015). Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks. Liis%20Jaanson.Viimane.pdf Lundahl, C. (2011). Bedömning för lärande. Stockholm: Norstedts. Markham, T., (2013) Inquiry Learning Vs. Standardised Content: Can they Coexist? they-coexist/ Meyer, H. (2014, November). The German tradition of didactics and recent research findings about teaching and learning. Speech given at the 12th Shanghai International Curriculum Forum Meyer, H. (2014). Was ist guter Unterricht?. PADUA, 9(2), Why Project Based Learning? Retrieved May 2, 2018, from Skolverket (The Swedish National Agency for Education). Vermunt, J.D. & Vermetten, Y.J. (2004). Patterns in Student Learning: Relationships Between Learning Strategies, Conceptions of Learning, and Learning Orientations. Educational Psychology Review, 16(4) Trigwell, K., Prosser, M., Waterhouse, F. (1999). Relations between Teachers’ Approaches to Teaching and Students’ Approaches to Learning. Higher Education, 37(1) Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

66 Bridge21 õpikäsitusega seotud uuringud
Õpetamine Homme aluseks on pedagoogiline mudel Bridge21 ( aastal kavandatud Bridge21 on projekt, mille eesmärk on toetada Iirimaa teise taseme koolide uuendusliku 21. sajandi õppekeskkonna arendamist. Bridge21 õpikäsituses on tugevalt avaldunud teadustöö ajalugu, sealhulgas järgmised tööd: Lawlor J., Conneely C., Oldham E., Marshall K., Tangney B., Bridge21: Teamwork, Technology and Learning – A pragmatic model for effective 21C Team-based Learning, Technology, Pedagogy and Education, 2018, org/ / X Lawlor J., Marshall K., Tangney B., Bridge21 – Exploring the potential to foster intrinsic student motivation through a team-based, technology mediated learning model, Technology, Pedagogy and Education, 2015, 1- 20  Lawlor J., Conneely C., Tangney B., Towards a pragmatic model for group-based, technology-mediated, project- oriented learning – an overview of the B2C model,  Proceedings of the 2010 TechEduca Conference, Athens, May, Lytras, M.D.; Ordonez De Pablos, P.; Avison, D.; Sipior, J.; Jin, Q.; Leal, W. Uden, L.; Thomas, M.; Cervai, S.; Horner, D.G. (Eds.)  2010, pp Uurimistööga seotud väljaannete täieliku loetelu leiate aadressil Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (

67 Kasulikku lugemist Kasulikku lugemist Kasulikud vahendid
Lisaks publikatsioonidele on olemas mitu Euroopa aruannet, mis on mõjutanud õpikäsitluse Bridge21 kavandamist. Need sisalduvad: Primas Macsil Bridge21 metoodika aluseks on Skautide Liikumise Maailma Organisatsioon ja tunnitegevuste planeerimise mall on inspireeritud Stanfordi d.koolis alanud disaini mõtlemise liikumisest. Kasulikud vahendid „Õpetamine Homme“ eesmärgiks on olla kursis arengutega uuringupõhises õppes, projektipõhises õppes, tehnoloogia kasutamises hariduslikel eesmärkidel ning 21.sajandi õpetamismeetodites. Uuenduslikud uuringud ja vahendid on meie Twitteri lehel – ja meie Facebooki lehel - Licensed under Creative Commons © 2016 Bridge21 (