Väärkoheldud eakate naiste toetamine tervishoiusüsteemis

Teema esitlus: "Väärkoheldud eakate naiste toetamine tervishoiusüsteemis"— Esitluse väljavõte:

1 Väärkoheldud eakate naiste toetamine tervishoiusüsteemis
Koolitusmaterjal Väärkoheldud eakate naiste toetamine tervishoiusüsteemis Koolitusmaterjal on koostatud Euroopa Liidu õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ( ) finantseeringuga. Õppematerjali sisu eest vastutab WHOSEFVA ühendus ja need ei peegelda Euroopa Komisjoni seisukohti. Viide materjalidele: Sirkka Perttu (2018): WHOSEFVA Training Materials. JUST/2015/RDAP/AG/VICT/  

2 Eakate väärkohtlemine/ Vägivald vanemate naiste vastu– Erinevad vormid

3 Eakate väärkohtlemise definitsioon
Ühekordne või korduv tegu või sobiliku teguviisi puudumine inimsuhetes, kus ootuspärane usaldus põhjustab eakamale inimesele kahju või muret või kus rikutakse tema inim- ja tsiviilõigusi. (Action on Elder Abuse 1995) Maailma Terviseorganisatsiooni ( World Health Organization) poolt enim kasutatav definitsioon World Health Organization 2002.

4 Eakate väärkohtlemine vs perevägivald
Sarnased tunnused, kuid siiski on ka erinevusi: Soolised erinevused ei ole nii selgepiirilised kui partnerivahelise väärkohtlemise korral; eakate kuritarvitamist ja hooletusse jätmist kogevad nii mehed kui naised Kuigi uuringute põhjal on naistel suurem risk saada väärkoheldud, siis tegelikult võivad seda kogeda ka eakad mehed. Võimu ja kontrolli küsimused on keerulisemad; sõltudes teiste inimeste abist on eakad väärkohtlemise suhtes haavatavamad. Ka kuritarvitaja ise võib ohvrist rahaliselt või emotsionaalselt sõltuv olla. Glasgow K, Fanslow JL

5 Eakate väärkohtlemiseni viib
Koduse vägivallaga üles kasvamine Kodune vägivald algab lapsepõlvest ja jätkub hilisemas eas: pikaajalise väärkohtlemise jätkumine Vägivaldsesse suhtesse sattumine hilisemas elus Väärkohtlejaks on abikaasa või intiimpartner Kodune vägivald algab vanas eas Sellele võib eelneda pingeline suhe või emotsionaalne väärkohtlemine, mis partnerite vananedes süveneb Kui väärkohtlemine algab või teravneb vanemas eas, võib see tõenäoliselt olla seotud järgnevaga: Pensionile jäämine Töövõimetus Peresiseste rollide muutumine Seksuaalsed muutused Jackie Barron 2007.

6 Eakate väärkohtlemise vormid
Rahaline/materiaalne ärakasutamine ja rõhumine Eaka inimese raha, omandi ja vara ebaseaduslik ja sobimatu kasutamine Vargus, sundus, pettus, rõhumine, surve avaldamine testamendi, kinnisvara või pärandiga seoses On leitud, et just eakamad naised on selle vormi suhtes kõige haavatavamad (MetLife, 2011). Teiste väärkohtlemise vormidega võrreldes on rahaline ära kasutamine kõige paremini tuvastatavam- tänu pangatehingute jälgimisele (Carolyn E. Ziminski Pickering 2014).

7 Eakate väärkohtlemise vormid
Ähvardamine vägivalla ja vigastustega Võivad olla suunatud kannatanu või tema lähedaste vastu. Ka enesetapu ähvardused. Ähvardused sisaldavad ohvri ja teiste tapmist ning seejärel enesetapu sooritamist. Ähvardused võivad olla suulised või väljenduda tegudes (nt jälitamine, relvade näitamine, pantvangi võtmine, enesetapukatsed). Minna Piispa et al

