Kuidas muutusid inimeste eelistused muusikas?

Teema esitlus: "Kuidas muutusid inimeste eelistused muusikas?"— Esitluse väljavõte:

1 Kuidas muutusid inimeste eelistused muusikas?

2 Muusika ajalugu On seotud inimkonna ajalooga. Tähendusrikaste helide tekitamine ja nendest märgisüsteemi loomine kujunes tõenäoliselt paralleelselt kõne ja keele kujunemisega. Võib oletada, et esimesed "muusikateosed" olid käteplaksudega saadetud hüüatused, vastu puutüve taotud rütmidest või tantsusammudest tekkivad helid. Näib olevat selge, et muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo ja muusika ajalugu algab kõigil rahvastel rituaalist, kommetest ja tavadest.

3 Klassikalise muusika ajalugu
Keskaeg (476—1400) Renessanss (1400—1600) Barokk (1600—1760) Klassitsism (1730—1820) Romantism (1815—1910) XX sajand (1901—2000) XXI sajand ( …)

4 Vanaaja muusika Noodinäidetel saab muusika ajalugu jälgida alates sajandist. Varasemast ajast on säilinud vaid üksikuid näited, mis ei anna võimalust üldistusi teha. Siiski on teada, et muusikakultuur oli kõrgelt arenenud juba muistses Egiptuses, Babüloonias, Assüürias, Hiinas, Indias, Süürias, Palestiinas. Muusikale omistati tihti jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne ning rajanes enamasti viie heli real - pentatoonikal. Egiptuses armastati suursugust, rõhutatult väärika rütmiga laulu, mida saatsid flöödid ja harfid; Süürias eelistati lärmakat muusikat, millele andsid erilise varjundi teravakõlalised kahe toruga šalmeid, löökpillid ja muud instrumendid.

5 Keskaja muusika Keskaegne vaimulik muusika oli eelkõige liturgiline muusika, mis jumalateenistustel kõlas vaimulike koorilt a cappella. Mitme sajandi vältel oli vaimulik koorilaul ühehäälne. Meloodiad olid kristlaste seas levima hakanud juba Vana-Roomas ning pärinesid Palestiinast. Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise värvingu ning lihtsustusid. Paavst Gregorius I auks hakati neid nimetama Gregoriuse koraalideks. Tema käsul koostati ka koraaliviiside valikkogumik nn. Gregoriuse antifonaarium, mis valmis 604. aastal. Sellest alates hakati jumalateenistustel kasutama üksnes neid viise. Umbes sajandil vahetasid hääled oma kohad, nii et Gregoriuse koraalist sai alumine hääl. Sageli ei liikunud hääled ka enam ühes rütmis: ülemine hääl oli keerukam ning liikuvam. Gregoriuse koraali aga hakati laulma aeglasemalt, iga nooti pikaks venitades. Selleks, et erinevas rütmis lauldavat uut viisi oleks lihtsam meeles pidada lauldi teda koraalist erinevate sõnadega, sageli ka mõnes muus keeles. Tekst võis olla ka ilmaliku sisuga. Nii lauldi üheaegselt nagu kaht ühehäälset laulu. Sellised organumid hakkasid levima ka väljaspool kirikut ning need said nimetuse motett.

6 Renessanss Renessanssmuusika omaduste kujunemine oli järk-järguline protsess ning ajastu algusajaks muusikas on pakutud aega 14. sajandi algusest. Mõned muusika-uurijad on öelnud, et renessanssmuusika mõistet tuleks üldse vältida või vähemalt kasutada äärmise ettevaatusega. Kui varem oli instrumentaalmuusikat kasutatud peamiselt laulu või tantsu saateks, siis renessansiajastul hakati laulu ja tantsupalu esitama ka ainult pillidel. See viis olemasolevate pillide täiustamisele ning ka uute pillide leiutamisele. Olulisi täiustusi tehti orelile. Keelpillidest loodi 16. sajandil vioola, viiul ja kontrabass. Renessansiajastul tekkisid ka esimesed suurvormid - jumalateenistuseks loodud muusikat hakati esitama kontsertmuusikana. Nii tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed – missad, reekviemid ja passioonid. Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper, "Daphne", mis etendus Firenzes a. pole säilinud. Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad. Renessansiajastu tuntuimateks heliloojateks peetakse Orlando di Lassot, Pierluigi da Palestrinat ja Claudio Monteverdit.

7 1930-1940. aastad Jazz oli kõige populaarsem sel ajal.
Benny Goodman oli USA dzässklarnetimängija ning -orkestrijuht. Ta on hinnatuim klarnetimängija džässiajaloos. Tema muusika on enamjaolt kiire ning keerulise rütmiga.

8 aastad Frank Sinatra oli USA laulja ja Oscari võitnud näitleja, tihti on teda nimetatud 20. sajandi USA parimaks meessoost poplauljaks. Tema plaate on müüdud rohkem kui 250 miljonit; Sinatra ja tema muusika on jätkuvalt populaarsed ka praegu.

9 1950-1960. aastad Elvis Presley oli USA laulja ja filminäitleja.
Teda on nimetatud rock'n'roll'i kuningaks. Enam kui 20 aasta pikkuse karjääri jooksul lõi ta rekordeid nii plaadimüügi kui ka kontserdipubliku hulga osas. Praeguseks on tema plaate maailmas müüdud üle miljardi.

10 1960-1970. aastad Kõige populaarsem rock-bänd oli Beatles.
Beatles oli Liverpoolist Suurbritanniast pärit rokkansambel. Ansambel mõjutas tugevalt aastatel aset leidnud sotsiaalset ja kultuurilist revolutsiooni.

11 aastad Queen on inglise rock-ansambel, mille asutasid aastal Londonis kitarrist, Brian May, vokalist Freddie Mercury ja trummar Roger Taylor. ABBA oli Rootsi popbänd, mis asutati aastal Ansambli nimi moodustati 1973 aastal ansambli liikmete eesnimede esitähtedest.

12 aastad Michael Jackson oli USA poplaulja, tantsija, laulja-laulukirjutaja, muusik ja filantroop. Ta oli tuntud ka Popikuningana. Teda on Guinnessi rekordite raamatus nimetatud läbi aegade kõige edukamaks meelelahutajaks. Tema panus muusikasse, tantsu ja moodi koos tema kõrgelt avalikustatud isikliku eluga tegi temast kõige tuntuma tegelase.

13 aastad Roxette on Rootsi ansambel, mille eesotsas on Per Gessle ja Marie Fredriksson. Bändi edu algas aastal ilmunud albumiga "The Look", millele järgnesid "Joyride", "Tourism“ jne.Tänaseks on müüdud Roxette’i erinevaid albumeid üle 55 miljoni ja singleid üle 20 miljoni eksemplari. Backstreet Boys on ameerika popbänd, mis oli asutatud aastal Orlando linnas. Suvel aastal Euroopas väljus nende esimene album nimetatud “Backstreet Boys”. Bänd koosneb iidselt A. J. McLean, Howie Dorough, Brian Littrell, Nick Carter and Kevin Richardson.

14 XXI sajand