EESTI MAAELU ARENGUKAVA 2007 – aasta seirearuanne

Teema esitlus: "EESTI MAAELU ARENGUKAVA 2007 – aasta seirearuanne"— Esitluse väljavõte:

1 EESTI MAAELU ARENGUKAVA 2007 – 2013 2007. aasta seirearuanne
Aruandluse periood: – Sille Rähn Reet Vaiksalu 11. Juuni 2008

2 Seire korraldus Nõukogu määruse (EÜ) nr. 1698/2005 art.79
- programmi rakendamise kvaliteedi seiret teostavad KA ja seirekomisjon - seiret teostatakse finants-, tootlus- ja tulemusnäitajate abil Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 art. 82 Iga-aastane seirearuanne esimest korda 2008.a. programmi rakendamise kohta Viimane seirearuanne 30. juuni 2016

3 Seire korraldus - periood 1. jaanuar – 31.detsember
- seirearuande koostab Põllumajandusministeerium, MAO - periood 1. jaanuar – 31.detsember - aruande aluseks on PRIA, PMK, MMIK ja SA Erametsakeskus (ÜPPRS § 453) esitatud andmed - andmed esitatakse 15.märtsiks - kiidab heaks Seirekomisjon - Euroopa Komisjonile esitatakse aruanne 30. juuniks

4 Seire korraldus Iga-aastane seirearuanne(1):
1. Üldtingimuste muudatused 2. MAK rakendamine (programmi areng seoses seatud eesmärkidega väljund- ja tulemusnäitajate alusel) 3. Programmi rahaline teostamine (esitades iga meetme puhul abisaajatele tehtud kulutuste aruande) 4. Püsihindamistegevuste kokkuvõte 5. Programmi rakendamise kvaliteedi ja tõhususe tagamiseks korraldusasutuse ja seirekomisjoni poolt võetud meetmed

5 Seire korraldus Iga-aastane seirearuanne (2):
5.1. seire- ja hindamismeetmed 5.2. kokkuvõte programmi haldamisel tekkinud probleemidest 5.3. tehniline abi 5.4. teavitustegevused 6. Deklaratsioon ühenduse poliitika järgimise kohta toetuse kontekstis, sh ettetulnud probleemide ja nende lahendamiseks võetud meetmete määratlemine 7. Tagasimakstud toetus

6 2007. a. seirearuanne MAK rakendamine 2007. aastal
- toetuse saamise tingimuste väljatöötamine - väljamakseid ei teostatud, va tehnilise abi meede - ülevaade taotluste ja taotlejate arvu osas

7 2007. a. seirearuanne Taotluste vastuvõtt - käivitus 9 (ala)meedet:
nõuandesüsteemi ja -teenuste toetamine (M 1.3), investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks (M 1.4.1), investeeringud loomakasvatusehitistesse (M 1.4.2), põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur (M 1.8), ebasoodsamate piirkondade toetus ( M 2.1), Natura 2000 toetus põllumajandusmaale (M 2.2), ohustatud tõugu looma pidamise toetus (M 2.3.3), poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (M 2.3.5), külade uuendamine ja arendamine (3.2).

8 Meetmete rakendamine hetkeseis
Hetkeseisuga on käivitunud 13 (ala)meedet noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine, nõuandesüsteemi ja -teenuste toetamine, investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks, investeeringud loomakasvatusehitistesse, põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmine, põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur, ebasoodsamate piirkondade toetus, Natura 2000 toetus põllumajandusmaale, ohustatud tõugu looma pidamise toetus, poolloodusliku koosluse hooldamise toetus, Natura 2000 toetus erametsamaale, majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas, külade uuendamine ja arendamine.

9 2008. a. käivituvad meetmed Lisaks eelpool nimetatud meetmetele on aastal uutest meetmetest käivitumas: Meede 1.1 Koolitus- ja teavitustegevused; Meede Investeeringud bioenergia tootmisesse; Meede 1.5 Metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine (3 erinevat toetust); Meede Kiviaia rajamise ja taastamise toetus; Meede 4 Leader-meede.