8 Eakate väärkohtlemise vormid
Füüsiline Eesmärgiks on eakale inimesele põhjustada füüsilist valu või vigastust läbi lükkamise, krabamise, löömise, laksu andmise, relvaga ründamise või asjade loopimisega eaka pihta Psühholoogiline Suuline ja mittesuuline emotsionaalne kuritarvitamine; Teguviisiga põhjustatakse eakale vaimset valu, ahastust või stressi Seksuaalne Solvav seksuaalne käitumine, kaasa arvatud soovimatu füüsiline kontakt seksuaalakti ajal Suurem osa seksuaalvägivalla eakatest ohvritest on naised

9 Eakate naiste seksuaalne väärkohtlemine; Suurbritannia näitel
Eakate naiste seksuaalset väärkohtlemist on palju eiratud Aastas tehakse politseile eakate naiste poolt ligi 130 avaldust vägistamise ja seksuaalrünnakute kohta. Politsei registreeris vägistamisi ja seksuaalseid rünnakuid 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini aastal: ohvrid vanuses 60 +; süüdistuste arv oli 655, moodustades 0.75% kogu registreeritud rünnakute arvust. Bows Hannah & Westmarland Nicole 2015.

10 Ohvrite ja ründajate sooline võrdlus Bows Hannah & Westmarland Nicole 2015
Seksuaalvägivald eakate vastu on sooliselt sarnane vägivallaga nooremate seas: suurem osa ohvreid olid naised (92 %), mehed olid ohvriteks 7 % juhtudest. Ründaja sugu allolevas tabelis (73 juhul ei ole see teada): Sugu Numbrites % Mees 485 85 Naine 12 2 Kokku 497 87

11 Seksuaalkuritegu eakate naiste vastu
Ründajad olid tõenäoliselt ohvritest nooremad Suurem osa ründajatest oli vanuses alla 60 (66 %); vanuses oldi 42 % juhtudest Ohvrite vanus oli vahemikus 60 ja 98, enamus aastased Suur osa ohvritest teadis ründajat Enamus rünnakuid leidis aset kannatanu kodus Bows Hannah & Westmarland Nicole 2015.

12 Kannatanu ja ründaja vaheline seos Bows Hannah & Westmarland Nicole 2015.
Suhe Numbrites % Partner või abikaasa  108  20  Laps 4  1  Lapselaps  2  >1  Muu perekonnaliige  18  3  Sõltumatu hooldaja 67  12  Sõber  Naaber 16  Tuttav  143  26  Võõras  103  Muu 10  Tundmatu  50  9  Kokku 541  100 

13 Rünnakute asukoht Bows Hannah & Westmarland Nicole 2015.
Numbrites % Ohvri kodu  299 54 Ründaja kodu  38 7 Ohvri ja ründaja ühine kodu  36 6 Hooldekodu või haigla 117 21 Avalik väline ruum  26 4 Avalik siseruum  9 2 Muu  16 3 Teadmata   15  Kokku  556  100 

14 Eakate naiste väärkohtlemine Eestis
Eakate naiste seksuaalset väärkohtlemist on palju eiratud Pervägivalla juhtumitest suurema osa (2/3) moodustab praeguste või endiste elukaaslaste või abikaasade vaheline vägivald (Kasu)vanemate vägivalda laste või kasulaste vastu oli 15%, laste või kasulaste vägivalda oma vanemate vastu 9% (valdavalt kasutas vägivalda poeg ema vastu) Bows Hannah & Westmarland Nicole 2015.

15 Hooletusse jätmine Leiab aset hooldussuhtes
Hooletusse jätmine viitab olukorrale, kus eaka elementaarsed vajadused ei ole tagatud inimese poolt, kes peaks tema eest hoolt kandma ning abistama Täitmata jäävad vajadused, mida hoolealune üksi rahuldada ei suudaks Sisaldab ka hoolitsust vajava eaka inimese hülgamist Igapäevaelu vajaduste eiramine, kaasa arvatud järgneva ebapiisav tagamine: Söök ja jook; Peavari; Puhtad riided ning voodipesu; Sotsiaalne läbikäimine; Voodihaige inimese pidev pööramine, et vältida kangust ja lamatisi. Võib olla nii tahtlik kui mittetahtlik The Respect Aging

16 Hooletusse jätmine Meditsiiniline hooletusse jätmine
Eridieedi nõuete eiramine; Vajalike ravimite mitte ostmine ja -tagamine; Arsti mitte kutsumine, vajalike abitegevuste ignoreerimine haiguse või vigastuse korral; Teadmatus ravimite võimalikust negatiivsest mõjust eaka tervisele, selle tähelepanuta jätmine. The Respect Aging 2013.

