Esitlus laaditakse üles. Palun oodake

Esitlus laaditakse üles. Palun oodake

MÄLU.

Seotud esitlused


Teema esitlus: "MÄLU."— Esitluse väljavõte:

1 MÄLU

2 Teemad Kas sul, mul ja meil on hea mälu?
Kas teadlastel on tegelikult teada kuidas mälu toimib? Aju (parem poolkera, vasak poolkera) Teadvus Alateadvus Ajarännak Eksperimendid ja katsed Inimese meeled Nipid mälu paremaks kasutamiseks Mälupuu Küsimused, vastused 

3 KUIDAS TEGELIKULT MÄLU TOIMIB?
KAS ME TEAME KUIDAS TEGELIKULT MÄLU TOIMIB?

4 VIDEO: Akadeemik Endel Tulving

5 AJU

6 AJU sagedused

7 AJU sagedused/seisundid
1. BETA – võnget sekundis – AKTIIVNE ÄRKVELOLEK 2. Alfa – 8-13 võnget sekundis - LÕDVESTUS 3. Theta – 4-7 võnget sekundis - UNI 4. Delta – ½ - 4 võnget sekundis – SÜGAV UNI

8 AJU vajab hapnikku

9 AJARÄNNAK Tuleviku inimene, kes suudab ajarännkut teha ...

10 <- 500 aastat tagasi Paljud lapsed surid enne 5 eluaastat haigustesse Üle 35 aastased inimesi nimetati vanainimesteks, sest keskmine eluiga oli kuskil max. ca. 40 aastat Puudus hügeen Hygieiaks nimetasid vanad kreeklsed oma tervisejumalannat. Hügieen ehk tervishoiuteadus õpetab meile tervislikke eluviise. Eelkõige käivad hügieenireeglid kehapuhtuse, tervisliku toitumise, puhkuse ja vaba aja veetmise ning kehakultuuri ja spordi kohta. Kõike seda kokku nimetatakse isiklikuks hügieeniks, sest siin hoolitseb iga inimene ise oma tervise eest.

11 TÄNAPÄEV aasta 2011 Füüsilise / kehalise hügeeniga on paremini
pesemine on õpitud ka hambaid pesema tehakse sporti süüakse tervislikumalt eluiga on tõusnud 40-lt eluaastani

12 TÄNAPÄEV aasta 2011 Aga kuidas on lood AJU hügeeniga?
Need inimesed kasutavad oma aju võimalustest ainult väga väikest osa. Veider - miks see on nii? Nad võiksid väga lihtsate mälu harjutustega tõsta oma tarkust ja ka eluiga ... Neil on raskusi oma tedvuse ja alteadvuse targa kasutamisega.

13 MEELED Nägemine Kuulmine Kompamine Haistmine Maitsmine

14 Mälu liigid Nägemismälu Kuulmismälu Kompamismälu Haistmismälu
Maitsmismälu

15 LEGO maja ehitamine

16 MIS SIIN TOIMUB? 1. õpetuse vaatamine
2. meelde jätmine (KONSTRUEERIMINE ajus) 3. meelde tuletamine (REKONSTRUEERIMINE ajus) 4. LEGO maja ehitamine

17 FILTRID on vahel Meelte kaudu sisenevast infost jõuab teadvusesse väga väike osa - AINULT SEE mille me ise valime! Me ei taju meelte kaudu seda mis on tegelikult, vaid seda mille otsustab aju sellest kokku panna. 

18 NÄITED

19 MITU JALGA ON SELLEL ELEVANDIL?

20 KAS SEE PILT ON PAIGAL?

21 SAMA KÜSIMUS SIIN? 

22 NASA kosmonautide treening

23 Me treenime ennast iga päev
Gravitatsiooni ehk maa külgetõmbejõuga

24 REKLAAMID ON KAVALAD!

25 MIS TOIMUB? Aju paneb meie teadvuse jaoks kokku infot, mille saab meelte kaudu Tal on filtrid vahel, sest meie teadvus ei saaks kogu infoga hakkama (võib lihtsalt hulluks minna!) Alateadvusse läheb aga enamus infot ja see talletatakse Häda on selles, et me ei oska sealt seda alati välja tuua KUID, hea uudis on see, et seda on võimalik siiski teha! 

26 KAS PANID TÄHELE MIS TOIMUB IGAL SEKUNDIL NÄITEKS SIIN ja PRAEGU?
Millised helid olid kuulda? Mis lõhna tundsid? Kas oli külm või soe? Mida sinu pinginaaber tegi? Kas hingasid sisse või välja? Millised mõtted jõudsid su peast läbi käia?

27 TEADVUS ja ALATEADVUS Ühest oleme teadlikud, teisest mitte
Alateadvus on teadvusest palju kordi võimsam

28 FAKTID Alateadvuses on meie pikaajaline mälu - teadvuses on meie lühiajaline mälu; Alateadvus suudab korraga tegelda kuni asjaga - teadvuses suudame hoida üheaegselt ainult 2-3 asja; Impulsid alateadvuses liiguvad meetrit sekundis - impulsid teadvuses liiguvad kuni 60 meetrit sekundis; Alateadvus suudab töödelda bitti informatsiooni sekundis - teadvus suudab töödelda 2000 bitti informatsiooni sekundis.

