Põhiseisukohad kohalike omavalitsuste 2013.a tulubaasi küsimustes

Teema esitlus: "Põhiseisukohad kohalike omavalitsuste 2013.a tulubaasi küsimustes"— Esitluse väljavõte:

1

2 Põhiseisukohad kohalike omavalitsuste 2013.a tulubaasi küsimustes
Ettepanekud läbirääkimistel Kindlasti on suur osa teist kursis jooksvate sündmustega. Läbirääkimiste I etapp on lõppenud ja teine alanud. Läbirääkimiste ettevalmistamisel ja täites EMOL tegevuskava esitasime siseministeeriumile ja rahandusministeeriumile ettepanekud muuta läbirääkimiste korda ja seadusandlust, et kohalike omavalitsuste nõudmised saaksid ka adekvaatse käsitluse. Kuigi ministeeriumid tunnistavad, et läbirääkimiste rahanduse poole käsitlemine on praegu väheefektiivne, ei õnnestunud selleks korraks põhimõttelisi muutusi läbi viia. Siiski jõudsime rahandusministeeriumiga kokkuleppele, et vähemalt eelarvestrateegia osas, leitakse võimalused järgnevatel aastatel kohalikele omavalitsustele kavandatavad suuremad eraldised kajatada ka valdkondade lõikes. Meie põhjenduseks on põhiliselt olukord kus kohalikel omavalitsustel on kohustus eelarvestrateegia koostamiseks kuid andmeid riigi poolt kavandatavate eraldiste kohta pole ametlikult kusagilt saada. Seega omavalitsuste eelarvestrateegia on puudulik ning muutub fiktiivseks ja kasutuks. Eelarvestrateegia ja selles kasutatavate andmete osas võib olla saavutame ka järeleandmisi. Juba praegu arendab rahandusministeerium avalikku saldoandmete süsteemi mis oleks seotud otse eelarvestrateegiaga ning kavas on ka muid muudatusi. Sise- ja rahandusministeerium esitasid selle aasta läbirääkimisteks ettepaneku rakendada läbirääkimiste ettepanekute ja protokollide vormistamiseks uut korda, et vähendada protokollide mahtu ja elimineerida nn tegevuste kirjeldus, mis ei anna midagi juurde läbirääkimiste tulemuste kajastamisel. Nii ongi kasutusele võetud vorm kus esmalt käsitletakse igas valdkonnas põhilise fiskaalse mõjuga ettepanekuid ja seejärel ettepanekuid mis puudutavad seadusandlust ja selle muudatusi. Selle korra kohaselt muutub töörühmade töö tähtsamaks ja suur osa praktilise korralduse muudatustest arutatakse läbi töörühmades ning lõplikesse dokumentidesse satuvad nad siis kui nende osas on saavutatud kokkulepe või on jäädud eriarvamusele. Igasugused muud tegevused mida on otsustatud jätkata või mis vajavad edasist uurimist või kooskõlastamist jäävad töörühmade käsitlusse, kuid kajastuvad töörühmade dokumentides seni kui saavad lõpliku lahenduse.

3 EOL KTK ETTEPANEKUD 2013. AASTA RIIGIEELARVE
JA RES OSAS I PÕHILISED FISKAALSE MÕJUGA ETTEPANEKUD Ettepanek Kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamine majanduslanguse eelse perioodi tasemele.   Eesmärk: Omavalitsustele iseseisva tulubaasi, regionaalse tasakaalustatuse ja kohaliku demokraatia suurendamine. 2012.aastal 2013.aastal   -Kohaliku omavalitsuse üksusele laekuv üksikisiku tulumaksu osa - Riigieelarvest tasandusfondi eraldatav ning „k” valemiga jaotatav osa  11,4 % 72      11,93%   Täiendavalt 2013.a. vajadus võrreldes RM variandiga. - Tasandusfond € Üksikisiku tulumaksu osa € Meie põhjendused olid: 2009. aasta veebruari kriisiotsustega kärbitud linnade ja valdade tulubaasi taseme külmutamine ka aastaks ei ole asjakohane. Riigi aasta lisaeelarve protsessis langetatud poliitiliste otsustega muudeti põhimõtteliselt mitmeid olulisi õiguslikke regulatsioone, mille tulemusel vähendati kohalike omavalitsustele eelarvesse laekuva üksikisiku tulumaksu osa, suurendades kohalike omavalitsuste tulubaasi arvel riigieelarve tulusid; vähendati kohalike omavalitsuste eelarvetulude ühtlustamise vahendeid; vähendati eraldisi kohalike omavalitsuste eelarvetele teehoiu, hariduse, laste päevahoiu, kultuurielu ja muudes valdkondades; seati kohalikule omavalitsusele, kui avaliku sektori ühele osapoolele, täiendavad laenupiirangud. Oleme jätkuvalt seisukohal, et kohalike omavalitsuste eelarveautonoomia põhimõtted ja tulud peavad olema ka majanduslanguse perioodil kaitstud ning kohalike omavalitsuste tulubaasi kärpeotsused oleksid olnud välditavad .Rahandusministeeriumi poolt esitatud maksuprognooside kohaselt on ka aastal kohalike omavalitsuste tulubaas ligi 10 % väiksem kui enne aasta veebruari kriisiotsustega kärbitud taset.