17 Institutsionaalne väärkohtlemine
Keelud ja piirangud Sunniviisiline vangistus; Füüsiliste piirangute liigne, tarbetu või põhjendamatu rakendamine; Sund voodisse jääma; Ravimite põhjendamatu kasutamine inimese kontrollimiseks (tuntud ka kui „keemiline vaoshoitus”) Inimese sidumine voodi või tooli külge. The Respect Aging 2013.

18 Institutsionaalne väärkohtlemine
Kehvad hooldusnormid, ranged rutiinid ja eaka vajadustele ebaadekvaatselt reageerimine Eiramine, psühholoogiline ja füüsiline väärkohtlemine, seksuaalne kuritarvitamine personali poolt Psühholoogiline ja füüsiline väärkohtlemine, seksuaalne kuritarvitamine teiste hoolealuste poolt Piirangute (ka keemiliste ja mehaaniliste) ebasobiv kasutamine hoolduses Piirangute kasutamises nähakse inimese õiguse ja väärikuse eitamist Piiranguid peaks kasutama vaid väga erandlikel asjaoludel (inimese turvalisuse tagamiseks) Marita O’Brien, et al

19 Eakate väärkohtlemise vormid/inimõigused
Inimõiguste rikkumine: Seotud individuaalsete inimõiguste kontseptsiooniga. See väärkohtlemise vorm sisaldab eakate isiklike õiguste ignoreerimist. Käitumine, millega ignoreeritakse eaka inimese õigust privaatsusele, autonoomsusele ning vabadusele ja õigust suhelda perekonna ning sõpradega. Mõistetakse ka kui sotsiaalset väärkohtlemist Eaka inimõiguste eiramine Eakate väärkohtlemise makrotasand Amanda Phelan 2008; Age UK 2011.

20 Sooline erisus eakate väärkohtlemises
Sirkka Perttu MSc (Health Care), RN WHOSEFVA /WLF

21 Eakate väärkohtlemine– soopõhine vägivald vanemaealiste vastu
Kui kuritarvitamist vanemas eas käsitletakse “eakate väärkohtlemisena”, siis jäetakse sooline faktor tihti tähelepanuta See toetab arusaamist eakast, kui kellestki sootust ja käsitleb mees- ja naisohvreid hilisemas elus ühesuguselt. Selline vaatenurk ignoreerib peresuhete dünaamikat, nt kontrolli võimu üle Võimu ja kontrolli aspekt on vägivalla keskseks probleemiks, eriti soopõhises vägivallas Sugude analüüsimisel naiste ja tüdrukute vastases vägivallas on fookuses meessoo domineerimine ja naissoo alistumine- viimane on asjakohane just vanemate naiste seas: Naised kogevad eluajal rohkem kasvavat ebavõrdsust ja madalamat staatust võrreldes meestega. See teeb nad hilisemas eas haavatavamaks ja ohtudele vastuvõtlikumaks Keskmiselt elavad naised kauem kui mehed- ka see suurendab nende riski sattuda vägivalla ohvriks kodus või hooldeasutustes Brownell P

22 Soopõhine vägivald eakate vastu
Vägivald on sageli korduv ja mõnikord eskaleeruv- saavutades võimu ja kontrolli teise inimese mõtete, tunnete ja tegevuse üle Sõltuvuse loomine on sage võimu ja kontrolli saavutamise vorm Väärkohtleja loob sõltuvuse eaka isoleerimisega Selleks võib kasutada ka emotsionaalset vägivalda või verbaalset kuritarvitamist Paljud eakad vägivallaohvrid ei ole tegelikult hooldustöötajast sõltuvad Tihti on väärkohtleja ise ohvrist sõltuv (raha, majapidamine) Kuna vägivald hõlmab eaka inimese üle kontrolli saavutamist, peaks iga sekkumise korral olema fookuses eaka kontrolli taastamine oma elu üle.

