Tallinn – Haapsalu – Pärnu - Tallinn

Teema esitlus: "Tallinn – Haapsalu – Pärnu - Tallinn"— Esitluse väljavõte:

1 Tallinn – Haapsalu – Pärnu - Tallinn
Meie reis mööda Eestit Tallinn – Haapsalu – Pärnu - Tallinn

2 Meie reis Ekskursioon kestab ühe päeva Me sõidame Tallinnast Haapsallu
Haapsalust Pärnusse Pärnust Tallinasse Sõidame välja kell 7.00 Saabume tagasi kell 23.00

3 Me otsustasime alustada oma reisi Tallinnast selle pärast, et see on meie riigi pealinn ja kahjuks me vähe tunneme oma linna. Arvame, et võib oma reisi alustada teletornist.

4 Tallinn

5 Tallinna teletorn 314 meetri kõrgune teletorn on kõrgeim ehitis Tallinnas korrusel asuvalt vaateplatvormilt avaneb vaade kogu linnale ja selge ilmaga võib silmapiiril näha isegi Soomet. Retrohõnguline interjöör (1980ndatest) ning imepärase vaatega restoran teevad teletornist populaarse vaatamisväärsuse.

6 Edasi me läheme Kadrioru parki, sest see on üks huvitamaid kohti meie linnas.

7 Tallinna Kadrioru park
Kadrioru park on silmapaistvaim kunstpark Eestis. Algselt ligi saja hektari suurune park ei ole terviklikult säilinud. Populaarsemaid kohti pargis on sümmeetriline Luigetiik ning selle ümbrus. Algselt oli Luigetiigi juures teisel pool tänavat jääva praegu tiheda kõrghaljastusega pargi asemel uhke itaalia-prantsuse regulaarpark. Regulaarpargina oli omal ajal kavandatud ainult väike osa kogu suurest pargist. Suuremas osas säilitati loodusmaastiku ilme aasade ja metsatukkadega, mida läbisid alleed.

8 Tallinna Kadrioru loss - Väliskunsti Muuseum
1718. a. alustas Peeter I lossi rajamist, mida keisrinna Katariina I auks hakati Jekaterinenthaliks ehk Catherinenthaliks, eesti keeles Kadrioruks kutsuma. Ajutiseks suveresidentsiks mõeldud lossi ja pargi arhitektiks oli itaallane Niccolo Michetti, kes oli hiljem tegev ka kuulsa Peterhofi lossi rajamise juures. Räägitakse, et esimesed kivid lossi alusmüüri paigutas tsaar isiklikult.

9 Tallinna Kadrioru loss - Väliskunsti Muuseum
Praegu asub restaureeritud Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti kogu. Kollektsiooni moodustavad enam kui 900 lääne-euroopa ja vene maali sajandini, kolm ja pool tuhat graafilist lehte, üle kolme tuhande skulptuuri ja pisiplastikaeseme ning 1600 tarbekunstiteost (ajalooline mööbel, portselan, klaas jms).

10 Tallinna Kadrioru loss - Väliskunsti Muuseum
Lisaks kunstinäitustele toimuvad kontserdid ja teatrietendused, korraldatakse loenguid ja vastuvõtte. Lossi taha jääv nn ülemine lilleaed on tänaseks rekonstrueeritud 18. sajandi eeskujul ning on suviti külalistele avatud. Kadrioru lossi kohvik ja müügipunkt on avatud muuseumi lahtioleku aegadel. Muuseum on suletud ametlike vastuvõttude ajal.

11 Kui liikuda edasi kesklinna poole, siis me jõuame Toompeale.

12 Tallinna Toompea loss Toompea loss on Eesti üks vanemaid ja suurejoonelisemaid arhitektuurilisi komplekse sajandil ehitatud loss asub järsu pankranniku ääres 50 m kõrgusel merepinnast. Loss on valitseva võimu üks suurejoonelisemaid sümboleid, mida sajandite jooksul on vallutanud erinevad rahvad.

13 Tallinna Toompea loss Tänapäeval asub siin Eesti Vabariigi Riigikogu sajandi lõpul rajati Toompea linnuse edelanurka torn PIKK HERMANN. Torni nimi on tõlge saksakeelsest väljendist Lange Hermann ehk "pikk sõjamees" või "pealik" ning tuleneb keskajal ihaletud kangelase Hermanni lugudest. Niisugune nimi anti tavaliselt kõige tugevamatele linnusetornidele. 48-meetrise Pika Hermanni torni tipus lehvib Eesti lipp.

14 Tallinn - Pirita

15 Tallinna lauluväljak Tallinna Laululava on ehitatud aastal laulupidude läbiviimiseks. Lavaalused ruumid, mis sisaldavad ka koha administratsioonile, on eelkõige mõeldud esinejate kogunemiseks. Siin saab korraldada näitusi, messe jpm. Lava oli ette nähtud mahutama lauljat, kuid võimalik oli ka vastupidine kasutus variant, kus etteaste toimub lava esisel horisontaalpinnal ja laval istuvad pealtvaatajad. Põhja pool lõpetab külgseina sihvakas 42 m kõrgune peotule torn.

