Tallinna Õismäe Gümnaasium

Teema esitlus: "Tallinna Õismäe Gümnaasium"— Esitluse väljavõte:

1 Tallinna Õismäe Gümnaasium
Vanaaja muusika Tallinna Õismäe Gümnaasium Koidu Ilmjärv 2011/2012

2 Vanaaja muusika Umbes 40 000 aastat tagasi
ilmus Euroopasse homo sapiens e tarkinimene. Alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne (varasemate inimtüüpide lõualuu kuju ei võimaldanud veel kõnelemist). Häälitsused, mida see inimene kuuldavale tõi, on vaadeldav ühe vanima muusikana.

3 Vanaaja muusika Loodusrahvaste elu kulgeb kooskõlas looduse rütmidega
Arvati, et igal inimesel, loomal, linnul, aga ka puul, kivil, tuulel, vihmal jne loodusobjektil ja -nähtusel on oma hing, et kogu loodus, kõik ümbritsev, on hingestatud Rituaal on toiming, kus laul, tants, pillimäng, liikumine, maalingud, kostüümid jne on põimunud ühtseks lahutamatuks tervikuks. Loodusrahvad ei tunne veel eri kunstiliike.

4 Vanaaja muusika Esmalt võis muusika koosneda
üksnes häälitsemisest, käte plaksutamist, jalgade trampimist. Edasi avastati juba, et igasugu puutükid, kivid (löökpillide eelkäijad), sarved, merikarbid, õõnsad pillirood (puhkpillide eelkäijad) jne annavad erinevaid kõlasid. Heliallikatena võidi kasutada ka muuks tarbeks valmistatud riistu – vibu (keelpillide eelkäija), kaabitsad. Loodusrahvaste muusika on näiliselt lihtne: 1-häälne, meloodiad on lihtsad, sageli korduvad, väga suur roll on rütmil.

5 Vanaaja muusika VANAD KULTUURRAHVAD JA NENDE MUUSIKA Alates III aastatuhandest eKr hakkas maailma mõnes piirkonnas kujunema tsivilisatsioon – nn hästi korraldatud. Sageli nimetatakse esimesi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks. Mesopotaamia Egiptus Assüüria Vana-Kreeka Vana-Rooma Iisrael Vanaaja algust võib piiritleda umbes 10. sajandiga eKr.

6 Vanaaja muusika Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku
algupära – jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute sugulasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda.

7 Vanaaja muusika Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused:
põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskonnad varanduslik kihistumine riiklus (valitsev klass) kiri eeldused vaimseks tegevuseks.

8 Vanaaja muusika Arheoloogilistelt väljakaevamistelt
Andmeid vanaaja muusika kohta saame: Arheoloogilistelt väljakaevamistelt Musitseerimist kujutavatelt kunstiteostelt Kirjalikest allikatest Muusikateoreetilistest töödest (Platon, Aristoteles). Noodikirjanäidetest. Me ei tea täpselt, kuidas muistne muusika kõlas, võime teha üksnes oletusi.

9 Vanaaja muusika Vanade kultuuride muusika üldiseloomustus:
Kõige tähtsamad/uhkemad rituaalid on pühendatud jumalatele (nt kreeklaste Dionysose-kultus). Muusikat peetakse osaks maailmakorraldusest (kosmoloogiast) ja see on enamasti seotud matemaatika ja astronoomiaga. Sagedased on 5- või 7-astmelised helilaadid ning vastavalt ka 5 ja 7 augu või keelega pillid. Kasutusel on palju erinevaid keel-, puhk- ja löökpille. Muusika on 1-häälne või lihtsamaid mitmehäälsuse võtteid kasutav. Need on: heterofoonia – kui kõlavad koos meloodia ja selle variant/variandid; burdoon – kui meloodiaga heliseb kaasa (enamasti madal) pikk heli; parafoonia – laulmine/mängimine paralleelsetes intervallides. Puhast instrumentaalmuusikat on vähem. Enamasti on muusika seotud lauluga, sageli ka liikumisega (tantsuga) Muusika on suuliselt edasi antav ning seega muutuv, improvisatsiooniline.. Muusikat ja musitseerimist peetakse väga tähtsaks inimeste kasvatamisel, harimisel- muusika on oluline õppeaine. Vanast ajast on pärit ka mõned noodinäited. Need ei peegelda aga kuigivõrd tegelikku musitseerimist, sest olid kasutusel pigem muusikateoorias. Muusikutest moodustatakse ansambleid ja isegi orkestreid. Muidugi on muusikat tehtud ka üksi. Seoses ühiskonna kihistumisega muutub muusika otstarve. Lisaks rituaalidele tehakse muusikat ka rikaste meelelahutuseks. Rituaalid jäävad alles, aga selle kõrval hakatakse eri kunstiliike harrastama ka üksikult. Kunstid iseseisvuvad.

