Loov asjatundlikkus – kas tuule püüdmine või tuul tiibades?

Teema esitlus: "Loov asjatundlikkus – kas tuule püüdmine või tuul tiibades?"— Esitluse väljavõte:

1 Loov asjatundlikkus – kas tuule püüdmine või tuul tiibades?
Huvihariduskonverents III „Tuulte lood“ veebruar 2017 Külli Salumäe, SA Archimedes Noorteagentuuri koolitaja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia lektor

2 tuult püüdma – kõnekäänd raskesti leitava v. kättesaamatu kohta
tuult taga ajama - asjatult vaeva nägema, tühja tööd tegema, mitte midagi saavutama tuul tiibades - (kellelgi) on palju tegemist, (kellelgi) on väga kiire

3 … mis eeldab: võtmepädevuste valdamist võtmepädevuste pidevat avardamist ja süvendamist: uute teadmiste loomine, pidev uurimine, lakkamatu katsetamine, uute lahenduste leiutamine, „nutikate“ õpikeskkondade kujundamine, mis suurendavad isikute, organisatsioonide, kogu ühiskonna õppimise tahet, oskusi ja tulemuslikkust, ergutavad õppimise kui erilise inimtegevuse innovatsiooni. Viive-Riina Ruus Tallinna Ülikooli loovhariduse seminaril märts 2015 Võtmepädevused – igas eluvaldkonnas vajalike, inimese eneseteostust, sotsiaalset ühtekuuluvust, kodanikuaktiivsust ja tööalast konkurentsivõimet toetavad pädevused. Õppimise eesmärk – tingimuste loomine LOOVA ASJATUNDLIKKUSE kujunemiseks …

4 Edasiviivad küsimused loova asjatundlikkuse kujunemisel
Missugustest võtmepädevustest koosneb minu isiklik loov asjatundlikkus, kuidas ma seda arendan? Missugused on kõigile Eesti huvihariduse ja -tegevuse õppimisprofessionaalidele vajalikud võtmepädevused, kuidas neid saavutada, millest lähtudes arendada? Kuidas jõuda loova asjatundlikkuseni noorsootöö valdkonnas ? Edasiviivad küsimused loova asjatundlikkuse kujunemisel

5 Mida mul on vaja endal (õpetajal/õppimisprofessionaalil) õppida (katsetamine, lahenduste leiutamine)? Kuidas ma saan kaasa aidata huvitegevuse/ - hariduse valdkonna õppimisprofessionaalide ühisele õppimisele (nutikate õpikeskkondade kujundamine)? Mille õppimine ja ümberõppimine (uute teadmiste loomine) on noorsootöö valdkonna professionaalina möödapääsmatu? Võib küsida ka nii:

6 Muusika-, kunsti- ja tantsukoolide arenguprogrammid 2015/16

7 Aidata kaasa noorte võimeid, vajadusi ja valmisolekut arvestavate kvaliteetsete ja mitmekesiste võimaluste avastamisele ning arendamisele huvihariduses. Eesmärk

8 õpilaste tähelepanu killustatus ja keskendumisvõime vähenemine
õpilaste koolist ja kodust kaasatulevad mured ja probleemid, mida laps ei ole saanud päeva jooksul maandada ning mis häirivad tunni läbiviimist õpilaste väsimus üleorganiseerituse tõttu: edukus üldhariduskoolis + sport, muusika, tants jne õpilaste hõivatus paljude väga erinevate tegevustega, mille tõttu ei õnnestu saavutada soovitud eesmärke ühelgi alal emotsionaalselt ohjeldamatud ja vaimselt ebastabiilsed õpilased Mida mul on endal vaja õppida? Muusikakoolide arenguprogrammis osalejate väljakutsed

9 Õpetajate toetamine haridusliku erivajadusega lastele sobiva huvitegevuse ja õppemetoodika leidmisel; laste huvi, tähelepanu, arengu ja õpitulemuste saavutamisel; tänapäeva tehniliste võimaluste rakendamisel õppetöös; õppemeetodite kaasajastamisel, õpilastele atraktiivsemaks muutmisel; õpilaste hoidmisel pingutust nõudvate tegevuste juures (teooriatunnid); vanemate pedagoogide suhtlemisprobleemide lahendamisel (puudub arusaam, et lapsed ei ole enam need, kes nad olid 30 aastat tagasi). Mida mul on endal vaja õppida (koolijuhina)? Muusikakoolide arenguprogrammis osalejate väljakutsed

10 sihikindlus; järjepidevus; enesekehtestamine; väärtushinnangud; käsitlused kunsti kaudu loovuse arendamisest; alusteadmised erivajadusega lastega tegelemiseks; kaasava ja dialoogi vormis tunni läbiviimine; avaliku esinemise oskused. Kunstikoolide arengu-programmis osalejate vajakajäämised teadmiste ja oskuste osas:

11 Kunstikoolide arengu-programmis osaleja:
Vajalik oleks vahetada kogemusi samalaadsete organisatsioonidega - teha õppevisiite, kuulata parimaid praktikaid. Lisaks riigisisestele, oleks huvitav näha, mida ka mujal maadel tehakse. Vahel võib selle kogemuse tulemusel jõuda selleni, et meie enda tehtav ei olegi nii vilets ja mannetu vaid ka mujal maailmas jagatav ja huvitav. Kunstikoolide arengu-programmis osaleja:

