Eesti sotsiaalkaitsesüsteem täna ja aastal 2050

Teema esitlus: "Eesti sotsiaalkaitsesüsteem täna ja aastal 2050"— Esitluse väljavõte:

1 Eesti sotsiaalkaitsesüsteem täna ja aastal 2050
Janno Järve

2 Janno Järve Alates aastast Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR partner ja vanemanalüütik. Mul on ligi seitsmeaastane avaliku sektori kogemus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi analüüsi talituse juhataja ja Sotsiaalministeeriumi tööala asekantslerina. Omandasin doktorikraadi aastal Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas ning on viimasel ajal tegelnud peamiselt tööturgu, haridust ja sotsiaalkindlustus- süsteeme puudutavate uuringute juhtimise ja läbiviimisega

3 Sotsiaalkaitsesüsteemid
Bismarcki sotsiaalkindlustus-süsteem Beveridge’i sotsiaalkaitse süsteem Sotsiaalkaitsesüsteemi peamiseks ülesandeks on kindlustada inimesi erinevate riskide vastu. Valdav osa süsteemist keskendub vanadusest, haigestumisest, töötusest ja töövõimetusest tulenevatele riskidele. Allikas: Wikipedia

4 Kuidas sotsiaalkaitsesüsteeme mõõdetakse?
Rahastamine Katvus Hüved Haldus

5 Rahastamine

6 Sotsiaalkaitsele kulub suur osa riigieelarvest
Sotsiaalkaitse kulutused moodustavad valitsuse kogu- kulutustest 46%. Eesti SKPst on see ca 18%. 46% Sotsiaalkaitsekulutused osakaaluna valitsuse kulutustest, 2017 Allikas: Eurostat, tabel: gov_10a_exp, autori arvutused.

7 Rahastamine on valdavalt sihtotstarbeline
Eesti sotsiaalkaitset rahastatakse valdavalt läbi sotsiaalkaitse rahastamiseks mõeldud sihtotstarbeliste maksude ja maksete - aastal 2015 oli nende allikate osakaal sotsiaalkaitse kogurahastuses 79%. Peamine rahastamise allikas on sotsiaalmaks. 79% Sihtotstarbeliste allikate osakaal sotsiaalkaitse rahastamisel, 2015 Allikas: Masso, Järve et al. Tööga seotud sotsiaalkaitse mudelid ja nende sobivus alternatiivsete tööturuarengute korral Eestis, 2018, lk. 23

8 Sotsiaalkaitse kulud on teistega võrreldes tagasihoidlikud
Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti kulutused sotsiaalkaitsele suhteliselt tagasihoidlikud. EL28 – 28% EESTI – 17% Sotsiaalkaitsekulutused osakaaluna SKPst, aastal 2016 Allikas: Eurostat, tabel: spr_exp_sum

9 Katvus

10 Minimaalsel tasemel on katvus universaalne, kõrgemal tasemel on auke
Näide - vanadusest tulenevad riskid toimetulekule Eesti sotsiaalkaitsesüsteemis on elemente nii Beveridge’i kui Bismarcki süsteemist. Minimaalsel tasandil on katvus universaalne. Kui kulude osakaalu järgi otsustada, siis domineerivad pigem kindlustusmaksetel põhinevad skeemid ning sellest tulenevalt on kõrgemal tasemel katvuses auke. III sammas I ja II sammas Rahvapension II sambaga on liitunud 732 tuhat III sambaga on liitunud 2017 (102 tuhat inimest)

11 Olulisemad augud katvuses
Töötuskindlustus katab 43% uutest töötutest Ravikindlustusega on püsivalt kaetud 86% elanikkonnast Eestis on Praxise hinnangul (Koppel et al 2018) kuni tööealist inimest, kellel puudub püsiv Haigekassa ravikindlustus ja kelle ligipääs riiklikele tervishoiuteenustele on seetõttu piiratud. Ainult 86% Eesti tööealisest elanikkonnast on ravikindlustusega püsivalt kaitstud. Enamuss euroopa riikidest on katvus universaalne. Töötukassa on hinnanud, et uutest registreeritud töötutest on töötuskindlustuse hüvitise saajaid 30% ja töötutoetuse saajaid 27%. Seega ligi 43% uutest registreeritud töötutest ei ole töötushüvitistega kaetud (vaata ka võrdlusandmeid järgmisel joonisel - Joonis 4). Allikas: Masso, Järve et al. Tööga seotud sotsiaalkaitse mudelid ja nende sobivus alternatiivsete tööturuarengute korral Eestis, 2018, lk. 25

12 Tervishoiuteenustega kaetus rahvusvahelises võrdluses
EESTI 94% Enamikus OECD riikides on elanikkonna kaetus universaalne. Elanikkonna kaetus põhiliste tervishoiuteenustega, 2016 Allikas: Health at a Glance: Europe 2018, OECD, lk 175

13 Hüved

14 Eesti sotsiaalkindlustussüsteem ei ole helde
Kuna sotsiaalkaitse rahastamine (osakaaluna SKP- st) on Eestis Euroopa Liidu keskmisest oluliselt madalam, siis ei saa ka selle poolt pakutavad hüved olla väga suured. EESTI – 17% Sotsiaalkaitsekulutused osakaaluna SKPst, 2016 Allikas: Eurostat, tabel: spr_exp_sum

