Mis on ringbiomajandus ning milliseid võimalusi see maaelule loob?

Teema esitlus: "Mis on ringbiomajandus ning milliseid võimalusi see maaelule loob?"— Esitluse väljavõte:

1 Mis on ringbiomajandus ning milliseid võimalusi see maaelule loob?
Martti Mandel, Sandra Salom Põllumajanduskeskkonna büroo Maakasutuspoliitika osakond

2 EL kliimaeesmärgid aastani 2050
1990 2015 2030 2050 Baasaasta Pariisi kliimakokkulepe Vähendada KHG heitkogust 40 protsendi võrra Vähendada süsinikuheidet protsendi võrra

3 EL kliimaraamistik aastaks 2030
Kliimaeesmärgid aastaks 2030 Vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 40 protsendi võrra võrreldes aastaga EL KHG lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem -43% KHG heide võrreldes aastaga 2005 LULUCF (maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus) Heide ei ületa süsiniku sidumist Jagatud kohustuse määrus -30% KHG heide võrreldes aastags 2005

4 Süsinikuneutraalsus 2050

5 Biomajandus Biomajandus on taastuva biomassi tootmine ja muutmine peamiselt toidu-, sööda- jt biotoodeteks ning bioenergiaks Biomajandus hõlmab põllumajandust, metsandust, kalandust, toidu-, kiu- ja paberitööstust ning osaliselt keemia-, biotehnoloogia- ja energiatööstust Lihtsustatult hõlmab biomajandus kõiki sektoreid, mis põhinevad bioloogilistel ressurssidel (loomad, taimed, mikroorganismid ja biomass, sh näiteks biojäägid). Seega kuuluvad selle alla nii põllumajandus, metsandus, kalandus kui ka kalakasvatus; aga ka töötlev tööstus, mis kasutab bioloogilisi ressursse ja tooraineid, et toota toitu, sööta ja bioenergiat ning pakkuda nendega seotud teenuseid.

6 Kestlikkus viitab lihtsustatult sellele, et ressursse ei tohi kasutada määral, mis kahjustaks keskkonda. Keskseks deviisiks biomajanduse mõtestamisel on taastumatute ressursside asemel taastuvate bioressursside kasutamine. Ühe hea näitena võib siinkohal ehk tuua ehituses betooni asendamise puiduga – kasutades tonni betooni asemel tonni puitu, vähendame CO2 emissiooni hinnanguliselt 2,1 tonni. Üks keskne teema biomajanduse kontekstis on näiteks toidujäätmete kasutamine. Hinnanguliselt võiks just linnades tekkivate toidujäätmete kasutamiseks lahenduste leidmine (näiteks nendest loomasööda tootmine vms) hoida maailmas põllumajandusmaad kokku ulatuses, mis võimaldaks toita ära kolm miljardit inimest. Sisuliselt oleks tõhusa ringmajanduse põhimõtete rakendamisel võimalik tagada toidutootmisvõimekus kogu maailma kasvavale rahvastikule ilma põllumajandusmaad laiendamata. Järgmise 10 aasta jooksul nähakse Euroopas võimalust luua vähemalt 300 suuremat biorafineerimistehast, mis näiteks toodaks biomassist erinevaid kütuseid ja väärtuslikke kemikaale.

7 Euroopa Liidu biomajanduse strateegia
2012. aastal võeti vastu EL biomajanduse strateegiakava, mida uuendati aastal Strateegia eesmärk on edendada taastuvate loodusvarade säästvat kasutamist, mis aitaks võidelda kliimamuutustega ja toetaks kestlikku arengut EL liikmesriigid, kellel on riiklik biomajanduse strateegia: Portugal Prantsusmaa Iirimaa Itaalia Saksamaa Austria Soome Läti Ühendkuningriigid

8 EL biomajanduse peamised prioriteedid
1. Biotoorainepõhiste sektorite tugevdamine ja kasv ning investeeringute ja turgude kaasamine Avaliku ja erasektori koostöö teadus- ja arendustegevuses, sealhulgas näidis- ja pilootlahenduste väljatöötamine biomajanduses Ringmajanduslahenduste platvormide loomine Suurte biomajandustehnoloogia ettevõtete loomine Biobaasiliste, taaskasutavate ja biolagunevate plastiasendajate suunas liikumine Kestliku ringbiomajanduse saavutamine nõuab avaliku sektori asutuste ja tööstusharude ühist pingutust. Sellise jõupingutuse soodustamiseks algatab komisjon aastal kolmel põhieesmärgil põhinevad 14 konkreetset meedet, kuhu kuuluvad muu hulgas järgmised meetmed. loob 100 miljoni euro suuruse ringbiomajanduse temaatilise investeerimisplatvormi, et tuua bioressursipõhised innovatsioonid turule ja vähendada kestlike lahenduste puhul erainvesteeringutega seotud riske;