10 MAK 1. telje meetmed 1. Telg – suunatud põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamisele (kokku 8 meedet). 2007. aastal rakendus kolm meedet: Meede 1. 3 – nõuandesüsteemi ja -teenuste toetamine Meede 1.4 - alameede investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks - alameede investeeringud loomakasvatusehitistesse Meede põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur

11 Meede 1.3 - Nõuandesüsteemi ja nõuandeteenuste toetus
Meetme eesmärk - toetada põllumajandustootjatele ja erametsa valdajatele ettenähtud nõuandeteenuse kättesaadavust. Tegevus 2: Nõuandesüsteemi arendamine nõuandeteenuse hea kättesaadavuse tagamiseks. Tegevust 1: põllumajandustootjatele ja eametsa valdajatele nõuandeteenuse võimaldamine, rakendatakse alates aastast. Põllumajandusministri 9. novembri a määrus nr 127 “Nõuandetoetuse ja nõuandesüsteemi toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord”.

12 Meede 1.3 - Nõuandesüsteem ja -teenuste toetus
2007. aasta detsembris võeti vastu taotlusi nõuandesüsteemi arendamiseks (tegevus 2). Kokku esitati üheteistkümnest maakonnast 11 taotlust toetussummas 4,2 miljonit krooni. 2008. aasta jaanuaris avanes ka nõuandetoetuse taotluste vastuvõtt, mis toimub jooksvalt ja kestab kuni novembri lõpuni. 2008. a on väljamakstud 3,5 mln krooni

13 Alameede 1.4.1 – Põllumajandusettevõtete ajakohastamine
Alameetme eesmärk – Tehnoloogia taseme tõstmine, põllumajandussektori ajakohastamine ja toodangu kvaliteedi parandamine; Keskkonna ja loomade heaolu parandamisele ning vastavate nõuete täitmisele kaasaaitamine; Tööhõive säilitamine ja töökohtade loomise stimuleerimine põllumajanduses; Traditsioonilise kultuurmaastiku säilitamine läbi keskkonnasõbralikumate maaviljelusmeetodite; Omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisele ja seeläbi põllumajandusettevõtjate toodetud lisandväärtuse suurendamisele kaasaaitamine.

14 Alameede 1.4.1 – Põllumajandusettevõtete ajakohastamine
Põllumajandusministri aasta 9. novembri määruses nr 128 “Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” Taotlusi võeti vastu 17.dets.2007 – 7.veebr.2008 – 29 taotlust 22,4 mln krooni (1,4 mln eur) Taotluste menetlemine toimub 2008 a. toetuse määramisi aastal ei toimunud

15 Alameede 1.4.1 -Põllumajandusettevõtte ajakohastamine
toetuse taotlusi võeti vastu aasta detsembrist aasta veebruarini. Kokku soovis toetust saada 892 taotlejat. Toetust taotleti 578 miljonit krooni, mille kaasabil sooviti ettevõtete arendamisse investeerida 1,3 miljardit krooni. meetme eelarve oli esimeses taotlusvoorus 458 miljonit krooni. 64% taotlejatest soovib investeerida masinate või seadmete ostmiseks ja paigaldamiseks. Järgmine taotluste vastuvõtu voor on kavandatud aasta sügiseks.

16 Alameede 1.4.2 – Investeeringud loomakasvatusehitistesse
Alameetme eesmärgid: Konkurentsivõime suurendamine, sh uute tehnoloogiate ja innovatsiooni kasutusele võtmise soodustamine; Keskkonna- ja tööohutuse ning loomade heaolu parandamisega kaasnevate nõuete täitmisele kaasaaitamine. Põllumajandusministri aasta 9. nov. määrus nr 129 “Loomakasvatusehitiste investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse mentetlemise täpsem kord”

17 Alameede 1.4.2 - Investeeringud loomakasvatusehitistesse
toetuse taotlusi võeti vastu aasta detsembrist aasta veebruarini. Loomakasvatusehitistesse investeerimiseks esitas taotluse 140 taotlejat, kes taotlesid toetust 474 miljonit krooni, mille abil soovitakse loomakasvatusehitistesse investeerida 1,2 miljardit krooni. Meetme eelarve esimeses taotlusvoorus oli 312,6 miljonit krooni. 48% taotlejatest soovib toetuse abil investeerida piimalehmadele loomakasvatusehitiste ehitamisse. Järgmine taotluste vastuvõtu voor on kavandatud aasta sügiseks.