10 Vanaaja muusika Vanast Kreekast pärinevad väga
VANA-KREEKA Vanast Kreekast pärinevad väga paljud tänapäeval kasutatavad terminid. Näiteks musike e muusika on kreeklastel: a) muusade kunst (muusad olid peajumal Zeusi 9 tütart, eri kunstide kaitsjad); b) lauldes ette kantud luule. NB! Luulet ei loetud, vaid alati lauldi. ’Muusika’ tähendus tänapäeval – helikunst. Kunstiliik, mille kunstilisi kujuneid luuakse helidega.

11 Vanaaja muusika Arhailine ajajärk – eepika ja lüürika (8. – 6. saj. eKr ) Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine, eepiliste – ulatuslike värsivormis lugulaulude – laulmine (eepos kr. k – sõna, värss; eepos – ulatuslik värssteos). Homeros oli 8. sajandil elanud arvatavasti pime laulik – aoid. Teda peetakse kahe eepose – „Iliase” ja „Odüsseis” – autoriks (see on küll kahtlane, sest „Odüsseiat” arvatakse pärinevat pool sajandit hilisemast ajast, samuti on palju erinevat nende stiilis). 7. sajandil hakkas eelkõige Lesbose saarel arenema lüürika (kr. k lyrikos) – lüüra saatel lauldav laul. Tunti nii monoodilist e soololaululist lüürikat ning koorilüürikat, mille puhul lüüra saatel laulmisele lisandus ka tants. Muusika ja tants on muidugi kadunud, tekstidki on enamasti säilinud vaid fragmentidena. Näide „Iliase” algusest, Laula nüüd, oh jumalanna, Peleides Achilleuse vimmast neetust, mis tuhat hukatust tõi ahhailaste soole, hulgana kangelashingi siit heitis Hadese valda, kuid kehad jättis neil maha kiskjaile koertele saagiks.

12 Vanaaja muusika Suured dionüüsiad (teke 6. saj.)
Klassikaline ajajärk – dionüüsiad, teatrikunst Suured dionüüsiad (teke 6. saj.) olid pidustused Ateenas, mida peeti kevadel märtsi lõpus, aprilli algul. Dionysosele pühendatud hümn on ditüramb – seda esitas tantsiv koor auloste saatel. Ekstaatiline meeleolu, õhtul tõrvikute valgusel esitatud. Sellest hakkas saj. kujunema pikem miimiline etendus. Juht oli sokuks riietatud. Suured dionüüsiad olid riiklikult, kindla kava järgi korraldatud. Nendel hakati 5. sajandil etendama tragöödiaid. Ditüramb oli tõenäoliselt tragöödia eelkäija. Kuidas aga tragöödia välja kujunes, ei ole õnnestunud välja selgitada. Tragöödia –sõnasõnaliselt tähendab tragöödia soku laulu (kr. k. tragos ode) viidates nii dionüüsiale, kus osalejad võisid olla sokuks kostümeeritud.

13 Vanaaja muusika Dionüüsiate toimumise kord:
2 päeva enne pidustuste algust näidendite eelvõistlus – autorid tutvustasid neid, esitleti näitlejaid. 1 päev enne – Dionysose kuju toomine teatrisse. 1. päev – pidulik rongkäik, Dionysosele ohverdamine, õhtul esitati Dionysose auks ditüramb (pidulikud kiidulaulud), kus osalesid koorid eri maakondadest. 3 päeva pühendatud etendustele. Võistles 3 autorit, igalt ühelt 3 tragöödiat ja 1 saatürdraama. Alates 486 lisandus 1 päev komöödiatele. Viimasel päeval kuulutati välja võitja.

