Tomat maheviljeluses Tomati kasvatamine saab toimuda ainult kasvuhoones Küttega kasvuhoones Kütteta kasvuhoones.

Teema esitlus: "Tomat maheviljeluses Tomati kasvatamine saab toimuda ainult kasvuhoones Küttega kasvuhoones Kütteta kasvuhoones."— Esitluse väljavõte:

1 Tomat maheviljeluses Tomati kasvatamine saab toimuda ainult kasvuhoones Küttega kasvuhoones Kütteta kasvuhoones

2 Kasvunõuded Tomat on väga valgusenõudlik soojalembene kultuur.
Optimaalne päevane temperatuur on °C ja öösel °C. Temperatuuril alla 10 °C tomatitaimede kasv lakkab. Normaalseks kasvuks ja arenguks vajavad taimed avarat hästi tuulutatavat ruumi. Optimaalne relatiivne õhuniiskus on 60-70%. Sobiv muld on huumusrikas, kobe ja nõrgalt happeline (pH 5,5-6,5). Neutraalsel ja aluselisel mullal on toitumine häiritud, ilmnevad nn puudushaigused.

3 Maa ettevalmistamine Kasvuhoones tavaliselt monokultuur.
Oluline on kõik taimejäänused koristada haiguste leviku vähendamiseks. Sama eesmärgiga vahetada cm paksune pindmine mullakiht. Seejärel laotada laiali sõnnik või kompost kuni 60 t/ha ja freesida või künda. Väiksematel pindadel kasvatades võib kevadel panna istutusaukudesse komposti või kõdusõnnikut. Kevadel ei soovitata värsket sõnnikut anda.

4 Taani maheviljelejate katsed

5 Taani maheviljelejate katsed

6 Kasvuaegne hooldamine
Kütteta kasvuhoonesse istutatakse suuremate öökülmade ohu möödumisel (mai keskel), avamaale juuni esimesel dekaadil, kui mullatemperatuur on üle 15 °C. Istutusskeem kasvuhoones 40 x cm. Kergel ja kobedal mullal kasvatatakse tomatit harilikult tasasel maal, niiskevõitu ja raskematel muldadel aga peenardel. Istutusaugud on soovitav varem valmis kaevata ja kasta.

7 Multšimine Kahe aasta põhjal võib aga siiski väita, et katsetatud orgaanilised multšid sobivad umbrohukasvu piiramiseks ja niiskusreziimi reguleerimiseks. Multšiga variantides vähenes rohimine oluliselt: pinnakattest tungisid läbi ainult üksikud juurumbrohud. Multšiga kasvab taimede maapealne osa kõrgemaks ja juurestik pikemaks, mille tõttu kujunevad tugevamad taimed ja võib saada suuremat saaki.

8 Kasvutüübid Determinantsed Indeterminantsed Pooldeterminantsed (Valve)
Taimed on madalamad ja tavaliselt varajasemad (Mato, Maike) Õiekobar moodustumise järel peavõrse lõpetab kasvu Istutatakse enne õite avanemist, et tagada taimede kiire juurdumine ja hea maapealse osa kasv Indeterminantsed Peavõrse ei lõpeta kasvu õiekobara moodustumisel istutatakse siis, kui esimesed õied on avanenud Taimed on kõrgemad ja tavaliselt hilisemad (Vilja, Malle F1) Pooldeterminantsed (Valve)

9 Kasvutüübid Determinate Indeterminate

10 Tomat talub sügavat istutust - varrel moodustuvad külgjuured.

11 Sordid Malle F1 Indeterm., varajane, tärkamisest esimeste viljade valmimiseni p. Sordi tunnused: taim on keskmise kasvuga, esimene kobar asub 7-8 lehesõlmes, järgmised kobarad peamiselt 3 lehe tagant, kobar lihtne, kobaras 5-6 vilja, vili keskmise suurusega (80-90 grammi), kergelt lame, valmimata viljadel nõrk roheline krae, valminud vili punane Majanduslikud omadused: suhteliselt vastupidav viljade lõhenemisele Haiguskindlus: ruugehallituskindel sobib kasvatamiseks kevadkasvuhoonetes

12 Sordid VILJA Indeterm., keskvarajane, tärkamisest esimeste viljade valmimiseni p. taim on tugeva kasvuga, tumeroheliste lehtedega, esimene kobar asub 7-8 lehesõlmes, iga järgmine kobar 2-3 lehe järel, kobaras 4-6 vilja, vili suur, lapikümar, sile, valmimata vili tumerohelise kraega, valminud vili punane, läikiv vilja keskmine mass grammi, väga hea maitsega Haiguskindlus: vastupidav ruugehallitusele sobib kasvatamiseks kevadkasvuhoonetes

13 Sordid MATO Determinantne, varajane, tärkamisest esimeste viljade valmimiseni p. esimene viljakobar asub 8-9 lehesõlmes ja järgmised 0-2 lehe järel, kobar kompaktne, 6-10 vilja, vili on erepunane, rohelises küpsuses üleni valkjas ilma rohelise kraeta, lapikümar, esimesed viljad nõrgalt ribilised Majanduslikud omadused: vilja mass grammi Haiguskindlus: ruugehallituse resistentne sobib kasvatamiseks kevadkasvuhoones ja kiletunnelis

14 Sordid MAIKE Determinantne, varajane, tärkamisest esimeste viljade valmimiseni p. esimene viljakobar asub 7-8 lehesõlmes ning järgmised harilikult 1 lehe tagant, kobar valdavalt mitmeharuline, vili ümmargune, sile, ühtlase suurusega, keskmine mass g., domineeriv seemnekambrite arv on 2, valmimata vili heleroheline, valminud vili punane Majanduslikud omadused: viljad lõhenemiskindlad Haiguskindlus: haigustele suhteliselt vastupidav sobib kasvatamiseks kevadkasvuhoones ja kiletunnelis