23 Eakad naised ja mehed väärkohtlemise ohvritena – Kanada statistika
Nii naised kui mehed kogevad väärkohtlemist ja/või hüljatust hilisemas eas, eriti kui nad ilmutavad märke toimetuleku vähenemisest ning muutudes sõltuvaks teiste abist toimetulekuks igapäeva eluga (Melchiorre M.G. et al ) Kogukondades tuvastatud vägivalla juhtumitest on 2/3 juhul ohvriteks naised Ka eakatevastastes seksuaalkuritegudes on suurem osa ohvritest naised Kuna naised elavad meestest kauem, esineb eakatel naistel ka rohkem kroonilisi haigusi Seetõttu on naiste vigastuste oht vägivalla tagajärjel suurem kui meestel Statistics Canada. (2013). Family Violence in Canada: A Statistical Profile, Ottawa, ON: Minister of Industry (in Respect Aging 2013 manual).

24 Eakad mehed vägivalla ohvritena
2011.aastal oli ligi 40% kõikidest eakatest vägivallaohvritest mehed. Suurem osa eakatest meestest tapeti oma poja poolt (72%). 2009.aastal olid emotsionaalsete tagajärgedega vägivaldsed juhtumid eakate meestega sama tõenäolised kui eakate naistega. Eakamad mehed satuvad pigem võõra või tuttava, mitte perekonnaliikme ohvriks. Statistics Canada. (2013). Family Violence in Canada: A Statistical Profile, Ottawa, ON: Minister of Industry (in Respect Aging 2013 manual).

25 Eakad naised vägivalla ohvritena
2011.aastal mõrvati vanemaid naisi enim abikaasa (41%) või poja (36%) poolt. Juhtudel, kus ahistajaks on oma laps, sugulane, sõber või hooldaja, on emotsionaalse või rahalise kuritarvitamise ohvrid suurema tõenäosusega eakad naised kui mehed. Vanematelt kui 65 aastastelt naistelt on veidi rohkem tulnud kaebusi emotsionaalse ja rahalise ärakasutamise kohta, kui meestelt Aastal 2011 oli peresiseste mõrvade määr eakate naiste seas kahekordne võrreldes eakate meestega Rahaline kuritarvitamine mõjutab rohkem naisi kui mehi, kellega võrreldes on juba vaesuses elavate naiste osakaal suurem. Statistics Canada. (2013). Family Violence in Canada: A Statistical Profile, Ottawa, ON: Minister of Industry (in Respect Aging 2013 manual).

26 Eakate väärkohtlemine/Vanussurve ja Seksism
Sirkka Perttu MSc (Health Care), RN WHOSEFVA /WLF

27 Vanussurve ja eakate väärkohtlemine ja
Vanussurve on inimeste süstemaatiline diskrimineerimine nende vanuse tõttu (Butler 1989). Ignoreeriv suhtumine ja käitumine, mis alandab, solvab või naeruvääristab vanemat inimest (The Respect Aging 2013). Vanussurve tulemuseks on kahjulik ja hukkamõistev suhtumine ja käitumine, mis alandab ja välistab inimesed nende vanuse tõttu, eirates nende iseseisvust ja väärikust, tõkestades inimõiguste teostumist võrdsetel alustel. Vanussurve on eakate väärkohtlemise mõistmise ja teadvustamise keskseks teguriks (Biggs and Philipson (1994). Ühiskondlik vanussurve toimib eakate väärkohtlemise vaikiva aktsepteerimisena (Biggs and Lowenstein, 2011).

28 Vanussurve/Seksism Nii mehed kui naised kogevad vanuselist diskrimineerimist Vanemad naised kogevad eluajal soolise diskrimineerimise kumulatiivseid mõjusid; Lisaks vanuselisele diskrimineerimisele kogevad naised ka soolist diskrimineerimist; nende kahe koosmõjul on naised haavatavamad vägivalla ja väärkohtlemise suhtes Seksism Negatiivne stereotüüpne mõtlemine, mis kahjustab või diskrimineerib inimest tema soo põhjal Sisaldab negatiivset suhtumist, valeinformatsiooni ja ekslikku arusaamist teatud soost inimestest Naiste vanuseline diskrimineerimine tuleneb nende soolisest diskrimineerimisest The Respect Aging 2013. ‘Topeltoht’ viitab tõsiasjale, et naised kogevad vananemist keerulisemalt kui mehed tänu seksismi ja vanussurve koosmõjule (Marvin Formosa 2001).

