SUURIMAD RISKID EESTI MAJANDUSES

Teema esitlus: "SUURIMAD RISKID EESTI MAJANDUSES"— Esitluse väljavõte:

1 SUURIMAD RISKID EESTI MAJANDUSES
ARDO HANSSON Eesti Panga president

2 Reaalmajandus Finantssektor tööturu ülekuumenemine
konkurentsivõime langus eelarvepoliitika lõdvenemine pensionisüsteemi reform Finantssektor emapankade rahastamine ja rahapesu ehitussektori võimalik ülekuumenemine kinnisvaralaenud

3 REAALMAJANDUS

4 Kindlustunne tuleviku suhtes on alanenud
majandususaldusindeks tööstuse kindlustunne teeninduse kindlustunne Allikas: Euroopa Komisjon.

5 Ettevõtete seas on pessimism suurenenud, töövõtjatel väga hea seis
Töötajate liikumine töökohtade vahel* töölt lahkunud töötajad tööpuudus 4,4% tööle võetud töötajad Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused.

6 Sel aastal on oodatav palgakasv 7,5%, järgmisel kahel aastal 5-6%
Erasektori palgakasv on viimase kaheksa aasta jooksul olnud 6-7% lähedal, avalikus sektoris on toimunud kiirenemine Palgakasv Sel aastal on oodatav palgakasv 7,5%, järgmisel kahel aastal 5-6% välismaiste omanikega ettevõtted Eesti omanikega ettevõtted Allikas: statistikaamet.

7 Võrreldes teiste KIE riikidega oleme muutunud kalliks...
Tööjõukulu töötlevas tööstuses võrreldes Eestiga Soome +156% Saksamaa +146% Portugal +5% Leedu -37% Läti -41% Rumeenia -57% Allikad: Eurostat, Eesti Panga arvutused.

8 ... ja võib-olla liiga kalliks
ekspordi konkurentsivõime ELis Konkurentsivõime langusel on majandusele kestev mõju. Ettevõtjad ootavad valitsuselt ennekõike etteennustatavust ja stabiilsust. Valitsus peaks praegusel ajal erasektori kindlustunnet suurendama. ekspordi konkurentsivõime väljaspool ELi Märkus. Kolme kvartali libisev keskmine. Allikas: Euroopa Komisjon.

9 Kasvu väljavaate ootamatu halvenemine seaks ettevõtete kasumid ja laenumaksevõime löögi alla
miljardites eurodes ettevõtete palgakulud ettevõtete kasumid Allikas: statistikaamet.

10 Eelarvepoliitika peab juhinduma majanduse olukorrast
Eelarvepositsioon Vaatamata väga heale maksulaekumisele oli valitsemissektor aastal suuremas puudujäägis kui aastal. Valitsemissektori struktuurne positsioon halvenes oluliselt ja puudujääk ületas lubatud 0,5% piiri SKP suhtes. Seega toetas eelarvepoliitika majanduskasvu märksa rohkem kui eelmistel aastatel. tsükliline komponent struktuurne eelarvepositsioon ajutised meetmed prognoos Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.

11 Majanduskasv aeglustub, kuid see ei tähenda majanduse madalseisu
Lisaks sellele, et majanduse maht on pikaajalisest keskmisest tasemest kõrgemal, püsib tööpuudus keskmisest madalam, hõive määr on rekordiline. Majanduse „kuumana“ hoidmine põhjustab hinnakasvu kiirenemise, konkurentsivõime halvenemise ja hiljem järsema kasvu aeglustumise. majanduskasv majanduse maht tasakaalu-taseme suhtes prognoos Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.

12 Pensionisüsteemi teine sammas
Pensionisüsteemi puhul on tähtis selle stabiilsus, kuna see võimaldab inimestel teha paremaid otsuseid toimetuleku tõstmiseks pensionieas. Teine sammas praegusel kujul: soodustab töötamist, sest sissemaksetest sõltub otseselt inimeste tulevane pension; pärsib tulude varjamist, sest ümbrikupalka saavatel inimestel on tulevikus pension väiksem; soodustab maksulaekumist, sest motiveerib töötamist ja tulude deklareerimist. Eesti Panga analüüs näitab, et teise sambaga liitunud säästavad pensioniks rohkem kui mitteliitunud. Senikogutu väljavõtmine tõstaks lühiajaliselt inimeste heaolu, kuid sellega kaasnev hinnatõus halvendab majanduse pikemaajalist väljavaadet.

