TERVE VASTSÜNDINU HOOLDUS SÜNNITUSTOAS

Teema esitlus: "TERVE VASTSÜNDINU HOOLDUS SÜNNITUSTOAS"— Esitluse väljavõte:

1 TERVE VASTSÜNDINU HOOLDUS SÜNNITUSTOAS

2 Ettevalmistus sünnituseks
Riskisünnitused moodustavad 37% kõikidest sünnitustest Riskisünnitustest 78% on 1. eluminuti Apgar < 7 Riskifaktorite olemasolu eeldab kõrge kvalifikatsiooniga personali osalust sünnitusel

3 RISKI FAKTORID MILLEGA VÕIB KAASNEDA VAJADUS VASTSÜNDINUT ELUSTADA
ema poolsed loote poolsed sünnitusaegsed PROM mitmikud loote distress veritsus II või III trim. enneaegsus loote vale sättumus preeklampsia ülekandlus nabaväädi prolaps kr.hüpertensioon loote vale seis emale manust.ravimid IUGR pikaleveninud sünnitus I tüübi diabeet Rh.-isosensibilisats. plats. irdumine, eesasetsus kr. ema haigused polü-, oligohüdramnion paksud mekoniaalsed looteveed ema infektsioon loote liigutuste aktiivsuse langus Loote südeme löögisag. muutused KTG-l sedatatsioon väärarengud valuvaigistid 4 t enne sündi eelnev loote surm infektsioon instrumentaalne sünnitus uurimata rase keisrilõige

4 Ettevalmistus sünnituseks
Vaata üle ja kontrolli vahendid mida vajad sünnituse vastuvõtmiseks (n: klemmid nabaväädi sulgemiseks, HAT süstal jt) Kontrolli aspiraatori korrasolekut (rõhk) Lülita sisse soojendus lamp, eelsoojenda linad vastsündinule Vaata üle ja kontrolli elustamisvahendid

5 Esmased toimingud peale sündi
Aspireerimine Kuivatamine ja lapse esimene asend Nabaväädi klemmimine ja läbilõikamine Apgari hinne

6 ASPIREERIMINE Rakenda rõhku cmH2O, kasutades aspireerimiseks kateetrit nr. 8 või 10 Vastsündinut, kes hakkab kisama 50 sekundi jooksul ning kelle lootevedelik oli selge, ei ole vaja aspireerida. Mittevajalik aspiratsioon on valulik, vigastab limaskesta ja põhjustab reflektoorset hingamispeetust ja bradükardiat DeLee limatoru

7 NABAVÄÄDI KLEMMIMINE

8 Lootevereringe ALUMINE ÕÕNESVEEN SÜDAME PLATSENTA NABAVEEN
PORTAALVEEN VENOOSNE JUHA ALUMINE ÕÕNESVEEN SÜDAME PAREM KODA  OVAALAVA  SÜDAME VASAK KODA  VASAKE VATSAKE  AORT KORONAAR- ARTERID, AJU ÜLEMINEÕÕNES VEEN PAREM VATSAKE KOPSUARTERID  ARTERIAALNE JUHA  NABAARTERID  PLATSENTA

9 Loote vereringe iseärasused
Vasakus kojas madal rõhk Avatud ovaalava Kõrge kopsuveresoonte takistus Avatud arterioosjuha Madal suure vereringe takistus

10 Platsentaartransfusioon
Platsentas oleva vere üleminek vastsündinu vereringesse: SÜND Jätkuvad emaka kontraktsioonid tõuseb platsentatarne rõhk tõuseb takistus platsenta veresoontes tekib vastupanu verele, mis liigub lapsest platsentasse platsentas olev veri läheb vastsündinu vereringesse.

11 Vastsündimu veremaht:
Nabaväädi klemmimine Eesmärk: Tagada maksimaalsest platsentaar-transfusioonist poole verehulga üleminek lapsele, et tagada Optimaalne veremahu tõus vastsündinu vereringes. Maksimaalne PT moodustab 1/3 lapse veremahust. 1 minut 80%, 3 min. täielik PT. Vastsündimu veremaht: ajalise lapse veremaht 80 – 85 ml/kg, enneaegsel 90 – 100 ml/kg

12 NABAVÄÄDI KLEMMIMISE AEG
Vaginaalselt sündinud ajaline vastündinu klemmida hiljemalt 60 sekundi pärast peale sündi, ilma nabaväädist verd lapse pool suunamata. Sünnitades istudes või kükakil nabaväät lõigata läbi 30 sekundi jooksul. Keiserlõike korral suruda veri enne nabaväädi läbilõikamist lapse poole.