29 Eakate väärkohtlemine ja dementsus
Sirkka Perttu MSc (Health Care), RN WHOSEFVA /WLF

30 Väärkoheldud naised- dementsus
Progresseeruv seisund, mis areneb tänu aju töövõime langusele Mõjutab eeskätt vanemaid inimesi ja on kirjeldatav järgmiselt: Kognitiivsete, sotsiaalsete ja käitumuslike funktsioonide kadumine, mille tulemusena muutuvad inimese tujud ja iseloom Mõju võimele mõelda, rääkida, mõista, suhelda, mäletada Esineb ka võimetuses enda eest hoolitseda, nt riietuda või süüa Downes, C., Fealy, G., Phelan, A., Donnelly, N.A., Lafferty, A. (2013) Abuse of Older People with Dementia: A Review. NCPOP, University College Dublin.

31 Vanurite väärkohtlemise ja dementsuse seos
Dementsusega eakatel on suur oht saada väärkoheldud Maailma rahvastiku vananemist arvestades kasvab dementsete inimeste arv hinnanguliselt miljonilt 2010.aastal kuni miljonini aastaks 2050 Dementsete eakate väärkohtlemine ühiskonnas tõuseb sellega samas osakaalus hinnanguliselt 5.4 protsendilt 62.3 protsendini Dementsete eakate väärkohtlemisest antakse harva teada- vanemad inimesed tunnevad vastumeelsust väärkohtlemise avalikustamisest, sest kardavad kättemaksu või toetuseta jäämist

32 Eakate väärkohtlemise ja dementsuse seos
Väärkohtlemise füüsilisi märke, nagu suhtlemise vähendamist või suurenenud sõltuvust abistajast, on raske eristada dementsuse sümptomitest Psühholoogiline kuritarvitamine oli kõige levinum eakate väärkohtlemise vormidest, mille esinemissagedus hinnanguliselt on 27.9 % kuni 62.3 % Füüsiline ärakasutamine mõjutab hinnanguliselt 3.5–23.1 % dementseid vanemaid inimesi. Downes, C., Fealy, G., Phelan, A., Donnelly, N.A., Lafferty, A. (2013) Abuse of Older People with Dementia: A Review. NCPOP, University College Dublin.

33 Eakate väärkohtlemine ja dementsus
Uuringu põhjal on 284 seksuaalse ärakasutamise juhtumist 60 % eakatest ohvritest dementsed või muu kognitiivse häirega 82 dementsusega patsientide hooldajast teavitas 35% , et on kogenud hoolealustega mitmeid verbaalseid ahistamisi ja 6%, et on kogenud korduvaid füüsilisi väärkohtlemisi nende poolt. Downes, C., Fealy, G., Phelan, A., Donnelly, N.A., Lafferty, A. (2013) Abuse of Older People with Dementia: A Review. NCPOP, University College Dublin.

34 Dementsete eakate väärkohtlemise riskitegurid
Ohvritest tulenevad tegurid: Dementsusega eakatel on tihti psühholoogilisi või käitumuslikke sümptomeid, nagu ärevus ja agressiivsus, mis võivad süvendada hooldaja-patsiendi konflikti ja anda tõuke eaka väärkohtlemiseks. Dementsusega eakad võivad kogeda suuremat krooniliste haiguste hulka ja füüsilisi vaevusi, mis veelgi suurendavad nende kuritarvitamise ohtu. Downes, C., Fealy, G., Phelan, A., Donnelly, N.A., Lafferty, A. (2013) Abuse of Older People with Dementia: A Review. NCPOP, University College Dublin.

35 Dementsete eakate väärkohtlemise riskitegurid
Toimepanijast tulenevad tegurid: Hooldaja koorem ja stress on kõige levinumad riskitegurid, mis on seotud eaka väärkohtlemisega Depressioon, ärevus, alkoholi kuritarvitamine, sotsiaalne isolatsioon ja halb suhe ohvriga juba enne dementsuse esinemist on samuti seotud suurema kuritarvitamise ohuga hooldaja poolt. Pikaajaline töö hooldusasutustes, madal tööga rahulolu ja kõrge läbipõlemise tase võivad suurendada väärkohtlemise ohtu. Downes, C., Fealy, G., Phelan, A., Donnelly, N.A., Lafferty, A. (2013) Abuse of Older People with Dementia: A Review. NCPOP, University College Dublin.