4 EOL KTK ETTEPANEKUD 2013. AASTA RIIGIEELARVE JA RES 2013-2016 OSAS
Ettepanek Kohalike teede hoiu toetamine Eesmärk: Inimeste liikumine ja kaubavedu Eestis ning Eesti ja muu maailma vahel on kättesaadav, kiire ja turvaline. 2012 2013 2014 Eraldised kohalike teede hoiuks 2015 2016 78  102  Eraldada kohalike teede hoiuks 2013.a. 10 % , 2014.a. 15 %’ 2014.a. 20% , 2015.a. 25 % 2016.a. 30 % teeseaduse tähenduses teehoiuks ettenähtud vahenditest. Riigimaanteede osakaal teede kogupikkusest moodustas aastal 28,4 %, samal ajal kohalike teede ja tänavate osa 40,3 %. 2010.a. eraldati teehoiuvahenditest kohalike teede hoiuks € - ehk 483,8 € 1 kilomeetri kohta, riigiteede hoiuks ja remondiks kasutati aga € ehk 6642,3 € 1 kilomeetri kohta. Analoogiliselt paljude teiste omavalitsusele pandud ülesannetega on aga riik seadnud teehoiu korraldamisele õigusaktidega konkreetsed ja üksikasjalikud nõuded. Teeseaduse § 25 lg 3 kohaselt valla- või linnavalitsus korraldab teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks. Teehoidu kavandades peab järgima liiklusohutuse, keskkonnakaitse ja tee seisundi nõudeid. Seadusandja on juba aasta veebruaris vastu võetud teeseaduses väljendanud tahet kavandada kohalike maanteede ja tänavate hoiuks vahendid riigieelarvest. Seaduse seletuskirjas on seejuures märgitud, et Eesti territooriumi ning teedevõrgu kompaktsuse tõttu tuleb käsitleda riigi, kohalikke ja erateid ning tänavaid kui ühtset tervikut.