13 NABAVÄÄDI KLEMMIMISE AEG
Kroonilise platsentaarse puudulikkuse korral või selge ülekandluse korral nabaväät on vaja kiiresti ja verd lapse poole suunamata läbi lõigata. Nabaväädi keerdumisel ümber lapse kaela või keha vabastada nabaväät kiiresti ja suruda veri enne nabaväädi läbilõikamist lapse poole

14 VARANE NABAVÄÄDI KLEMMIMINE
Positiivne Langetab sünnitusjärgsete verejooksude sagedust Langetab feto-maternaalset transfusiooni riski Rh-neg. sünnitajatel Madalam hgb, hct vähem kollasust Negatiivne Hüpovoleemia Hüpotensioon Aneemia HIE ( nabaväädi kompressioon + varane klemmimine) IRDS, IVH

15 HILINE NABAVÄÄDI KLEMMIMINE
Positiivne Vähendab raua defitsiiti Vähendab vereülekannete arvu Kontakt ema-lapse vahel Kaitseb personali piirkondades, kus HIV es.sagedus kõrge Negatiivne Hüpervoleemia, südame ülekoormus Hingamishäired Kollasus

16 APGARI SKAALA 1 2 Tunnus Appearance nahk üldine tsüanoos kahvatus
1 2 Appearance nahk üldine tsüanoos kahvatus akrotsüanoos roosa Pulss pulss puudub  100xmin.  100xmin. Grimace refleksid grimass köhatab karjub Activity toonus lõtv jäsemad painutatud aktiivsed liigutused Respirations hingamine pindmine ebaregulaarne regulaarne

17 APGARI SKAALA madal 1. minuti Apgar näitab vajadust vastsündinut elustada. madal 5.minuti Apgar näitab vajadust jätkata elustamist. madal 10.minuti Apgar näitab, et vastsündinu on postnataalses asfüksias vaatamata elustamisele.Madal Apgar 10.minutil näitab elustamise ebaefektiivsust.

18 Madala Apgari peamised põhjused:
APGARI SKAALA Madala Apgari peamised põhjused: loote hüpoksia neonataalne sepsis traumaatiline sünnitus raske RDS väärarengud madal sünnikaal ema üldanesteesia ja valutustamine petidiiniga agressiivne aspiratsioon

19

20 VASTSÜNDINU LÄBIVAATUSE SKEEM
ASEND kas laps liigutab kõiki keha osi, kas liigutused on normaalsed ja sümmeetrilised NAHK roosa, kahvatu, kollane, tsüanootiline, mekooniumiga määrdunud, lööve PEAÜMBERMÕÕT norm cm., koljuõmblused ja-lõgemed RANGLUUD kas esineb murd TURGOR kas esineb nähtavaid turseid LIHASTOONUS kas lihastoonus on langenud või tõusnud HINGAMINE kas laps hingab, hingamise rütm ning sagedus SÜDAME TÖÖ tsüanoos, hingeldus, rütm, perifeerne pulss REIEPULSID tugevad või nõrgad VÄLISED STIGMAD iseäralik nägu, nähtavad anomaaliad NABA irdumine, veritsus, põletiku tunnused GENITAALID peenise pikkus, testiste laskumine

21 ESMASE LÄBIVAATUSE EESMÄRK
Sünnikahjustuse olemasolu (rangluu murd, plexus brachialise kahjustus ) Jäsemete, sõrmede, varvaste anomaaliad Tsüanoosi, tahhüpnoe, oiglemise esinemine Anuse olemasolu Huule-suulae lõhe Suured sünnimärgid Välisgenitaalide anomaaliad Söögitoru atreesia (kui polühüdramnion) Nähtavad kaasasündinud anomaaliad

22