18 Meede 1.8 – Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur
Meetme eesmärk - põllumajandus- ja erametsamaal kuivendussüsteemide toimimisvõime säilitamine. Põllumajandusministri 11. oktoobri a määrus nr 123 “Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord”

19 Meede 1.8 – Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur
Taotlusi võeti vastu 3.dets – 17.jaan. 2008 – 23 taotlust, 47,8 mln krooni (3,1 mln eur) 2007. a toetuse määramisi ei toimunud Taotluste menetlemine toimus 2008 a. Hetkeseis: 103 taotlust on heaks kiidetud, 134,4 mln. krooni

20 Meede 1.2 - Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetus
Meetme eesmärk - noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise hõlbustamine ja põlvkondade vahetusele kaasaaitamine põllumajanduses. * Põllumajandusministri määrus nr 158 “Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord”, (20. detsembril 2007).

21 Meede 1.2 - Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetus
taotlusi võeti vastu aasta veebruaris-märtsis. Kokku esitas taotluse 253 põllumajandusega alustada soovijat, kes taotlesid toetust 151 miljonit krooni. meetme eelarve taotlusvooruks oli 56 miljonit krooni. Peamine kavandatav tegevusala alustavatel põllumajandustootjatel on teraviljakasvatus. Järgmine taotluste vastuvõtu voor on kavandatud aasta sügiseks.

22 Meede 1.6 - Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmine
Meetme eesmärk – põllumajandus- ja mittepuidulise metsandussektori konkurentsivõime parandamine läbi põllumajandustooteid ja mittepuidulisi metsasaadusi töötlevate ettevõtete üldise tulemuslikkuse parandamine ja pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine. * toetuse raames toimub hetkel taotluste vastuvõtt (5. maist 11. juulini). * Meetme eelarve esimeseks taotlusvooruks on 180 miljonit krooni.

23 MAK 2. telje meetmed 2. Telg – suunatud selliste põllumajandusliku tootmisviiside rakendamise soodustamisele, mis tagavad stabiilse keskkonnaseisundi ning maakasutuse piirkondades, kus see on oluline traditsiooniliste maastike kujunduses ning Natura 2000 aladel (kokku 7 meedet). 2007. aastal rakendus kolm meedet: Meede 2.1 – Ebasoodsamate piirkondade toetus Meede 2.2 – Natura 2000 toetus põllumajandusmaale Meede 2.3 – Põllumajanduslik keskkonnatoetus - Alameede – Ohustatud tõugu loomapidamise toetus - Alameede – Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus.

24 2. telje rakendamine 2007. aastal
MAK toetuste väljamaksed, mis tehakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD), tuleb kajastada perioodi aruannetes. 2007. aastal olid sellisteks toetusteks: - Ebasoodsamate piirkondade toetus - Kohaliku ohustatud tõugu looma pidamise toetus

25 Ebasoodsamate piirkondade toetus
Meetme eesmärk - säilitada põllumajandusmaa jätkuva kasutamise kaudu paikkonda ning alal hoida ja edendada säästva põllumajandusliku tootmise süsteeme, toetades keskkonna ja paikkonna parandamist läbi maade hooldamise. Põllumajandusministri 20. aprilli 2007. a määrus nr 60 “Ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks ”.

26 Ebasoodsamate piirkondade toetus
Taotlusi võeti vastu 9. mai – 29. mai 2007. Hilinenud taotluste vastuvõtmise aeg oli 30. mai – 25. juuni. Toetuse taotleja võimalused: Kinnitada MAK kohustuse jätkamist; Võtta MAK nõuete kohane uus kohustus. MAK kohustust MAK kohustusega asendada ei saanud.