9 EL biomajanduse peamised prioriteedid
2. Kohaliku biomajanduse kiire areng kõikjal Euroopas Ringmajanduslahenduste laiem kasutuselevõtt põllumajanduses, toidutootmises ja metsanduses Näidisprojektide ja -lahenduste loomine biomajanduse valdkonnas  Toetatakse biomajanduspoliitikate ja -strateegiate väljatöötamist 3. Biomajanduse ökoloogiliste piiride tajumine  Seirata kestliku biomajanduse arengut Suurendada kasu bioloogilisest mitmekesisusest primaartootmises

10 Biomajandust suunavad arengukavad Eestis

11 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030

12 PÕKA meede 1.1: keskkond - sekkumised tulevikus
Mahepõllumajanduse edendamine Ökoloogilise tõhustamise põhimõtete järgimine (k.a ringmajanduspõhimõtted põllumajanduses) Keskkonnasäästliku tootmise soodustamine Investeeringud kliimasäästlikesse ja õhusaastet vähendavatesse tehnoloogiatesse Säästlik maakasutus, turvasmuldade jätkuv viimine püsirohumaa alla   Riigi poolt valitud põllumajanduspoliitika meetmed ei tohi vähendada põllumajandusmaastike elurikkust

13 EL ÜPP eesmärgid 2021-2027 ÜLDEESMÄRGID PÕHIEESMÄRGID (majandus)
1. Toetada arukat, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse (majandus) 2. Edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada EL keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse (keskkond) 3. Parandada maapiirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda (sotsiaalne) PÕHIEESMÄRGID (majandus) 1. Toetada tootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet, et tagada toiduga kindlustatus 2. Suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, sh. rohkem tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele 3. Parandada tootja positsiooni väärtusahelas PÕHIEESMÄRGID (keskkond) 1. Panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse 2. Edendada säästvat arengut ja loodusvarade (vesi, muld ja õhk) tõhusat majandamist 3. Panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid, säilitada elupaiku ja maastikke PÕHIEESMÄRGID (sotsiaalne) 1. Tuua noori tootjaid sektorisse ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades 2. Edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sh. biomajandust ja säästvat metsamajandust 3. Vastata ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise osas: ohutu, toitev ja säästev toit, toidu raiskamine, loomade heaolu HORISONTAALSED EESMÄRGID 1. Jätkusuutlikkus (Parandada põllumajandustootmise, toidutootmise ja maapiirkondade jätkusuutlikku arengut) 2. Lihtsustamine (Tagada ÜPP lihtsustamine ja tõhusus) 3. Moderniseerimine (Toetada ja jagada teadmisi, uuendusi, digitaliseerumist põllumajanduses ja maapiirkondades ning julgustada nende kasutuselevõttu)