5 EOL KTK ETTEPANEKUD 2013. AASTA RIIGIEELARVE JA RES 2013-2016 OSAS
Ettepanek Kodualuse maa maamaksusoodustuste kompenseerimine kohalikele omavalitsustele. Eesmärk: Riigi poolt sätestatud maksuvabastuse kompenseerimiseks maakasutaja kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Kompenseerida vabastav maa lähtudes pindalast ning maamaksuseaduses sätestatud maksimaalsest maamaksu määrast (2,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas). Kohalikele omavalitsustele algandmete põhjal 2011.a arvestatud - maamaks ilma soodustusteta € - kov-ide poolt antud soodustused € -võimalik maamaksu laekumine maksimaalsete võimalike määradega € (2,5% ühtse määraga ja 2% põllumajanduslike maade maamaksustamise hinnast ) Meie selgitused sealjuures: Kodualuse maa maamaksust vabastamine vähendab oluliselt Kohalike omavalitsuste tulubaasi ja tulubaasi autonoomsust. Maamaksu seaduse § 5 (1) kohaselt maamaksumäär on 0,1 kuni 2,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas, § 11. (1) kohaselt põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määr on 0,1 kuni 2,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas. Maksuvabastus tuleb kompenseerida kõigile kohalikele omavalitsustele maksimaalsete määrade järgi. Maamaksuvabastuse juures tuleb märkida, et siis ootavad meid ees veel muudatused, kuna riik tahab vabastada nüüd maamaksust ka riigi ametiasutuste ja ametiasutuste hallatavate asutuste hoonete alune maa, mille täpsem lahendus on välja töötamisel. Kuna maamaksu vabastamisest omavalitsustele tekkiv rahaline kaotus on esimesel aastal väiksem kui järgnevatel, suurendatakse tulumaksumäära kahes osas aastal 0,17 protsendipunkti võrra 11,57 protsendini ning aastal veel 0,03 protsendipunkti võrra 11,6 protsendini. KOV tulumaksuosa suurendamisega laekub järgmisel aastal KOV-dele ligi 10,5 miljonit ja aastal ligi 13 miljonit eurot enam. Lisaks kompenseeritakse KOVidele aastal riigieelarvest toetusfondi kaudu maamaksuvabastuse rakendamisega seotud ühekordsed kulud summas eurot. See lisandus meie läbiviidud uuringu tulemusena kus tuvastasime situatsiooni, et keskmiselt kulub omavalitsusel kaks kuud et vormistada maamaksuvabastused elamumaa osas ja need andmed edastada maksuametile. Siin käib meil veel vaidlus, kas ikkagi kavandatav määrus ja erinevate andmete küsimine on kooskõlas seadusega. Riik on arendamas maamaksu infosüsteemi maksuvabastuse rakendamise lihtsustamiseks. Infosüsteemi loomise eelduseks olevate riiklike registrite lähteandmete parandamise ja täiendamise kulud kaetakse omandireformi reservfondist. Valitsus tegi põhimõttelise otsuse vabastada maamaksust lisaks kodualusele maale ka riigi ametiasutuste ja ametiasutuste hallatavate asutuste hoonete alune maa, mille täpsem lahendus on välja töötamisel

6 EOL KTK ETTEPANEKUD 2013. AASTA RIIGIEELARVE JA RES 2013-2016 OSAS
MUUD ETTEPANEKUD/ SEISUKOHAD Ettepanek Kohalike eelarvete autonoomia suurendamine ning planeerimise stabiilsuse ja läbipaistvuse tagamine 1. Vaadata üle ja korrastada kohalike maksude süsteem, et suurendada omavalitsuste õigust, võimet ja vastutust oma maksutulude kujundamisel, sealhulgas üksikisiku tulumaksu kohalikesse eelarvetesse laekuva osa kohalikuks maksuks üleviimist. Jätkata läbirääkimisi tulumaksuseaduse muutmiseks, eraldamaks ka mitteresidentide tulumaks kohalikele omavalitsustele § 5 lg 1 kohaselt 2. Kavandada tasandusfondi valemi põhjalik analüüs ja jaotuspõhimõtete kaasajastamine, arvestades majandusprotsessis toimuvaid muudatusi ning tasandusfondi funktsionaalse toimimise vajadust. Tasandusfondi valemi tulu- ja kulukomponentide väärtuste ning tasandusfondi mahu määramine peab toimuma läbirääkimiste kokkuleppe alusel. 3. Tagada Riigikohtu 16. märtsi 2010 üldkogu otsuse nr täitmine. Vastavalt valitsuskomisjoni seisukohtadele, mis on kajastatud Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste lõpp-protokollis aasta riigieelarve osas. Jätkub vaidlus Riigikohtu otsuse täitmise osas. Rahandusministeerium - … Meie ….

7 EOL KTK ETTEPANEKUD 2013. AASTA RIIGIEELARVE JA RES 2013-2016 OSAS
Ettepanek 2 Arvestada Euroopa Liidu toetusvahendite ja muude välisvahendite kavandamisel: 1. Näha ette vahendid kohalikele omavalitsustele riigi poolt Euroopa Liiduga liitumisel võetud tähtajaliste kohustuste täitmise kaasfinantseerimiseks. 2. Välisprojektide rahastamisel lähtuda kõigile võrdsest omafinantseeringu määrast (näiteks 15% või muu). EL liitumisel, võttis keskvalitsus riigile tähtajalise kohustuse joogivee kvaliteedi tagamiseks, ning reovete puhastamiseks. Seoses ehitushindade kallinemisega on kohalike omavalitsuste omaosalus vee ja kanalisatsiooniprojektides eelmisel perioodil osutunud tunduvalt kõrgemaks EL keskmisest omaosalusmäärast