27 Ebasoodsamate piirkondade toetus
MAK MAK Kokku Taotlejate arv 9 423 539 9 962 Taotletud ühikud (ha) 22 971 Taotletud toetussumma (EUR) Taotletud toetussumma (EEK) Nendest kiideti heaks taotlust, summas 129,9 miljonit krooni (8,3 mln eurot). Meetme aasta eelarve oli 133 miljonit krooni (8,5 mln eurot). Perioodi MAKis kirjeldatud eesmärgid on: - toetuse saajate arv: taotlejat - toetatud põllumajandusmaa pindala: ha

28 Natura 2000 toetus põllumajandusmaale
Meetme eesmärk – tagada Natura 2000 võrgustiku aladel looduskaitsenõuete täitmine, säilitada nendes piirkondades põllumajanduslik tegevus ning aidata seal toime tulla ebasoodsamate asjaoludega, mis tulenevad nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ ja 92/43/EMÜ rakendamisest, et aidata kaasa Natura 2000 alade tõhusale majandamisele. Põllumajandusministri 20. aprilli 2007. a määrus nr 63 “Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord”.

29 Natura 2000 toetus põllumajandusmaale
Taotlusi võeti vastu 9. mai – 29. mai 2007. Hilinenud taotluste vastuvõtmise aeg oli 30. mai – 25. juuni 2007. Tegemist esmakordselt rakenduva toetusega.

30 Natura 2000 toetus põllumajandusmaale
MAK Taotlejate arv 1 376 Taotletud ühikud (ha) 21 010 Taotletud toetussumma (EUR) Taotletud toetussumma (EEK) Meetme aasta eelarve oli 11 miljonit krooni ( eurot) Heakskiidetud taotluste arv oli 1 336, summas 10,3 mln krooni ( eurot). Perioodi MAKis kirjeldatud eesmärgid on: - toetuse saajate arv: taotlejat - toetatud põllumajandusmaa pindala: ha

31 Põllumajanduslik keskkonnatoetus
Meetme üldeesmärk soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses; säilitada ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust; suurendada põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust; aidata keskkonnale tulutoovalt tegutsevatel põllumajandustootjatel saada kohast tulu. Koosneb 5st alameetmest: - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus; - Mahepõllumajandusliku tootmise toetus - Ohustatud tõugu looma pidamise toetus - Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus - Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus

32 Alameede 2.3.3 Ohustatud tõugu looma pidamise toetus
Alameetme eesmärk - tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike ohustatud tõugude säilitamine. Eesti ohustatud tõugude nimekirja kuuluvad eesti hobune, tori hobune, eesti raskeveo hobune, eesti maatõugu veis, eesti vutt. Põllumajandusministri 20. aprilli 2007. a määrus nr 61 “Ohustatud tõugu looma pidamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord”.

33 Alameede 2.3.3 Ohustatud tõugu looma pidamise toetus
Taotlusi võeti vastu 9. mai – 29. mai 2007. Hilinenud taotluste vastuvõtmise aeg oli 30. mai – 25. juuni 2007. Toetuse taotleja võimalused: Kinnitada MAK kohustuse jätkamist Asendada MAK kohustus kohustusega Võtta MAK kohustus

34 Alameede 2.3.3 Ohustatud tõugu looma pidamise toetus
MAK MAK Kokku Taotlejate arv 450 334 784 Taotletud ühikud (looma) 1 164 1 450 2 614 Taotletud toetussumma (EUR) Taotletud toetussumma (EEK) Meetme aasta eelarve oli 6,8 miljonit krooni ( eurot) Heakskiidetud taotluste arv oli 673, summas 6,8 miljonit krooni ( eurot). Perioodi 2007–2013 MAKis seatud eesmärgiks on suurendada kõikide ohustatud tõugu loomade arvu, millega väheneb tõugude väljasuremisoht. MAKi koostamise ajal oli: ~ 950 eesti hobust ~ 450 tori hobust ~ 80 eesti raskeveo hobust ~ 700 eesti maatõugu veist

35 Alameede 2.3.3 Ohustatud tõugu looma pidamise toetus
Toetusliik Taotlejate arv kokku Taotletud ühikud Taotletud toetussumma (EUR) Taotletud toetussumma (EEK) MAK MAK Kokku MAK MAK MAK MAK Eesti tõugu hobuste pidamise toetus 119 182 301 522 658 1 180 97 417 Eesti maatõugu veise pidamise toetus 82 102 184 573 229 802 39 707 Eesti raskeveo tõugu hobuse pidamise toetus 35 18 53 113 26 139 22 497 4 237 26 734 66 300 Tori tõugu hobuse pidamise toetus 98 148 246 242 251 493 45 163 40 907 86 069 KOKKU 334 450 784 1 450 1 164 2 614

36 Alameede 2.3.5 Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus
Alameetme eesmärk - tagada Natura 2000 aladel asuvate poollooduslike koosluste soodne seisund. Põllumajandusministri 20. aprilli a määrus nr 62 “Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord”. Komisjoniga läbirääkimiste tulemusel tuli asendada 1-aastane kohustus 5-aastasega.