29 ALATEADVUS on TEADVUSEST
seega (kaks miljonit) korda kiirem!

30 TEADVUS JA ALATEADVUS

31 TEADVUS ja ALATEADVUS TEADVUS on ALATEADVUSE käskija!
ALATEADVUSEL puuduvad eitus või jaatus Kui teadvust ütleb, et näiteks ma ei suuda, siis alateadvus mõistab seda suutmatusena. Kasutame neid mõlemaid pidevalt, kuid ei teadvusta seda alati endale. 

32 EKSPERIMENT Siin on 3 osa Tähtis on kiirus Kes tahab kaasa teha?

33 TULEMUS Mis tunne oli esimese ekperimendi osaga? (lihtne eks)
Aga mis tunne tekkis teise ja kolmandaga? Miks see nii oli? Me mäletame kuid ei suuda “vales” järjekorras taastada ... Me hakkame uuesti konstrueerima (meelde jätma) ja rekonstrueerima (meelde tuletama) uute seostega – MIKS?

34 MUSITSEERIMINE

35 TANTSIMINE

36 JALGRATTA SÕIT

37 UJUMINE

38 LUGEMINE

39 PROFESIONAALSED ROLLID
Õpetaja õpetab konkreetset ainet ükskõik mis tal on isiklikus elus olnud Lendur juhib lennukit ka kriitilises olukorras Muusiku tähelepanu on täielikult dirigendi kätel Näitleja läheb täpselt soovitud rolli sisse just õigel hetkel Arst aitab haiget igal võimalusel

40 KUIDAS SEE TOIMUB? TARK treenimine, treenimine, treenimine ....
Oskus(t)e omandamine Repertuaari omandamine Vilunud esitamine

41 MIS TOIMUB? Lihasmälu arendamine (ALATEADLIK mälu)
Siit tulevad ka profesionaalsed oskused Näiteks: TEADVUS annab käsu sõita rattaga kodust kooli ja ALATEADVUS täidab selle käsu

42 KUHU VÕIB JÕUDA kui kasutada TEADVUST ja ALATEADVUST paremini ära?

43 FOTOLUGEMINE

44 KUIDAS siis neid kasutada?
ALATEADVUST ja TEADVUST

45 MÄLUPUU

46 MÄLUPUU TÜVI ja JUHTOKSAD = numbrid (1-30)
OKSAD = tähed (tähestikulises järjekorras) LEHED = märksõnad, seosed (meelde tuletatavad sündmused, asjad jne ...)

47 MÄLUPUUDE SORDID Mälupuid võib olla mitmeid – näiteks: Matemaatika puu
Inglise keele puu Toitude puu Nimede puu Igavate asjade puu Jne., jne ...

48 TEE ISE OMALE NEID PUID! 1 – A – ARV (miks?) 2 – B – BEEBI (miks?)
3 – C – CÉSAR 3 (miks?) 4 – D – DIIVAN (miks?) 5 – E – ELEVANT (miks?) 6 – F – FLÖÖT (miks?) 7 – G – jne ....

49 TÄHTIS Kui miski ei tule meelde, siis pole vaja meelt heita, vaid
küsi endalt kas ma ikka tahan seda asja endale ka TEGELIKULT meelde jätta? Kui vastus on JAH, siis kasuta mälupuud selle meelde jätmiseks, kui see puudub, siis loo uus puu

50 MÄLU ON LAHE, sest tal pole piire!
Õppimine või asjade meelde jätmine on tegelikult sama haarav tegevus kui iga muugi See on nagu ristsõna lahendamine, jalka või tennise mängimine Tee see endale ise huvitavaks! 

51 KATSE Jäta meelde neli järgmist slaidi.
Püüa neid hiljem järgi joonistada või kirjutada.

52 1.

53 2. корабль

54 3.

55 4. laev

56 5. ship

57 Kui oled valmis siis anna käega märku 

58 OLULINE Ära kunagi ütle, et mingi asi on lihtne.
See võib küll olla lihtne sinu jaoks, sest sul on vastav mälupuu olemas, kuid teise jaoks mitte, sest tal ei pruugi veel seda olla. Aita parem teisel seda mälupuud leida või ehitada Eesti, inglise, pildi ja vene mälupuud olid olemas, aga hiina oma veel mitte eks. ;)

59 TÄHELEPANU ja SÜVENEMINE
Kui teed midagi, siis tee seda süvenenult ja täie tähelepanuga Ära lase mõtet liiga palju rändama kui seda pole mingi muu eesmärgi saavutamiseks Inimene mõtleb päevas tuhat mõtet, kuid VÄGA väike osa (ca. 5%) on neist uued.  Harjumus(t)e muutmine võtab aega ja energiat + järjekindlust

60 SPORTLASTE RITUAALID Kumb on tähtsam kas füüsiline jõud või vaimne?

61 ÕPETAMISEST Õpetada tervele klassile on raskem, sest õpilaste mälupuud on erinevad Mida sarnasemad need on, seda lihtsam on õpetada ja ka omandada uut materjali Kui kasutame mälupuid ja treenime oma mälu igapäevaselt, siis aitab see parandada ka meie loovust ja me saame nii geniaalseteks, et suudame lahedada järjest keerukamaid ülesandeid või probleeme. ;) Nagu näiteks seda järgmist siin:

62 ÜHENDA PUNKTID 4 sirge joonega

63 VASTUS

64 TÄNAN TÄHELEPANU EEST! Kas on küsimusi?


Alla laadida ppt "MÄLU."

Seotud esitlused


Google'i reklaam