36 Sekkumismudelid dementsete eakate väärkohtlemise puhul
Tõhusam mitmekülgne koostöö eakate väärkohtlemisega võitlemisel Põhielemendid: Eakatega enim kokku puutuvate spetsialistide tihe koostöö – kiirabi, EMO, perearst, sotsiaaltöötaja, tugikeskused, eakate päevakeskused jms. Kogemuspõhised materjalid ja vastavad juhendid kahtluse korral käitumiseks Käsiraamatud hooldajatele, et nad oleksid kursis eakate väärkohtlemise riskidega Kogukonna ressursside kaasamine ja omaste hooldajatele suunatud teenused Eakatega töötavate spetsialistide ja vabatahtlike koolitamine Anetzberger 2000.

37 Sekkumismudelid dementsete eakate väärkohtlemise puhul
Dementse enda agressiivsuse vähendamine: Kohased ravimid, mis aitavad hoolealuse mälu säilitada Kättesaadavad nõuanded dementse mäluprobleemide mõistmiseks ja nendega toimetulekuks Suurem koostöö spetsialistidega, kes on keskendunud dementsuse uurimisele ja praktilistele lahendustele Selwood (2009). Dementsete eakate hooldajad vajavad õiget ja arusaadavat informatsiooni dementsuse kliinilise kulgemise kohta ja selle all kannatava hoolealuse eriliste vajaduste kohta. (Hansberry 2005).

38 Sekkumismudelid dementsete eakate väärkohtlemise puhul
Koduhooldus ja ajutise hoolduse teenused võivad ära hoida väärkohtlemise. Selwood et al. 2009 Strateegiad, mis on suunatud hooldaja isolatsiooni vähendamisele ja sotsiaalse toe suurendamisele võivad olla tulemuslikud dementsete eakate väärkohtlemise vähendamisel. Hansberry et al. 2005 Siiski toob Cooper (2010) välja, et täiendav väline abi võib hooldatavale olla samuti stressirikas ja seetõttu ei pruugi vähendada koduste hooldajate ja vägivallaohvri vahelist pinget.

39 Vägivalla põhjuste uurimine/WHO 2002; leht 12

40 Eakate väärkohtlemise ohvriks langemise riskitegurid /individuaalsed tegurid
Vanus üle 80 a Sugu (naine) Madal sissetulek Halb tervis Kognitiivne häire Liikumisraskused Depressiivsuse tunnused Tagasihoidlik tutvusringkond Eakad, kellel oli 3-4 nimetatud riskifaktorit, olid ligi 4 korda suurema tõenäosusega väärkohtlemise ohvrid ja need, kellel oli üle 5 riskifaktori, olid 26 korda suurema tõenäosusega väärkohtlemise ohvrid Dong XQ and Simon MA 2014.

41 Vägivallatseja poolsed riskitegurid/individuaalsed tegurid
Riskifaktorid, mis osaliselt kattuvad noorukite omadega Narkootiliste ainete kasutamine Vägivaldne minevik (nt. lapsena vägivalla kogemine või nägemine; varasem koduvägivalla kogemus) kuritegevus Vaimsed või psühholoogilised probleemid (depressioon) Rahaline sõltuvus ohvrist (väärkohtleja rahalised raskused) Väärkohtleja elab koos ohvriga Pikaajaline võimu ja kontrolli dünaamika; meeste domineerimine perekonnas Väärkohtleja kahjustumine (nt. dementsus; ajutegevuse muutumine moel, mis tekitab agressiivse käitumise) United Nations 2013; Carolyn E. Ziminski Pickering

42 Eakate väärkohtlemise riskitegurid/Suhtedünaamika tegurid
Suhtekvaliteet Elukorraldus, ülerahvastatud eluruumid ja privaatsuse puudumine. Täiskasvanud lapsed sõltuvad oma eakatest vanematest Maailma Terviseorganisatsioon 2002.