37 Alameede 2.3.5 Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus
Taotlusi võeti vastu 9. mai – 29. mai 2007. Hilinenud taotluste vastuvõtmise aeg oli 30. mai – 25. juuni 2007. Tegemist esmakordselt rakenduva toetusega.

38 Alameede 2.3.5 Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus
Toetusliik Taotlejate arv Taotletud ühikud (ha) Taotletud toetussumma (EUR) Taotletud toetussumma (EEK) Puisniit 123 439 Muu kooslus 648 15 139 Kokku 704 15 578 Meetme aasta eelarve oli 45 miljonit krooni (2,9 mln eurot) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused tehakse 25. juuniks 2008 Perioodi 2007–2013 MAKis kirjeldatud eesmärgid poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse puhul on järgmised: - toetuse saajate arv: taotlejat; - toetatud poollooduslike koosluste pindala: 35 000 ha.

39 MAK 3. telje meetmed 3.Telg - suunatud maapiirkondade parandamisele ja majandustegevuse mitmekesistamise soodustamine (kaks meedet) 2007. aastal rakendus üks meede: Meede 3.2 – Külade uuendamine ja arendamine Alameede – Majanduse ja maaelanikkonna põhiteenused Alameede – Külade uuendamine ja arendamine Alameede – Maapiirkondade kultuuripärandi säilitamine ja sellekvaliteedi parandamine

40 Meede 3.2 – Külade uuendamine ja arendamine
Meetme eesmärk - parandada maapiirkonna elukeskkonna atraktiivsust ja elukvaliteeti läbi kohaliku aktiivsuse suurendamise ja mittetulundussektori arendamise. Põllumajandusministri 10. oktoobri 2007.a. määrus nr 122 “Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord”.

41 Meede 3.2 - Külade uuendamine ja arendamine
Toetust sai taotleda 24.nov.-19.dets 15 maakonna taotlejate poolt esitati 312 taotlust toetussummas 173 miljonit krooni, mille kaasabil soovitakse külade uuendamisse ja arendamisse investeerida 215 miljonit krooni. Meetme eelarve, mis jaotatakse maakondade vahel põhimõttel 50% kõigi maakondade vahel võrdselt ning 50% vastavalt maakonna maarahvastiku arvule, oli esimeses taotlusvoorus 221 miljonit krooni. 45% taotlustest esitati olemasolevate seltsimajade, kultuurimajade ja muude hoonete või hoone osade ehitamiseks. Järgmine taotluste vastuvõtu voor on kavandatud aasta sügiseks.

42 Meede 3.2 - Külade uuendamine ja arendamine
Hetkeseis: hinnatud on 270 taotlust 147, 1 mln krooni

43 Meede 3.1 - Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas
esimene taotluste vastuvõtt toimus aasta aprillis. Toetust taotleti 385 miljonit krooni. Taotluse esitas 20 põllumajandustootjat ja 341 muud maapiirkonna ettevõtjat. Järgmine taotluste vastuvõtu voor on kavandatud aasta sügiseks.

44 Finantsiline rakendamine
Perioodil MAK eelarve ~14,47 mld krooni (925 mln eurot) 2007. a. tehti väljamakseid tehnilise abi meetme raames – 36,6 mln krooni (2,3 mln eurot)

45 2007/2008 2007. aastal oli EAFRD-st rahastatavateks maaelu arengu toetusteks ettenähtud 1,3 miljardit krooni aastaks EAFRD-st rahastatavatele maaelu arengu toetustele on ettenähtud 2,1 miljardit krooni. Käivitunud meetmete raames esitatud ligikaudu 15 tuhat taotlust, toetust on taotletud üle 2 miljardi krooni. (ei sisalda praegu vastuvõetavate meetmete andmeid)

46 Püsihindamistegevused
Eesmärgid – jälgida, kas MAKi rakendamine vastab seatud eesmärkidele; parandada MAKi ja selle rakendamise kvaliteeti; vaadata läbi MAKi sisulised muudatusettepanekud; valmistuda vahe- ja järelhindamiseks.

