Natuke erivajadustest

Teema esitlus: "Natuke erivajadustest"— Esitluse väljavõte:

1 Natuke erivajadustest
Kaido Kikkas HEVI2008 © 2008 Kaido Kikkas. Levitamine sätestatud vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsile (v l.2 või uuem)‏

2 Liigitamine – tänamatu tegevus
Seda saab teha väga erinevast vaatenurgast Haridustehnoloogia vaatepunktist võiks jagada viieks suureks rühmaks: füüsilised (liikumis- ja koordinatsiooni-) puuded meelepuuded (nägemine ja kuulmine)‏ neuroloogilised puuded kognitiivsed ja vaimsed puuded/eriseisundid psüühilised haigused HT tavalähenemises piirdub eeskätt kahe esimesega (erandid on võimalikud)‏

3 Mõned kirjeldused N.ö. tavainimese arusaam eri puuderühmadest kipub olema erinev: “ei näe/kuule” - selgepiiriline puue =>üsna arusaadav “liigub teistmoodi” - juba mitu uut muutujat =>ebalus “ta on ikka päris imelik” - arusaamatu => hirm Eripedagoogid peaksid üldiselt olema nende mõistetega juba tuttavamad, kuid üllatavalt paljud seda ei ole Kordamine on tarkuse ema ... :-)‏

4 FP: tserebraalparalüüs
Varem tuntud ka kui Little'i tõbi. Otsetõlkes “ajuhalvatus”, kuid mõeldakse eeskätt liigutusi kontrollivaid ajukeskusi Mitteprogresseeruv, enamasti kompleksne puue Taastustegevusele allub väga erinevalt umbes 1,5 – 4 juhtu 1000 elussünni kohta Vormid: spastiline, atetoosne, ataksne Mõju järgi: tetra- e. kvadripleegia, dipleegia, hemipleegia

5 FP: Lihasdüstroofia Lihaste kängumine (pärilik/geneetiline häire)‏
1 juhtum 3500 elussünni kohta, peam. meestel (naised kannavad enamasti vaid geene edasi)‏ Progresseeruv, võib mõjutada ka südametegevust Allub mõningal määral taastustegevusele – füsio- teraapia, medikamendid, ortopeedilised vahendid Raskeim ja levinuim variant, Duchenne'i LD, lõpeb surmaga eluaasta ringis – hingamis- elundid ei tule enam toime. Kergemakujuline Beckeri LD aga kulgeb palju aeglasemalt

6 FP: Amüotroofne lateraalskleroos
USA-s tuntud ka Lou Gehrigi tõvena. Üldpildilt sarnaneb LD-ga, kuid mõned vormid meenutavad spastilist CP-d 0,2 – 2,4 juhtu inimese kohta Hea- ja halvaloomuline variant, viimane lõpeb enamasti surmaga 3-5 aasta jooksul Kuulsaim ja ka üks kõige healoomulisema vormi näide – astrofüüsik ja matemaatik Stephen Hawking

7 FP: Multipleksskleroos
Aju ja selgroo progresseeruv kahjustus Arenenud maades 1 juhtum 1000 inimese kohta, ilmneb enamasti 20- kuni 40-aastastel naistel Sümptomid: tundlikkuse kadu, nõrkus, nägemis- ja tasakaaluhäired, depressioon Kulg võib olla vahelduv 15% paraneb, ca 33% säilitab töövõime a Mida varem avaldub, seda tüüpiliselt aeglasem

8 FP: Spina bifida e. seljaajusong
Selgroo sünnianomaalia – luu ei kata seljaaju 1-2 juhtu 1000 inimese kohta 3 peamist vormi okultne (peidetud) – väheavatud selgroog, kergemad sümptomid nagu tundlikkuskadu ja pidamatused meningotseel e. avatud lüli – samuti kergem tsüstiline – pikalt avatud selgroog, ava kohal moodustub tsüst (kott). Sünnijärgne kirurgiline sekkumine võib aidata, vastasel juhul kujuneb (enamasti jalgade) halvatus. Kuid isegi sel juhul võib abivahenditega saavutada üsna häid tulemusi