14 Potentsiaalsed uued kliimameetmed:
Taastuvenergia tootmine ja selle osakaalu suurendamine Biometaanijaamade rajamine, mis kasutavad sisendina sõnnikut, rohtset biomassi ja toidujäätmeid Meede aitab kaasa transpordisektoris taastuvenergia laialdasemale kasutusele Kaasmõjud: Õhusaasteainete heite vähenemine ning lõhnaprobleemi leevendamine Soodustab ringmajanduse põhimõtet põllumajanduses Uute töökohtade loomine Joonis: Energiakasutuse ja bioenergia osakaalu muutused investeeringutoetuse saajate näitel, 2015 Biokütust saab pidada taastuvaks, kui seda kasutatakse mingil territooriumil juurdekasvust vähem või enam-vähem juurdekasvu piires. Biogaasi sisendina kasutatavat biomassi saab jagada põllumaal kasvavaks biomassiks (hein, teraviljad, õlikultuurid) ja tootmises tekkivaks biomassiks (sõnnik, reoveemuda ning orgaaniliselt lagunevad jäätmed). Biokütusel on võrreldes fossiilsete kütustega olulisi eeliseid. Näiteks vähendab bioenergia CO2 emissiooni ning kuna biomass on üldiselt kohalik ressurss, siis suurendab selle kasutamine kohaliku energiamajanduse varustuskindlust ja sõltumatust kütuseimpordist ning loob maapiirkondadesse uusi töökohti. Biokütus säästab keskkonda, ressursse ja aitab ära kasutada jääkprodukte metsamajanduses ja põllumajanduses. Teadlased väidavad, et biomass annab põlemisel kõige vähem ohtlikke heitmeid. On teada, et biomassist saadud energial on keskkonnale neutraalne süsinikdioksiidi mõju. Biokütuste põlemisel on NOx heitmeid fossiilsete kütuste põlemisega võrreldes tavaliselt 20…40% vähem ning tahma ja suuremate osakeste heitmete hulk biokütusega jõujaamadest on võrreldav õliküttel töötavate jõujaamade heitmehulgaga. Kuna puit on väikese väävlisisaldusega (0,05%), siis on SO2 heitmed tähtsusetud. (Taastuvenergia käsiraamat 2007) Bioenergia säästlik kasutamine ei kutsu esile kasvuhoonegaasi CO2 netokasvu, biomass paiskab põlemisel atmosfääri sama palju CO2, kui ta on endaga sidunud. Kuid lisaks eelistele, mida biokütuse kasutamine annab, on biokütuse kasutamisel ka mõned puudused (vt Joonis 5). Biokütuse kasutamine eeldab algselt suuremaid investeeringuid ja lisakulutusena tekib ka transpordi vajaduse kasv. Energiaressurss on siiski piiratud, põhjusel et tarbimine ei tohi ületada lubatud koguseid (nt metsaraie puhul) ning tuleb jälgida, et tarbimine ja juurdekasv/tekkimine oleksid optimaalselt tasakaalus.

15 Energiasääst Investeeringud kasvuhoonete ja köögiviljade laohoonete energiasäästu ning taastuvenergia kasutuselevõtuks Eesmärgiks aiandussektoris taastuvenergia osakaalu suurendamine ning energiasääst läbi kaasaegse tehnoloogia (koostootmine, päikesepaneelid, uued katmikalad) kasutuselevõtu Kaasmõjud: Eesti aiandussektori konkurentsivõime suurenemine Regionaalareng Tööhõive suurenemine Maagaasi impordi vähenemine

16 Happeliste muldade neutraliseerimine
Eesmärk neutraliseerida happelised mullad taimede kasvuks optimaalsele tasemele, mis enamiku põllumajanduskultuuride jaoks on happesusega pHKCl 6,5–7,0 Kaasmõjud: Muldade Corg oluline suurenemine Paraneb mulla struktuur, õhu- ja veerežiim ja mullaelustiku aktiivsus Väheneb mulla erosioon, Suureneb põhitoiteelementide omastatavus Panustab ringmajandusse (põlevkivituha kasutamine lupjamisel) Positiivne mõju regionaalarengule

17 Sõnnikukäitlus ja täppisväetamine
Sõnnikuhoidlad ja sisestuslaotus: suuremate ettevõtete puhul vedelsõnniku säilitamine telk- või betoonkatusega hoidlates, vähesaastavad sõnnikulaotustehnoloogiad. Sihtgrupp vähemalt 300 põllumajandusettevõtet. Täppisväetamine: väetiste kasutuse tõhususe suurendamine täppisväetamise seadmete abil, mis võimaldab vähendada lämmastikväetiste kasutamist. Sihtgrupp 100 põllumajandusettevõtet. Panus teistesse eesmärkidesse: ringmajandus, välisõhk, lõhnahäiringute vähendamine, veekaitse.

18 RITA projekt „Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine biomajanduses ja selle sektorites“ Eesmärk Eesti biomajanduse ja selle põhiliste väärtusahelate arengute ja bioressursside kasutamise võimaluste väljaselgitamine konkurentsivõime tõstmine Eesti biomajanduse hetkeseisu analüüsitakse kuue väärtusahela lõikes: toit ja sööt; tselluloosi-, paberi-, puittooted ja puitehitus; tekstiil ja rõivad; kütused ja energia; biomaterjalid, kemikaalid, farmaatsia- ja plasttooted ja biomajandusega seotud ökosüsteemi teenused. Töötatakse välja Eesti biomajanduse arengu stsenaariumid ning ärimudelid valitud valdkondades ja analüüsitakse nende mõju

19 Aitäh!