13 Teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine kätkeb endas mitmeid olulisi riske
Kui osa inimesi otsustab raha välja võtta, siis tulenevalt pensioniinvesteeringute pikaajalisusest võib see vähendada nn jääjate osakute väärtust ja halvimal juhul kaasa tuua nn fondijooksu Välja võetud raha suunamine tarbimisse ja laenamise abil kinnisvaraturule toob kaasa majanduse ülekuumenemise ja liigkiire kinnisvarahindade ning eluasemelaenude kasvu Olukorras, kus töötajate ja pensionäride suhe on aja jooksul halvenemas ja samas inimesed ise pensionipõlveks ei säästa, peab riik ise hakkama säästma, et tulevikus oleks raha pensionäride ülevalpidamiseks

14 FINANTSSEKTOR

15 Ettevõtjate hinnangul on pangalaenude kättesaadavus halvenenud
Ettevõtjate hinnang pankade valmisolekule laenu anda Märkus. Protsent näitab soosiva ja piirava hinnangu andnud vastajate osakaalu vahet. Allikas: Konjunktuuriinstituut.

16 Laenuintressi marginaalid on tõusnud
Pikaajaliste ettevõttelaenude keskmine intressimarginaal miinimum-maksimum vahemik Märkus: Vaadeldakse kuu lõikes nelja enim uusi pikaajalisi laenulepinguid sõlminud panka, s.t vaatluse all olevad pangad võivad kuude lõikes erineda. Allikas: Eesti Pank.

17 Luminori Läti ja Leedu filiaalide Eesti peakontori alla ühendamine suurendas Eesti pangandussektorit
miljardites eurodes Eestis tegutsevate pankade varad filiaalid välismaal filiaalideta välismaal Allikas: Eesti Pank.

18 Eesti Panga meetmed hakkavad kehtima ka teistes Balti riikides
Luminori struktuurimuutus suurendab riske ja Eesti Panga vastutust finantssektori stabiilsuse tagamisel Eesti panganduse riske hakkab rohkem mõjutama Läti ja Leedu majanduses ning panganduses toimuv Pankade rahastamises suureneb võlakirjade osa ja see muutub finantsturgudel toimuva ja maineriski suhtes tundlikumaks Eesti Panga meetmed hakkavad kehtima ka teistes Balti riikides Eesti Panga makrojärelevalve alases tegevuses muutub varasemast olulisemaks riikidevaheline koostöö

19 Põhjamaade pangagruppide rahastamise risk on varasemast suurem
❶ Rahapesu-kahtlused on mõjutanud Põhjamaade pangagruppide aktsiate hindu, kuid mõju rahastamisele on jäänud väikeseks Mõju Põhjamaade pangagruppide rahastamise hinnale või kättesaadavusele võib kujuneda suuremaks ❷ ❸ See võib üle kanduda ka Eesti pankadele antud laenude hinda ning muuta laenamise Eesti ettevõtetele ja majapidamistele kallimaks ❹ Mõju Eestis tegutsevatele pankadele vähendab see, et pangad rahastavad ennast peamiselt kodumaiste hoiustega

20 Rahapesu tõkestamine Rahapesu tõkestamine vajab tugevat riikliku poliitikat, mille osadeks korralik seadusandlus, paremini toimiv järelevalve [eelkõige rahapesu andmebüroo osas] ja kõrgel tasemel korraldatud riiklik koordinatsioon. Eesti karistusõigus peab toetama järelevalveasutusi rahapesu tõkestamise alases tegevuses, see puudutab kõrgemate karistusmäärade kasutuselevõtmist ja väärteomenetluste korraldust. Eesti vajab keskset analüüsikeskust rahapesu, terrorismi rahastamise ja rahvusvaheliste finantssanktsioonide rikkumise riskide hindamiseks. Karmistada tuleks virtuaalvääringu ja rahakotiteenuse pakkujate tegevusloa tingimusi nii, et rahapesu andmebüroo hakkaks kontrollima kontaktisikute asemel ettevõtja juhtorgani liikmete sobivust ja mainet.

21 Kinnisvara- ja ehitusettevõtete laenumaksevõime halvenemine mõjutaks oluliselt pankade laenukvaliteeti Kinnisvara- ja ehitussektori osakaal majanduses on viimastel aastatel jõudsalt suurenenud Kinnisvara- ehitusettevõtete laenud moodustavad suure osa pankade laenuportfellist Majandustsükli pöördudes või laenunõudluse vähenedes võib nende laenumaksevõime ja seega ka pankade laenukvaliteet halveneda

22 Eraisikute eluasemenõudlus võib laenukasvu kiirendada
Eraisikute laenunõudlus on püsinud suur Laenunõudlust toetavad tegurid – kiire palgakasv ja madalad intressimäärad – jäävad aga lähiajal püsima Kuna tööturu olukord on praegu veel tugevalt palgateenijaid soosiv, võivad eraisikud hinnata oma laenuvõimekust üle ja võtta üle jõu käivaid laene Eesti Pank on kehtestanud makrofinantsjärelevalve eesmärgil piirangud eluasemelaenudele, et ohjata eluasemelaenude liiga kiiret kasvu: ① laenu tagasimakse kuni 50% laenuvõtja sissetulekust; ② laenusumma kuni 85% laenutagatisest (Kredexi käendusega laenudel kuni 90%).