9 FP: vesipäisus e. hüdrotsefaalia
Sünnijärgne ajuvedeliku kogunemine ajuvatsakestesse Väline tunnus: pea suurenemine (väikelapse elastne kolju annab teatud piirini survele järele). Teatavast piirist alates muutub ohtlikuks Ca 1 juhtum 1000 lapse kohta, üks võimalikke seletusi on foolhappe vaegus (sünnieelne)‏ Tänapäeval lahendatakse kõhuõõnde viidava šundiga – võimaldab enamasti elada küllaltki tavapärast elu

10 FP/KP: Parkinsoni tõbi
Kompleksne, progresseeruv kesknärvisüsteemi haigus, võib tekitada nii füüsilis-motoorseid, kommunikatiivseid kui kognitiivseid puudeid Põhjused ei ole selged, nendeks on pakutud mürgistusi, peatraumasid, medikamentide kõrvaltoimeid ja geneetilist eelsoodumust Füüsilised nähud võivad olla lihasjäikus, värinad ja tõmblused, liigutuste aeglus, tasakaaluhäired Kõne- ja mäluhäired, pidamatused, dementsus Kulgeb aeglaselt, sümptome saab leevendada

11 MP/KP: pimekurtus Tehniliselt liit-meelepuue, kuid peamine probleemistik on seotud oluliste raskustega info kättesaamisel ning sellest tingitud muutustega Palju variante: a) puude raskus, b) tekkeaeg Eriõppe üheks metoodikaks on nn sekkumine: aitab muuta välist infot maksimaalselt kättesaadavaks suunab vajalike suhtlusoskuste (nii vastuvõtt kui edastamine) arengut

12 KP: Afaasia Aju kõnekeskuse kahjustus trauma, insuldi vpm tagajärjel
60-80 juhtu inimese kohta Kõne- ja kuulamisraskused – võib kasutada valesid sõnu, kuulatav kõne võib muutuda “võõrkeelseks” 3% taastub täielikult, 3% üldse mitte, ülejäänud eri määral. Võib kõikuda päeva jooksul. Reeglina ilmneb vanematel inimestel

13 KP: Autism jt Lai skaala aju eri funktsioonide häireid või eripärasid, mis mõjutavad suhtlemist kognitiivseid omadusi sotsiaalset tegevust Ca juhtu inimese kohta, esineb rohkem meestel Lähedased seisundid: Aspergeri sündroom (sarnane, kuid mõjutab ka kehalisi omadusi), Tourette'i sündroom (sundliigutused ja -hääled)‏

14 Vastuoludest Füüsiliste ja meelepuuete määratlemine on suhteliselt ühene (erand on ehk “kurdikultuur”)‏ Probleeme tekib kognitiivsete puuetega “Neuroloogilise eripära” (neurodiversity) teooria – autism (vahel lisatakse siia ka düsleksia, düspraksia, AD(H)D jne) pole puue, vaid isiksuse omapära, mida ei peaks üritama kõrvaldada Enamik pooldajaid on kas ise vastavate seisundi- tega inimesed või siis sedalaadi laste vanemad

15 Väga vaieldav värk ND pooldajad: vastavad seisundid pole pärilikud ega mõjuta eluiga, tuleks vaid üritada anda inimesele sobivad kutseoskused Oponendid: jama, tegu on otsitud ettekäänetega puudega mittetegelemiseks Suurim küsimärk: autist pole rangelt võttes endale ohtlik, kuid sekundaarsed probleemid (kohanematus, raskemal juhul asotsiaalsena tunduv käitumine) võivad ohtudesse viia; seda ei saa üksnes ühiskonna küündimatuseks lugeda

16 Kokkuvõtteks Liigitamine on paratamatult subjektiivne – liigitus saab anda üldisi juhiseid, konkreetne tegevuskava peab lähtuma konkreetsest inimesest Suure osa puuete puhul ei tasu rääkida eripeda- googikast, vaid küsimus on pigem õppemetoo- dikas ja korralduses