Geneetiliselt muundatud ja tavapõllukultuuride kooseksisteerimine

Teema esitlus: "Geneetiliselt muundatud ja tavapõllukultuuride kooseksisteerimine"— Esitluse väljavõte:

1 Geneetiliselt muundatud ja tavapõllukultuuride kooseksisteerimine
Maaeluministeerium 5. detsember 2017

2 Euroopa Liidus on praegu lubatud kasvatada üht GM põllukultuuri
toiduks ja söödaks sobiv mais MON 810 (lubatud on olnud kasvatada ka tööstuslikku tärkliserikast kartulit Amflora, kuid taotleja BASF võttis peale 2 aastast kasvatamist loa tagasi)

3 Eesti GMO alane seadusandlus:
Maaeluministeeriumi roll: „Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduses“ peatükk 31, mis käsitleb Euroopa Liidu turustamisloa alusel GM põllukultuuri käitlemist ja selle seaduse alusel põllumajandusministri määrused GM põllukultuuri käitlemise nõuete, koolituse ja GM põllukultuuri kasvatamisest teavitamise kohta.

4 Käitlemise ehk kooseksisteerimise nõuded peavad tagama, et tahtmatu GM põllukultuuri sisaldus mitte GM-põllukultuuri saagis (toiduks ja söödaks) ei ületaks 0,9%: Kasvatamise vahemaa (lisaks puhvertsoonid) Kasvatamise ajavahemik GM eelkultuurist tärganud taimede eemaldamine järelkultuuri põllult Kasutatud masinate ja ladude puhastamine Nõuetekohane vedu (hoolikalt kinni kaetud) Teavitamine

5 GM põllukultuuri kasvatamisel on oluline teavitamine:
Naabrite teavitamine vähemalt kolm kuud enne kasvatamise alustamist (vajadusel nende nõusoleku saamine) Põllu asukoht ja kasvatatav GM põllukultuur (iga aasta Põllumajandusametit) Mesila omanike teavitamine 3 km raadiuses GM põllukultuuri põllust (vastavalt Taimekaitseseaduse §78 lõikele 5)

6 Olukorrast Eestis: Eestis ei ole seni veel GM põllukultuure kasvatatud (ehk siis maisi MON 810, kuna see on ainukesena kasvatamiseks lubatud GMO): MON810 sordid Eestis ei kasva, sest need on aretatud lõunapoolsetele piirkondadele ja nende kasvuaeg ei sobi meile; meil ei esine maisikahjurit, euroopa varreleedikut, mille suhtes on mais MON 810 resistentne; neil sortidel ei ole bioloogilisi võimalusi ega majanduslikke eeliseid siin kasvatamiseks.

7 2015. ja aastal toimus projekt „Geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) seemnetes esinemise riskide hindamine” võimaliku GMOdega saaste avastamiseks Eestis kasvatavate erinevate sortide seemnetest. Akrediteeritud laborites tehti 41 rapsi, 1 soja ja 10 maisi analüüsi. Analüüsitulemused näitasid, et ükski analüüsitud proovist ei sisaldanud võõrgeene.

8 Eeltoodu kokkuvõttes saab öelda:
Eestis ei ole kasvatatud, praegu ei kasvatata ja perspektiivis ei ole näha ka huvi Eestis kasvatada GM põllukultuure. (MON810 on ELs lubatud alates 1998 aastast, selle aja jooksul ei ole Eestis kordagi olnud huvi seda kasvatada) Vajaduse tekkimisel on olemas saastumise vältimiseks kooseksisteerimise nõuded, mille täitmist kontrollib Põllumajandusamet.

9 Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2015/412 on võimalik GMO kasvatamist keelata või piirata põhjustel, mis on seotud: keskkonnapoliitika eesmärkide, asulaplaneerimise, maakasutuse, sotsiaal-majandusliku mõju, GMO-sisalduse vältimisega teistes toodetes, põllumajanduspoliitika eesmärkide või avaliku korraga.

10 Mahemajandus Mahepõllumajandus on kiiresti arenev sektor.
Iga aastaga suureneb tootjate arv ~7,5% võrra. 2017 aasta lõpu seisuga on 21% Eesti põllumajanduslikust maast mahe. Mahemajanduse tervikprogramm, mille raames on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis tegevus: „Kasutades Eesti puhtast keskkonnast tulenevat konkurentsieelist, arendame mahetoodete ja -teenuste eksporti, mis loob Eesti eri paigus uusi töökohti.“

11 Tänan Sigmar Suu