47 Püsihindamistegevused
liikmesriik kehtestab ise püsihindamise süsteemi - MAKi vahehindamine Eesmärgiks ettepanekute tegemine MAKi rakendamise kvaliteedi parandamiseks. - MAKi järelhindamine Eesmärgiks on hinnata MAKi mõju, vahendite kasutamist, maaelu arengu toetuste tõhusust ja tulemuslikkust, järeldused maaelu arengu poliitika rakendamise kohta. a. alustati seiret- ja hindamist reguleeriva määruse väljatöötamist

48 Püsihindamistegevused
* Sõltumatu hindaja Põllumajandusuuringute Keskus (PMK ) , kes teostab 2. telje seiret PMK poolt läbi viidud uuringud: - Mullastiku uuringud -Vee uuringud - Maastiku uuringud - Bioloogilise mitmekesisuse uuringud - Sotsiaalmajanduse uuringud

49 MAK 2007-2013 seirekomisjon 2007. aastal toimus 5 istungit:
Ettevalmistav istung 27. märts 2007 25. mai a seirekomisjoni 1. istung 31. juuli a seirekomisjoni 2. istung 26. september a seirekomisjoni 3. istung 28. novembri a seirekomisjoni 4. istung

50 Tehniline abi Toetatakse MAKi rakendamisega seotud tegevusi, täpsemalt arengukava ettevalmistamise, juhtimise, seire, hindamise, teavitamise ja kontrolliga seotud tegevusi. Põllumajandusministri 10. septembri a käskkirjaga nr 184 kinnitati MAKi raames antava tehnilise abi aasta eelarvahendite kasutamine, muudeti a 3. detsembril põllumajandusministri käskkirjaga nr 237.

51 Tehniline abi Taotlejateks : - Põllumajandusministeerium
- Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet - piirkondlikud maaparandusbürood - Põllumajandusuuringute Keskus - Maamajanduse Infokeskus - Riiklik Looduskaitsekeskus - metsanduse valdkonna toetuste taotluste menetlemiseks PRIAga halduslepingu sõlminud Sihtasutus Erametsakeskus

52 Tehniline abi 2007. aastal 19 taotlejat kogusummas 37,5 mln krooni (2,4 mln. eurot) * Väljamakseid tehti 36,6 mln krooni (2,3 mln.eurot). 2008. a on väljamakseid tehtud 6, 9 mln krooni (0,4 mln.eurot) Toetust eraldati MAKi juhtimise ja rakendamisega seotud tegevusteks, seminaride, infopäevade ja koolituste korraldamiseks, uuringute, hindamise ja seire korraldamiseks ning teavitamiseks ja avalikustamiseks. Toetust maksti - 30% PÕMile, 46% PRIAle ja 9% PMKle, 3% Maamajanduse Infokeskusele, 4% Riiklikule Looduskaitsekeskusele ning 6% piirkondlikele maaparandusbüroodele

53 Riiklik Maaeluvõrgustik
tegevuste ettevalmistamiseks ja tegevuskava elluviimiseks 2007.a. moodustati MMIK struktuuriväline riikliku maaeluvõrgustiku üksus koosseisuväliste töötajatega. 1. jaanuarist a moodustati struktuuriväline riikliku maaeluvõrgustiku osakond 2007. aastal toimus maaeluvõrgustiku tegevuste ettevalmistamine, sh juhtimisstruktuuri kujundamine (jätkub ka veel aastal).

54 Kokkuvõte 2007. aastal meetmete (1, 3, ja 4. telg) raames toetuse määramisi ei toimunud, ning ei teostatud ka väljamakseid. seirearuandes ei saa käsitleda a. saavutatud eesmärke võrrelduna arengukavas püstitatud eesmärkidega perioodile 2007 – 2013, kuna puudub ülevaade toetust saanud projektide arvust ja tehtavate investeeringute mahust.

55 Täname tähelepanu eest !