8 EOL KTK ETTEPANEKUD 2013. AASTA RIIGIEELARVE JA RES 2013-2016 OSAS
* HARIDUSE VALDKOND FISKAALSE MÕJUGA ETTEPANEKUD Ettepanek 1. Eraldised haridusele Eesmärk: Eestis pakutav haridus on kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav. Võrdväärsete võimaluste loomine võimete- ja huvidekohase ning kvaliteetse üldhariduse omandamiseks. 2011.a. tõusis THI võrreldes 2010.a. 5%, sealhulgas toiduained 9,7 % 1,3 € korral oleks 2012.a. koolilõuna toetuseks vahendeid vaja ( ) €  Koolilõuna toetus oli 2010.a.,0,77 €, 2011a. 0,78€ õpilase kohta. Ühisürituste ja ainesektsioonide toetus on mitme aasta jooksul jäänud samale tasemele. Tõusnud kulude ja inflatsiooni katmiseks on vajalik eraldatavate vahendite suurendamine. Eraldised investeeringuteks haridustoetuse hulgas langetati 2009 aastal 5 korda aastaks eraldatud vahendid ei kindlusta haridussüsteemi kapitalikulude katmist.    Õppevahendite toetuse suurenemine on seotud uute riiklike õppekavade rakendamisega, õppekavas sätestatud õpikeskkonna kaasajastamiseks, sh loodusainetes, matemaatikas, tehnoloogia-ja teadusõppes Investeeringute toetus tuleb tõsta 2008 aasta tasemele või viia see toetuse liik haridustoetuse hulgast välja ja moodustada toetusfondi sees uus toetuse liik „Kapitalikulude katmiseks“ ning töötada välja metoodika selle eraldise jaotamiseks omavalitsuste  

9 EOL KTK ETTEPANEKUD 2013. AASTA RIIGIEELARVE JA RES 2013-2016 OSAS
2012.aastal 2013.aastal - koolilõuna toetus  - ühisürituste ja ainesektsioonide tegevuse toetus  - koolieelsete lasteasutuste õpetajate täiendkoolituse toetus - õppevahendite soetamise toetus  -õpilaskodude toetus  Riigieelarvest haridustoetuse hulgas investeeringuteks kavandatud arvestuslik eraldis  0,78 € õpilase kohta koolipäevas   57 € õpilane 2 000 € õpilane   1,3 € õpilase kohta koolipäevas  3 % 2011.a. palgafondist Õpilase kohta kooliastmeti: I: 38,35 € II: 71,58 € III: 94,59 € IV: 12,78 €   Koolilõuna toetus oli 2010.a.,0,77 €, 2011a. 0,78€ õpilase kohta. 2011.a. tõusis THI võrreldes 2010.a. 5%, sealhulgas toiduained 9,7 % 1,3 € korral oleks 2012.a. koolilõuna toetuseks vahendeid vaja ( ) € Ühisürituste ja ainesektsioonide toetus on mitme aasta jooksul jäänud samale tasemele. Tõusnud kulude ja inflatsiooni katmiseks on vajalik eraldatavate vahendite suurendamine. Õppevahendite toetuse suurenemine on seotud uute riiklike õppekavade rakendamisega, õppekavas sätestatud õpikeskkonna kaasajastamiseks, sh loodusainetes, matemaatikas, tehnoloogia-ja teadusõppes    Eraldised investeeringuteks haridustoetuse hulgas langetati 2009 aastal 5 korda aastaks eraldatud vahendid ei kindlusta haridussüsteemi kapitalikulude katmist. Investeeringute toetus tuleb tõsta 2008 aasta tasemele või viia see toetuse liik haridustoetuse hulgast välja ja moodustada toetusfondi sees uus toetuse liik „Kapitalikulude katmiseks“ ning töötada välja metoodika selle eraldise jaotamiseks omavalitsuste  