14 Vanaaja muusika Mõisted:
Tragöödia- värssdraama, mille teemaks on mütoloogilised või tõsised ja kangelaslikud teod Komöödia – (kr. k. komos ode – lõbus lärmitsev salk + laul) – naljakas, koomiline näidend. Arenenud dionüüsiate lõbusamast osast – karnevalirongkäigust Theatron – antiikajal tähistati selle sõnaga pealtvaatajate istmeridu, tänapäeval on teater asutus, kus saab vaadata kas sõna-, tantsu- või muusikaetendusi – teater. Orkestra – esinejate plats. Orkestra keskel oli Dionysose altar. Alates 17. sajandist tähistati selle sõnaga ooperiteatrites lava ja vaatajate vahelist ruumi, kus paiknesid muusikuid, 18. sajandil omistati see sõna muusikutele – orkester. Skeene – orkestra tagaplaanil olev ehitis, kust näitlejad tulid, kus nad said vahetada kostüüme, maske. Siit on tulnud sõna stseen – lavateose osa. Koor – tragöödiakoor koosnes 12–15 liikmest, kes esitasid ühislaule ja -tantse. Korüfee – koorijuht, kelleks valiti parim kooriliige Koreeg – isik, kes finantseeris etendust, kandis kõik kulud. THEATRON: SEMI-CIRCULAR, TIERED, STONE SEATS FOR VIEWING PERFORMANCES WHERE THE AUDIENCE OF A GREEK TRAGEDY SIT TO VIEW THE PERFORMANCE, SACRIFICES, OR DANCES. ORCHESTRA: THE CIRCULAR “DANCING PLACE” OF THE CHORUS. IT IS WHERE THE CHORUS DANCE, SING, AND INTERACT WITH THE ACTORS WHO WERE ON THE STAGE NEAR THE SKENE. THYMELE/ ALTAR: LOCATED IN THE CENTER OF THE ORCHESTRA A THYMELE, OR ALTAR IS A PLACE FOR SACRIFICES DEDICATED TO DIONYSUS IN ATHENS PROTAGONIST: CENTRAL CHARACTER, A HERO IN THE GREEK THEATER AND USUALLY REACTS WITH THE CHORUS. IN A TRAGEDY, A PROTAGONIST IS A PERSON SUCH AS A KING AND A QUEEN, OR A POLITICAL OR MILITARY HERO, BUT HAS A CHARACTER FLAW, WHICH CAUSES THEM TO MAKE A WRONG JUDGMENT. THE PROTAGONIST, THEN HAS A MOMENT OF REALIZATION, WHERE HE/SHE REALIZES THE MISTAKES HE/SHE HAD DONE. DEUTERAGONIST: ANCIENT GREEK DRAMA TERM MEANING SECOND ACTOR. ORIGINALLY, THERE’S ONLY ONE CHARACTER THAT REACTS WITH THE CHORUS. THE DEUTERAGONIST PLAYS A ROLE WITH LESS IMPORTANCE THAN THE PROTAGONIST. TRITAGONIST: TERM FORM GREEK DRAMA MEANING THIRD ACTOR. IN GREEK TRAGEDY, THERE ARE NEVER MORE THAN 3 ACTORS INTERACTING IN THE SAME SCENE.  THE TRITAGONIST PLAYS A ROLE WITH LESS IMPORTANCE THAN THE PROTAGONIST.

15 Vanaaja muusika

16 Vanaaja muusika Pythagoras (6./5. saj. vahetus eKr)
Muusikateooria Pythagoras (6./5. saj. vahetus eKr) muusika matemaatilise olemuse avastaja konsoneerivad ja dissoneerivad intervallid. Kogu maailm on arvulistes suhetes. Heli – võnkumine. Planeetide, tähtede liikumine oma orbiitidel – samuti võnkumine – idee „sfääride harmooniast“.

17 Vanaaja muusika Platon (5./4. saj. vahetus eKr)
Muusikaesteetika Platon (5./4. saj. vahetus eKr) Käsitlused muusika mõjust ja muusika osast inimeste kasvatamisel – muusika ja võimlemine kui teineteist täiendavad ained, eri helilaadidel erinev emotsionaalne „vägi“.

18 Vanaaja muusika VANA IISRAEL Ainus vanadest kultuurrahvastest, kellel oli üks Jumal. Käsitlus enestest kui valitud rahvast, kellel on Jumalaga leping. Vana Testament (VT)– Iisraeli ajalugu, usku, kombeid, seadusi puudutavate andmete peamine allikas. Sajandite jooksul kirjutatud, järk-järgult kokku seatud heebreakeelsete tekstide kogum. Tõlgiti 3. saj. eKr kreeka keelde, hiljem sai sellest ristiusu pühakirja Piibli osa (koos Uue Testamendiga). Neid tekste on kasutatud aastasadu, tänapäevani välja, ka eesti heliloojate poolt 21. sajandil.

19 Vanaaja muusika Psalmid e. Taaveti laulud e.
Lauluraamat – 150 laulu, osa VT-st, muusikaloos enim kasutatud Piibli osa. Mõned olevat loonud kuningas Taavet 1000 eKr, laulnud neid, saates end ise harfil. Kuningas Taavet – 10. saj. eKr, ühendas iisraellased, tekkis Iisraeli riik. Kuningas Saalomon – Taaveti poeg, Jumala auks Jeruusalemma templi rajaja Kuningas Taavet

20 Vanaaja muusika Aitäh! Kasutatud Virge Joametsa õppematerjale

21 Vanaaja muusika