15 Pensionid on madalad Pensionide summaarne asendusmäär on Eestis Euroopa Liidu üks madalamaid ning pole aastatega ka märkimis- väärselt muutunud. EU28 – 58% EESTI – 45% The aggregate replacement ratio is the ratio of (i) the median individual gross pension income of people aged to (ii) the median individual gross earnings of people aged Aasta 2016 Pensionide summaarne asendusmäär, 2008 ja 2016 Allikas: The 2018 Pension Adequacy Report: current and future income adequacy in old age in the EU, EC, p 48

16 Tervishoiule kulutame teistega võrreldes vähe
Ühe näitajaga on seda keeruline mõõta. Kõige kompaktsemalt võtab hüvede ulatuse kokku jällegi see, kui palju avalik sektor sellele kulutab. Eesti avalik sektor rahastab tervishoidu EL-iga võrreldes suhteliselt tagasi- hoidlikult. EL28 – 8% EESTI – 5% Tervishoiukulutused osakaaluna SKPst, 2016 Allikas: Eurostat, tabel: spr_exp_sum

17 Haldus

18 Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi haldus on kuluefektiivne
Sotsiaalkindlustuse halduskulud on Eestis Euroopa Liidu madalaimate hulgas. See on osaliselt tingitud sellest, et vajaduspõhiste meetmete osakaal on meil samuti madal. EL28 – 2,8% EESTI – 1,2% Halduskulude osakaal sotsiaalkindlustuskuludes, 2016 Allikas: Eurostat, tabel: spr_exp_sum, autori arvutused.

19 Mis ootab meid 30-40 aasta pärast?

20 Tööealiste suhe vanemaealistesse halveneb
20-63 aastaste suhe 63+ ealiste arvu väheneb lähima 40 aasta jooksul märkimis- väärselt. 20-63 aastaste arv jagatud 63+ vanuste arvuga Allikas: Eurostat, autori arvutused.

21 Pensioniea tõus on vaid osaline lahendus
Ka pärast pensioniea tõusu tööealiste ja pensioniealiste suhe halveneb. Tööealiste arv ühe pensionäri kohta Allikas: Eurostat, autori arvutused.

22 Kui palju on meil tööealisi inimesi puudu?
Sisseränne – 151 tuhat (2060) Kui sooviksime hoida tööealiste ja pensionäride suhet tasakaalus (eeldusel, et pensioniiga kasvab automaatselt), siis peaks meie tööturul olema aastal tuhat tööealist rohkem. Tööealised Pensionärid Sisserände vajadus selleks, et katta tööealiste puudujääk Allikas: Eurostat, autori arvutused.

23 Kui kompenseerida sotsiaalmaksu tõusuga?
Kui hõivatute arv peab kasvama 151 tuhande võrra, ehk 23%, siis võiks sisserände asemel probleemi lahendada ka maksutõusuga – 23% sotsiaalmaksu tõus tähendaks ca 41% sotsiaalmaksu määra. Sotsiaalmaksu tõus, et katta tööjõu puudujääk Allikas: Eurostat, autori arvutused.

24 Ei tohi unustada, et ka teised valdkonnad peale sotsiaalkaitse on elanikkonna vananemisest mõjutatud.

25 Lisaks demograafiale muutuvad ka töötamise mustrid

26 Muutuvad ka töötamise mustrid
Dividenditulu teenijate osakaal ühiskonnas on kasvanud. NB! Tartu Tarbijate koperatiivi dividendimakse mõju on 2017.aasta erakordne Dividenditulu saajate osakaal rahvastikus Allikas: EMTA, RITA-ränne projekti vahearvutused.

27 Muutuvad ka töötamise mustrid
Võlaõiguslike lepingute aluselt tulu teenimise tõenäosus on samuti kasvanud. Võlaõiguslike lepingute alusel tulu saajate osakaal rahvastikus Allikas: EMTA, RITA-ränne projekti vahearvutused.

28 Mõned agad ..

29 Sündimata laste võrra on ülalpeetavaid vähem
Sisseränne – 87 tuhat (2060) Tööealiste puudujääki leevendab ca poole võrra laste arvu vähenemine - töötajate ja ülalpeetavate suhe halveneb vähem kui töötajate ja pensionäride oma. Tööealised Ülalpeetavad Sisserände vajadus selleks, et katta tööealiste puudujääk Allikas: Eurostat, autori arvutused.

30 Vanaemaealised töötajad ei ole nooremaealised töötajad
Inimeste sissetulek on elukaare erinevates osades erinev. Pensioniea tõstmine peaks kasvatama nende gruppide osalemist tööturul, kelle aastane brutopalgatulu on üks madalamaid EMTA aastane keskmine vanusegrupi brutokuupalgatulu, 2017 Allikas: EMTA, RITA-ränne projekti arvutused, vaheraport.

31 Vanemaealiste kulutused tervishoiule oluliselt suuremad kui noortel
Suurem osa tervisesüsteemi kulutusi läheb meie eluea pikendamisele. Vanemaealiste osakaalu kasv kasvatab ebaproportsionaalselt ka tervishoiu kulusid. Keskmine tervisekulu (teenused, ravimid, ATV) aastas, 2017 Allikas: Haigekassa, RITA-ränne projekti arvutused, vaheraport.

32 Lahendused

33 Kombinatsioon kõigest alljärgnevast
Pensioniea tõus Immigratsioon Maksukoormuse kasv Kogumisskeemide säilitamine ja laiendamine Ootuste kalibreerimine

34 Aitäh!