Debora Vaarandi Nesterova Nadezda 12 a.

Teema esitlus: "Debora Vaarandi Nesterova Nadezda 12 a."— Esitluse väljavõte:

1 Debora Vaarandi Nesterova Nadezda 12 a

2 Sisukord Elulugu Looming Foto Raamat Luuletus

3 Elulugu Debora Vaarandi on luuletaja ja tõlkija. Ta sündis 1. oktoobril 1916a. Võrus postiametniku tütrena. Varane lapsepõlv möödus Saaremaal Pöides Saikla k. emapoolse vanaisa talus elas ta Saaremaal suviti, muidu oma vanemate juures Tallinnas, kus käis ka kaks esimest aastat koolis a-st oli V. kodu Saaremaal Laimjalas, kuhu vanemad ostsid väikese talu. Õppis Pöide ja Kahtla algkoolis (lõpetas 1929); Kuressaares Saaremaa ühisgümna - asiumis humanitaarharus ja Tartu ülikoolis filosoofiateaduskonnas keeli ja kirjanduse, stuudiumi lõpetamata. Radikaalselt meelestatud haritlastega suheldes tutvus marksismiga.

4 1940.a. suvest töötas V. Tallinnas ajakirjanikuna: oli “Rahva Hääle” kultuuriosakonna toime- taja; seejärel “Sirbi ja Vasara” vastutav toimetaja asetäitja ja hiljem vastutav toimetaja. NLKP liige Saksa-Nõukogu Liidu sõja algul 1941 evakueerus Tseljabinski oblastisse;1941.a. sügisel töötas Kasahstanis; 1942 tegutses Jaroslavlis ENSV Riiklikudes Kunstiansamblites a. algusest jätkas ajakirjanikuna “Rahva Hääle” toimetuses Moskvas ja 1944.a. veebru- arist augusteni Leningradis. Naasnud 1944 Eestisse, töötas “Sirbi Vasara” vastutav toimetajana 1946.a. märtsini, siis sundis tuberkuloos ajakirjanikutööst loobuma, sellest saadik kutseline kirjanik Tallinnas; töötas KL-i luulekonsultandina; KL-i liige 1945; ENSV teenindav kirjanik; 1954 ENSV rahvakirjanik Olnud abielus A.Hindi (1936), A.Vaarandi (1941) ja J. Smuuliga (kodaniku naine ).

5 Looming Gümnaasiumis jõudis esimene luuletus “Eesti Naises” trükki; ülikoolis tegi proosakatsetusi, avaldas V. Hindi nimega arvustusi. Ta töötas mitmete kultuuriväljaannete toimetustes ja jäi 1955.a-st vabakutseliseks. V. alustas luuletajana sütisteliku vabavärsiga, pöördus siis vastavalt kaanoni nõuetele ajastuomase lihtsa ja kindla vormiga liturgia poole, avaldades selles stiilis kolm luulekogu. Ka tema lüroeepi- lisi teoseid (poeemid “Alla Mari”, “Talgud Lööne soos”) iseloomustab tugev lürism. Samas oli just V. see, kelle luuletused 1959.a-l ilmunud kogus “Unistaja aknal” on oluliseks märgiks eesti luule liikumise kohta lüürikale traditsiooniliselt omase sisu ja vormi suunas.Luuletus “Lihtsad asjad” (1957) oli esimene, kus programmiliselt öeldakse lahti senisest retoorikast ja toetutakse lihtsale heale. Samas toetas eesti luule liikumist tavapärase lüürilise luule poole ka V. selleaegne tõlketegevus (Katri Va-la “Maa rinnal” 1959).

6 Oma loomingu esimesel perioodil viljakas V
Oma loomingu esimesel perioodil viljakas V. (1945 kogu “Põleva laotuse all”, 1948 “Kohav rand” ja 1950 “Selgel hommikul”) on hilise- mal ajal süvenenud ja vähe kirjutav luuletaja, kelle vabavärsid on tähen- duslik kuni 1970-ndate lõpuni. V. loominguline teisenemine optimistlike paraadvärssised kujutajast sotsiaalse ahastus- ja hoiatusluuleni käis pilt -likult öeldes “Lihtsate asjade” kaudu, mille temaatika väljendas ka kogu pealkiri: “Unistaja aknal”. Peamiselt siit pärinevad V. tundeline armastus lüürika ja tema lauldavate laulude alustekstid.

7 1965. a-l ilmunud kogus “Rannalageda leib” on V
1965. a-l ilmunud kogus “Rannalageda leib” on V. valinud lõplikult kõnelähedese vabavärsi ja assotsiatiivse kujunditehnika, olles siin teatud Mõttes Ene Mihkelsoni jt eesti kõrgmodernistide eelkäija. Parallele leiab tema luulele ka kaasaegses soome lüürikas, mida ta samal ajal tõlkis. Samuti 1965, a-l luuletuse “Eesti mullad” eest V. sai J. Liivi Luuleau - hinna. V. on tõlkinud luulet vene, soome ja saksa keelest (mõnikord ka leedu ja läti keelest), 1973 sai ta E. Sinervo ja E. Leino luule eestinda -mise eest J. Smuuli nimetatud preemia. V. viimane originalkogu “Tuule valgel” (1977) on tidetud eleegiliste kaduvuse ja hapruse meeleoludega, kajastades autori omalaadset resigna tsiooni.

8

9 Raamat Debora Vaarandi alustab oma noorusaegade mälstusteraamatu kirjutamist sõnadega: “Oma pikale elule tagasi vaadates on tunne, et see kipub imelikult kokku tõmbuma, aastad on sulamas ebamääraseks tombuks. Elavana püsivad üksnes päevad. Ainult päevades on valgust ja värve, saatusesündmusi, hetki, kus ilmuvad kadunud näod, tuksatab valunärv või õnneviirastus.” Debora Vaarandi mälestused on kirja pandud väga haaravalt, lisaks rohkelt fotosid. Kirjanik Ülo Tuulik on Debora Vaarandi kohta kirjutanud: “Läbi oma aastakümnete silmapaistvamaid eesti luuletajaid. Püüdkem kujutleda, kui vaene nende aegade luule temata oleks. Ja äkki tajume, kui oluline Debora Vaarandi meile on. Hea inimene kurjadelgi aegadel.”

10 Luuletus Kodulinn Vahel länetaevas keset sügispilvi
nagu otsiksid sa oma Tallinnat, meeles lapsepõlve kordumatud pildid, mälestustepaigad kõige kallimad. Siis vast mõistad tuhandete tuski päevalill t või Musta mere kaldalt,- kõigi nende kurbust, kelle kodu kuskil tuhaks sai või vaevleb vägivallas. Miilab ikka jälle sinu pilgus Tallinn – tulesambaiks taeva paisatud, Ja ta kurgu ümber kokku tõmbuv silmus, Oleviste kohal tiirlev raisakull. Siis vast tunned nagu oma pihus Leningradi laste külmavõetud käsi. Väljad ühishaudu Tuikavad su ihus ja su süda vihkamast ei väsi. See on sama viha, igatsus ja valu, millega end püsti tõukas Stalingrad. See on jõud, mis võidab, surmaõudu talub, miljonite jõud, mis vabastab me maa. Ju Orjoli tervutasid kogupaugud, pahvatava rõõmuga nad täitsid sind – ligi, lähemale nende kaudu tuli Tallinngi, su kodulinn! 1943