15 Sordid VALVE Pooldeterm., keskvarajane, tärkamisest esimeste viljade valmimiseni p. taim on tugeva kasvuga, tumeroheliste lehtedega, esimene kobar asub 7-8 lehesõlmes, iga järgmine kobar 2-3 lehe järel, kobaras 4-6 vilja, vili suur, lapikümar, sile, valmimata vili tumerohelise kraega, valminud vili punane, läikiv Majanduslikud omadused: vilja keskmine mass grammi, väga hea maitsega Haiguskindlus: vastupidav ruugehallitusele Soovitus kasvatamiseks: sobib kasvatamiseks kevadkasvuhoonetes

16 Kasvuaegne hooldamine
Indeterminantsete sortide taimed kujundada üheharulisena. Latv murda ära juuli lõpul kobara pealt jättes viimase kobara peale veel 2 lehte. Determinantsete sortide taimedel tuleb eemaldada alumiste lehtede kaenaldesse kasvanud külgvõrsed. Äravõetavate võrsete arv sõltub sordist (‘Maike’ eemaldada 2 (3) külgvõrset, ‘Mato’ keskmiselt 5-6.

17 Kasvuaegne hooldamine
Jahedamate pilves ilmadega kasta üks kord nädalas, kuumal ajal 2-3 korda nädalas. Kasta varahommikul või hommikupoolikul, kasta ohtralt ja harvemini. Toestusmaterjaliks kasutatav nöör olgu alati uus taimehaiguste leviku piiramiseks. Korralikuks viljumiseks on vajalik temperatuur °C. Viljastumist soodustab hea viljakobarate valgustus ja taimede kerge raputamine. Külgvõrseid eemaldada igal nädalal.

18 Kasvuaegne hooldamine
Kaks kuni kolm nädalat peale istutamist vajab tomat pealtväetamist. Selleks sobivad näiteks virts 1:5 või kahel korral nädalase vahega 1:10; kõrvenõgese kääritis 1:5 või kahel korral nädalase vahega 1:10 või muu lämmastikurikas vedelväetis. Kääritist on soovitav valmistada puunõus vihmaveega, aeg-ajalt segada. Peale valmimist kurnata ja allesjäänud taimeosad panna komposti hulka. AllGrow vetikapreparaat Tilkkastmine 1% lahusega 1x näd. Lehtede kaudu pritsimine 2% lahus 1x näd. (vee kulu l/1000m2)

19 Taimekaitse Kütteta kasvuhoones ei ole kahjurid Eestis probleemiks. Võib siiski esineda lehetäisid ja kasvuhoone karilast Haigused. Jahedapoolsel ja vihmasel perioodil: hahkhallitus, tomati-pruunmädanik ja –lehemädanik, tomati-ruugehallitus varrepõletik.

20 Phytophtora infestans
Hilist tomatisaaki võib kahjustada tomati-pruunmädanik ja –lehemädanik. Eestis kahjustab esmajoones vilju, vähem lehti. Nakkus levib kartulilt tomatile, seepärast on soovitav kartulile valida kasvuhoonest eemal olev kasvukoht.

21 Viljatipumädanik Põhjustatud kaltsiumipuudusest viljade moodustumise ajal Tekib eriti kui lämmastiku liia tõttu on taime kasv kiire ja lopsakas Ka ebaühtlane mullaniiskus soodustab

22 EVS 704:2001 Värske tomat + muudatus 2002
Tomatid liigitatakse kuju järgi nelja rühma: ümarad; ribilised (nn. lihatomatid); ovaalsed ja piklikud; kirsstomatid.

23 Kvaliteediklassid Ekstraklass I klass II klass

24 Kvaliteediklassid 2.2.2 I klass
Lubatud on järgmised ebaolulised vead tingimusel, et need ei mõjuta tomatite kvaliteeti, säilivust, välimust ega partii või pakkeüksuse üldilmet: tähtsusetud kuju ja arenemisvead; vähesed värvuse vead; vähesed pindmised vead; vähesed kerged muljutised.

25 Kvaliteediklassid 2.2.2 I klass
Ribilistel tomatitel on lisaks lubatud: kõige enam 1 cm kinnikasvanud haavu vilja kohta; korgistunud laik vilja tipus, mille suurus ei ületa 1cm2; peenike õmblusetaoline õiearm, mille pikkus ei ületa 2/3 tomati suurimast ristlõike läbimõõdust; väike süvend vilja tipus, mis ei tohi olla korgistunud; väike väljakasve viljal.

26 SUURUSNÕUDED 3.1 Tomati suurus määratakse vilja suurima ristlõike läbimõõdu järgi. Väikeseviljaliste kirsstomatite suurust ei normeerita. 3.2 Kõigis kvaliteediklassides on tomatite miinimumsuuruseks: ümaratel ja ribilistel sortidel 35 mm; pikergustel sortidel 30 mm.

27 SUURUSNÕUDED 30 mm kuni 35 mm*
3.3 Tomatid rühmitatakse suuruse järgi järgmistesse suurusrühmadesse: 3.4 II klassi tomatite rühmitamine suurusrühmadesse pole kohustuslik. 3.5 Rühmitamine suurusrühmadesse ei kehti kobartomatite kohta. 30 mm kuni 35 mm* 35 mm kuni 40 mm 40 mm kuni 47 mm 47 mm kuni 57 mm 57 mm kuni 67 mm 67 mm kuni 82 mm 82 mm kuni 102 mm 102 mm ja rohkem * Suurusrühm vaid pikerguste tomatite jaoks.

28 PAKENDAMINE

29 Pakkeüksuses erinevad tomatid – ei ole lubatud