16 Edasi me sõidame Haapsallu, mis asub ilusas mere rannas.

17 Haapsalu

18 Haapsalu Piiskopilinnus
Haapsalu piiskopilinnust hakati rajama 13. sajandil aastal moodustati Lääne–Eestist ja saartest Saare–Lääne piiskopkond, mille esimene keskus asus Lihulas ja teine Vana–Pärnus. Pärast Vana–Pärnu linnuse hävitamist leedukate poolt valiti piiskopkonna kolmandaks keskuseks Haapsalu aastaks sai osaliselt valmis toomikirik ja nn väike linnus ning samal aastal sai Haapsalu linnaõigused.

19 Haapsalu Piiskopilinnus
Väikeses linnuses on avatud keskaegse Haapsalu ajalugu tutvustav linnusemuuseum, linnale ja selle ümbrusele saab pilku heita vahitornist. Suurepärase akustikaga toomkirikus, mida kuuekümnendatel aastatel kontserdisaaliks restaureerima hakati, kuid aja muutudes aasta jõuluõhtul kirikuna taasõnnistati, on võimalik kuulata suurepäraseid klassikalise muusika kontserte.

20 Haapsalu Kuursaal Kuursaalid olid pea kõigis suvituslinnades, kuid Haapsalu oma muudab ainulaadseks see, et ta on ainus algsel kujul säilinud kuursaal Eestis. Promenaadile kuursaali rajamise idee oli linnaisadel juba aastal. Üksteist aastat hiljem tellis Haapsalu Aianduse Selts Eestimaa kubermangu arhitektilt Otto Knüpferilt selleks projekti. Pikka aega arvati, et hoone ehitati valmis alles aastal, kuid ajaloolaste viimased uurimused näitavad, et kuursaal seisab Promenaadil ilmselt juba aastast. Hoone ehitati algselt merre, kuid hiljem on tema ümbrust täidetud.

21 Haapsalu Kuursaal Nõukogude ajal kasutati kuursaali laona ning hoone kippus vägisi lagunema aastal alustati linnavalitsuse eestvõttel kuursaali restaureerimist ning kaks aastat hiljem avas ta suvekohvikuna külastajatele uksed.

22 Haapsalu raudteejaam Hoone koosneb neljast osast — reisijatehoonest, Imperaatoripaviljonist, neid ühendavast katusealusest ja 216–meetri pikkusest kaetud perroonist. Haapsalu vaksal on linna üheks omapärasemaks hooneks, mille puitpitsiline historistlik ehituslaad on saanud eeskujuks nii mõnelegi teisele supellinna esinduslikule majale.

23 Haapsalu raudteejaam Jaamahoone on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all. Haapsalu raudteejaama nn Imperaatoripaviljonis asub aasta juunist Eesti Raudteemuuseum, mis jätkab aastal Tallinnas asutatud laiarööpmelise raudtee (1524 mm) muuseumi tegevust.

24 Haapsalu Valge daam Haapsalu lossikiriku külge ehitatud ümmarguse kabeli aknale ilmub täiskuu paistel valge naisterahva kuju, mida päeval näha ei või. Lühike aeg kestis veel õnnetuma hädakisa. Aga kaua aega näitab ennast naisterahva kuju täiskuu ajal akna peal.

25 Haapsalu

26 Haapsalu rootsiturg

27 Haapsalust sõidame Pärnusse.
Pärnu on tuntud kuurort- ja puhkamiskoht. See on ka meie suvine pealinn.

28 Pärnu

29 Pärnu suvepealinn 1930. aastatel ehitati Pärnus välja moodne, peagi rahvusvahelist tuntust kogunud suvepealinn, kus paiknes Eesti presidendi suveresi-dents. Nii on see ka tänasel päeval. Suvisel Pärnul on välja mängida oma ainulaadsed trumbid: lisaks soojale mereveele ja kuumale rannaliivale meelitab inimesi Pärnusse linna sőbralikkus ja sallivus. Pärnust őhkub avatust ja muretust, samas jätab rannalinn üksildasele uitajale diskreetse vőimaluse omaette olla.

30 Pärnu suvepealinn Kui läbi roheliste parkide jalutad, näed Vallikääru, mis kaitses kesk-ajal Pärnut ning on nüüd tuntud vabaõhukontsertide ja -pidude kohana. Pane tähele ka uhkeid Tallinna väravaid, sõbrad küsivad pärast, kas märkasid, et neil on üks pool ehitatud ühes, teine teises stiilis.

31 Kuurort pärast vabariigi sündi
Linna ehitati hulgaliselt pansione, villasid, turistide kodusid ja hotelle suvevõõraste majutamiseks, avati kohvikuid ja restorane nende toitlustamiseks, rajati spordiehitisi, kasiinosid jt meelelahutusasutusi. Saavutanud 30ndate aastate lõpuks oma kuulsuse tipu, tabasid Pärnu kuurorti, nagu kogu muudki Eestimaad, võõrriikide okupatsioonid ja Teine maailmasõda, mis kuurordi arengu olematuks muutsid.

32 Pärnu Koidula park

33 Pärnu jahtklubi