Kaur Aare Saar Karl Kiur Saar

Teema esitlus: "Kaur Aare Saar Karl Kiur Saar"— Esitluse väljavõte:

1 Kaur Aare Saar Karl Kiur Saar
Kärp Mustela erminea Kaur Aare Saar Karl Kiur Saar

2 Välimus Kui võrrelda kärpi ja nirki on ainult mõned erinevused, näiteks, et kärp on suurem ja kärbi sabaots on must Kärbi karvkate on väga erinev, suvel on ta enamasti pruun, ainult kõhu alt on valge Kärp suvekarvas

3 Välimus Talvel on ta üleni valge, aga ainult sabaots on must
Talvel on kõrvaaugud roosad Silmad, nina ja suu on tal alati mustad Ta on suhteliselt sale loom Kärp talvekarvas

4 Elukoht Tavaliselt elavad kahes erinevas elupaigas (põllu- või metsaserval) Võib kohata ka majade ümbruses ja kivihunnikute juures Üks põhjus, miks ta võib nendes kohtades elada, on see, et tal on seal kõige rohkem süüa

5 Toit Tema peamiseks toiduks on hiired ja pisikesed närilised
Sööb linde, nende mune ja roomajaid Harva võib murda endast suuremaid loomi, näiteks jäneseid ja ondatraid Toidurohkuse korral soetab varusid

6 Sigimine ja pojad Vastsündinud on pimedad
Silmad arenevad umbes 1,5 kuu vanusena Pojad lahkuvad emaslooma juurest kahe kuu vanusena Tiinus kestab päeva Poegi on ühes pesakonnas tavaliselt 3-9 (harva kuni 18) Aastas on neil üks pesakond

7 Levik Elab kogu Venemaal Kogu Ameerikas ja Alaskas
Leidub ka Jaapanis ja Indias Tema levila asub Püreneedes ja Alpides Eestis on ta laialt levinud nii mandril kui ka saartel (ka väikestel saartel, näiteks Aegnal, Pranglil ja Naissaarel)

8 Alumine talvekarvas, ülemine suvekarvas
Fakte Rahvapäraseid nimetusi: Suurnirk, hermeliin Ladinakeelne nimetus: Mustela erminea Tüvepikkus cm, sabapikkus 6-12 cm Kaalub g Vaenlasteks on enamasti kiskjad Arvukus Eestis: ligikaudu isendit Alumine talvekarvas, ülemine suvekarvas

9 Teisi kärplasi Nirk Nirk (Mustela nivalis) Solongoi (Mustela altaica)
Kolonok (Mustela sibirica) Naarits (Mustela lutreola) Mink (Mustela vison) Tuhkur (Mustela putorios) Nirk

10 Kasutatud kirjandus bio.edu.ee/loomad/Imetajad/MUSERM2.htm
“Loomade elu” 7. osa “Imetajad”