10 EOL KTK ETTEPANEKUD 2013. AASTA RIIGIEELARVE JA RES 2013-2016 OSAS
MUUD ETTEPANEKUD/ SEISUKOHAD Ettepanek 1 Töötada välja õpilastranspordi logistika ja kohalike omavalitsuste rahastamise süsteem riigieelarvest, seoses koolivõrgu korrastamise kava ja õpilaste kooliveo kulude katmisega ning näha juba 2013.a. ette vajalikud vahendid.  Ettepanek 2. Kavandada vahendid huvikooli seaduse § 21 lg 4 täitmiseks.  Ettepanek 3 Jätkata riigieelarvest vahendite eraldamist hariduse tugisüsteemide (logopeedide, sh venekeelsete; abiõpetajate, karjäärinõustajate jm spetsialistide) rakendamise toetamiseks. Ettepanek 4 Finantseerida PGS-iga sätestatud täiendavad kulutused.    Ettepanek 5 Kavandada väljaspool haridustoetust riigieelarvest vahendid Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2008 määruse nr. 30 (riiklik programm "Igale lapsele lasteaiakoht") taasrakendamiseks, vähemalt mahus 25,5 miljonit eurot Õpilaste kooliveo kuludeks kulutavad omavalitsused ligikaudu 19,2 miljonit krooni aastas. Kohustust seda kulu kanda omavalitsustel ei ole. Koolikohustuse täitmise kindlustamiseks on vaja rahastamise süsteem ja rahastamise korraldus välja töötada ja seadustada. Huvikooli seaduse §21 lg 4 “ Lähtudes valla või linna haldusterritooriumil asuvates huvikoolides huviharidust omandavate õppurite arvust, huviala valdkondadest ja riiklikest prioriteetidest, määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega igal aastal riigieelarvest toetus (edaspidi toetus) valla- ja linnaeelarvetele huvikoolidega seotud kulude osaliseks katmiseks.”    Vajadus tugispetsialistide järele on koolides kasvav trend PGS muudatustega lisandus omavalitsustele ülesandeid, võrreldes varem kehtinud PGS versiooniga. Vastavalt põhiseadusele tuleb kohalikule omavalitsustele lisandunud ülesannete katteks eraldada omavalitsustele täiendavad vahendi või suurendada tema tulubaasi Hariduse osas aga surutakse meile peale väga suuri muudatusi, mis tulenevad Haridusministri soovist ilmtingimata suurendada õpetajate töötasu. Seoses sellega on väga raske seista selle vastu et ei soovita haridustoetusest rahastada enam tugispetsialiste, kavandatakse vähendada õpetajate ja lasteaedade pedagoogide koolitusvahendeid, üldse jätta ära investeerimistoetus jne. Soovitakse põhimõtteliselt taastada varem kehtinud pearahasüsteem omavalitsuste lõikes, mis võib viia situatsioonini, et osa omavalitsusi ei tule enam toime haridusvaldkonna rahastamisega.

11 EOL KTK ETTEPANEKUD 2013. AASTA RIIGIEELARVE JA RES 2013-2016 OSAS
Teistes valdkondades on rahalisi taotlusi vähem, jätkuvalt taotleme siiski; Sotsiaaltoetuste administreerimise ja täiendavate toetuste vahendeid ja nende suurendamist Rahvaraamatukogude teavikute vahendite suurendamist Ujumise algõpetuse jätkamist ja vahendite suurendamist Maamaksu vabastuste kaotamist piiranguvööndi ja hoiualade maadel ning maaomanikele looduskaitsetingimustest tulenevate maakasutuse piirangute hüvitamist erinevate riiklike toetusskeemide kaudu. Jne. Nende vahendite osas ja kogu 2013 aasta eraldiste suhtes päris võitlus alles algab ja juba toimub esimene rahanduse ja maksupoliitika töörühma koosolek, kus käsitletakse täpsemalt maamaksuvabastuse regulatsioonide võimalusi ja alustatakse üldiste rahaliste taotluste väitlusi.

12 Kokkuvõtteks Riigi eelarvestrateegia sisaldab siis kogu perioodiks vaid omavalitsuste tulumaksu, maamaksu ja ressursitasude prognoosi ja tasandusfondi vahendite eraldamise kava. Järgmiseks aastaks on kokku lepitud teehoiuvahendite kasv. Muude valdkondade vahendite osa käib veel võitlus kuni septembri lõpuni. Me ei ole veel täit selgust saanud haridusvaldkonna muudatuste suurusest ja ajakavast, kuid see peaks selguma veel juuni kuu jooksul. Kui me aga tunneme, et me ei suuda neid muudatusi ohjata selliselt et omavalitsuste huvid ei kahjustuks, peame nähtavasti kutsuma Teid uuesti kokku, võib olla et sarnasele üritusele kui Omavalitsuste üleriigiline üldkogu, et meie ühine hääl jõukas poliitikuteni selgemalt. Me ei saa nõustuda, et omavalitsused maksavad kinni kavandatavad reformid ja peale selle saavad veel halvustava meediakajastuse, nagu nad ei saaks millegagi hakkama.

13 Tänan ära kuulamast!