43 Eakate väärkohtlemise riskifaktorid/kogukonna tegurid
Kogukonna ignoreeriv suhtumine eakate väärkohtlemisse Sotsiaalsed normid perekonna privaatsuse osas Sotsiaalne isolatsioon kogukonnast-see võib olla nii põhjus kui ka tagajärg Kogukondlikud normid soolise autoriteedi osas Traditsioonilised soorollid Vägivalda aktsepteerivad sotsiaalsed normid Maailma Tervishoiuorganisatsioon 2002.

44 Eakate väärkohtlemise riskitegurid/Ühiskondlikud tegurid
Kultuurilised normid ja traditsioonid–vanussurve, seksism ja vägivalda aktsepteeriv kultuur (nt. suhtumine vägivalda, uskumused, mõtted, traditsioonid, väärtused) Ühiskonnad, kus meestel on majanduslik võim ja otsustusõigus Raskused, mida kogevad vanemad inimesed, eriti eakad naised Soorollide tõttu võivad vanemad naised olla majanduslikult nõrgemas positsioonis Vanemaid inimesi nähakse tihti hapratena, nõrkadena, sõltuvatena ning vähem väärtuslikuna Süsteemisisene väärkohtlemine (hooletus haiglates ja ametiasutustes) Maailma Tervishoiuorganisatsioon 2002.

45 Hooldamisega seotud riskitegurid
Väärkohtlemine hooldamise käigus (peresisene): Hooldaja stress Hoolealuse agressioon Suhte kvaliteet enne tervisliku seisundi muutumist Riskitegurid pikaaegse hoolduse puhul (hooldusasutus) Töötajate puudus ja nõrk tugi Töötajate väljaõpe, vähe tervise-spetsiifilisi teadmisi Töötajate suhtumine (hooldatava õigusi mittetoetav) Hoolealuse agressiivne (nt dementses seisundis) Suured hooldekodud (50+ voodit) Carolyn E. Ziminski Pickering

46 Eakate naiste väärkohtlemine– pikaajaline kannatamine ja häbi

47 Eakate naiste pikaajaline kannatamine
Isolatsioonist ja kontrollist tingitud kannatused: Eakaid naisi väärkoheldakse psühholoogiliselt läbi seksismi ja vanuselise diskrimineerimise (nt. “vana lits”) Eakad naised on sageli füüsiliselt haavatavamad haiguste ja vananemisprotsesside tõttu; nad tunnevad end ebaatraktiivsena ning seeläbi muutub nende kannatus sügavamaks ja emotsionaalsemaks Pikaajalised partnerid muutuvad türannideks: nad tunnevad pettumust, jäädes ise ilma hoolitsusest, millega nad olid harjunud; samas naised tunnevad pettumust ja süüd, et nad ei suuda piisavalt hoolitseda. Füüsilised kannatused: Eakatel naistel väljendub vägivald sisemise valu ja kannatusena. Kas see on tingitud vägivallast või kõrgest vanusest? (nt. “ma olin niikuinii juba katki”). Zvi Eisikovits & Tova Band-Winterstein Dimensions of Suffering among Old and Young Battered Women. J Fam Viol (2015) 30:49–62.

48 Eakate naiste pikaajaline kannatamine
Võõrandumine ja üksindus. Aeg kui kannatuste allikas: Eakas naine kirjeldab staatilisemalt kogemust, kus kannatused on tulnud, et jääda. Ta elab justkui „kivi rinnus“ Rutiini dikteerivad ajalised intervallid, mis on vajalikud selleks, et taastuda ühest vägivaldsest sündmusest ja oodata uut. Ajas kuhjuv kannatus. Vägivalla all kannatavad naised tunnistavad vajadust toime tulla surmaga ja mõneti ootavad seda Eakas naine näeb surma elutsükli osana. Zvi Eisikovits & Tova Band-Winterstein Dimensions of Suffering among Old and Young Battered Women. J Fam Viol (2015) 30:49–62.