12 õppimisvajaduse tunnetamine;
tõdemine – noorsoostöö õiguslike aluste, tegevussuundade ning rahastamismehhanismide tundmine on vajalik; ideed kaasõppurite mõtete edasiarendamiseks, teostamiseks; uued erialatuttavad ja koostööprojektid nendega; uudsed meetodid, lähenemisteid erinevate probleemide lahendamiseks; osalejate võimalus kogeda, et töö erinevate regioonide muusikakoolides on palju sarnasem, kui seni arvatud; mõistmine - noore huvidest, vajadustest ja valmisolekutest lähtuv huviharidus vajab uut õppekorraldust Kuidas kaasa aidata huvitegevuse/ - hariduse õppimis-professionaalide ühisele õppimisele ? Muusikakoolide koolituse tagasiside:

13 eelarvamuste pööramine;
väärtustes kokku leppimise vajaduse tunnetamine; erinevate valdkondade sidususe mõistmine; võrgustiku- ja koostöö väärtustamine; isiklike kontaktide käigus saadav usaldusväärne info – keegi teeb sama asja, omab kogemusi; uute mõistete, teadmiste baasil tekkiv märkamine, teadlik analüüsimine, sünergia; erialaliidu tegevuste hoogustumine. Kuidas kaasa aidata huvitegevuse/ - hariduse õppimisprofessionaalide ühisele õppimisele ? Kunstikoolide tagasiside:

14 Eesti elukestva õppe strateegia 2020
Eestis on vaja jagatud arusaama sellest, millist teed pidi liikuda teadmiste- ja innovatsioonipõhise ühiskonna suunas. Elukestva õppe süsteemi arendamisel on olulised õppija aktiivne osalus ja vastutus; koostöö ja üksteiselt õppimine.  Elukestev õpe hõlmab formaalharidussüsteemi kõrval ka täiendus- ja ümberõpet, mitteformaalset ja informaalset õpet kogu selle mitmekesisuses – õppimine töökohal, vaba- ja huvihariduses ning noorsootöös. Eesti elukestva õppe strateegia 2020

15 kõik, kes juhivad õppeprotsessi ja kujundavad õpikeskkonda – lisaks formaalõppeasutustele huvikoolides, vabahariduslikes koolituskeskustes, täiendusõppes, avatud noortekeskustes ja kultuuriasutustes. Õpetaja on seoste looja, õppija väärtushoiakute ning kriitilise ja loova mõtlemise kujundaja, analüüsioskuse, ettevõtlikkuse, meeskonnatöö oskuste õpetaja, õppija toetaja ennastjuhtivaks õppijaks kujunemisel, kes tuleb iseseisvalt toime muudatustega keskkonnas, võtab vastutuse oma arengu ja õpivalikute eest. … Õpetaja

16 … on tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda. (2) Noorsootöö korraldamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 1) noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid otsuste tegemisse; 2) tingimuste loomisel teadmiste ja oskuste omandamiseks lähtutakse noorte vajadustest ja huvidest; 3) noorsootöö põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel; 4) noorsootöö toetab noorte omaalgatust; 5) noorsootöös lähtutakse võrdse kohtlemise, sallivuse ja partnerluse põhimõttest. Noorsootöö

17 Mille õppimine ja ümberõppimine (uute teadmiste loomine) on noorsootöö valdkonna professionaalina möödapääsmatu?

18 Kvaliteetseid, innovaatilisi õpikeskkondi iseloomustab:
ergutatakse õppijate aktiivset süvenemist õppimisse, toetatakse nende identiteeti õppijana; tuginemine arusaamale, et õppimine on olemuslikult sotsiaalne, esmatähtsaks peetakse hästi organiseeritud koostöist õppimist; ollakse orienteeritud intellektuaalselt nõudlikule süvaõppimisele (deep learning); õpikeskkondades ollakse häälestatud õppijate individuaalsete eripärade, kaasa arvatud nende varasem teadmine, arvestamisele; Kvaliteetseid, innovaatilisi õpikeskkondi iseloomustab:

19 Kvaliteetseid, innovaatilisi õpikeskkondi iseloomustab:
õpikeskkonnas tegutsevad õpetajad/õppimisprofessionaalid on ülimalt tähelepanelikud õppijate motivatsiooni suhtes ja mõistavad emotsioonide võtmerolli õppimise edukuses; õpikeskkonnad, püüdes vältida eneseisolatsiooni, väljuvad etteantud institutsioonilistest ja organisatsioonilistest raamidest, ületades nende piire. Kvaliteetseid, innovaatilisi õpikeskkondi iseloomustab:

20 Õppimis-professionaali loova asjatundlikkuse alusväärtused
Õppimise juhtimise/eestvedamise eeldusteks on juhtide loovus ja kartmatus: julgus võtta riske, sest kõne all on praktikate, struktuuride ja kultuuride süvamuutused. Õppimise juhtimine/eestvedamine tähendab õppimise sihtide seadmist ja vastutuse võtmist õppimise toimumise eest. Õppimis-professionaali loova asjatundlikkuse alusväärtused