49 Mis on stigma? Tätoveering või märge, mis lõigati või põletati kurjategijate ja orjade nahale, et neid saaks visuaalselt tuvastada kui moraalselt langenuid (Goffman, Erving 2009. Stigma: Notes on the Management of Spoiled Identity). Stigma on märk häbist(häbimärk) või põlgusest Väärtusetu ühiskonna jaoks laiemas mõttes Stigmatiseerimine on protsess, millega kaasnev teiste inimeste reaktsioon hävitab normaalse identiteedi

50 Häbistamine läbi väärkohtlemise- Stigma omandamine
Stigma internaliseerimine toimib selles ulatuses, milles inimesed sisendavad negatiivseid uskumusi väärkohtlemise kohta Enesehäbi vorm Häbimärgistatud identiteet tähendab märki põrumisest ja häbist Kõrgeim psühholoogiline stress Häbimärgistavate uskumuste peamiseks allikaks ja omaksvõtu kaasa aitajaks on väärkohtleja Häbi on barjääriks abiotsimisel Nicole M. Overstreet and Diane M. Quinn The Intimate Partner Violence Stigmatization Model and Barriers to Help-Seeking. Basic Appl Soc Psych January 1; 35(1): 109–122.

51 Häbistamine läbi väärkohtlemise- Stigma omandamine
Väärkohtlemise olemus võib kuritarvitaja jaoks olla otseselt seotud sellega, kas ja kuidas kannatanu häbistamist omaks võtab, seda eriti verbaalse ja emotsionaalse väärkohtlemise korral Inimesed, kes hindasid oma häbistamise taset kõrgemalt, kogesid ka kõrgemat verbaalset kiusamist Sildistamine on võimas mehhanism, mille kaudu häbimärgistamine toimib Murray, Crowe, & Brinkley, The Stigma Surrounding Intimate Partner Violence: A Cluster Analysis Study. Partner Abuse, Volume 6, Number 3, 2015.

52 Häbistamine läbi väärkohtlemise- Eeldatav stigma
Eeldatav stigma tähendab seda, mil määral inimene ootab halvakspanu teistelt inimestelt Eeldatava stigma puhul on fookuses mure selle üle, et mis juhtub siis, kui teised inimesed saavad kuritarvitamise kohta teada (nt. põlgamine, halvakspanu, diskrimineerimine) Eeldatav stigma on kriitiline takistus abi otsimisel Kasvatab häbitunnet ja saladust väärkohtlemise ümber Nicole M. Overstreet and Diane M. Quinn The Intimate Partner Violence Stigmatization Model and Barriers to Help-Seeking. Basic Appl Soc Psych January 1; 35(1): 109–122.

53 Häbistamine läbi väärkohtlemise- Kultuuriline stigma (see on nagu kogukonna kultuuri)
Kultuuriline stigma tähendab uskumusi sotsiaalsel tasemel: Inimeste väärkohtlemise tunnistamine (arvamus, et vägivalla ohver on ise provotseerija) Väärkohtlemise kultuuriline kontseptsioon võib olla näiteks ka väärkohtlemise kui ühiskondliku probleemi mittetunnistamine Kultuurilist stigmat mõjutab eeldatav stigma ja stigma internaliseerimine Kultuuriline stigma mõjutab igat abiotsimise astet/abistamise punkti Nicole M. Overstreet and Diane M. Quinn The Intimate Partner Violence Stigmatization Model and Barriers to Help-Seeking. Basic Appl Soc Psych January 1; 35(1): 109–122.

54 Eakate naiste väärkohtlemine ja stigma
Stigma ja häbi: Just vanemad naised võivad enim tunda häbistatust ja piinlikkust väärkohtlemisest nende partneri poolt. Ühtlasi võivad nad häbeneda seda, et on seda nii kaua kannatanud. Need, kes astuvad uude suhtesse, võivad häbeneda varasemat eksimust. Jackie Barron Older women and domestic violence, An Overview. Women’s Aid

55 Eakate väärkohtlemine kui väljakutse sotsiaalteenistuses – Eakate naiste toetamine

56 Miks eakad naised ei lahku– vanuserühma mõjud(grupiefekt)
Teatud põlvkonna naised: sündisid ja kasvatasid oma lapsi 1960ndatel ja 1970ndatel. Erinevad tegurid, mis kinnistavad naiste suhet väärkohtlejaga: psühholoogilise, sotsiaalse või finantsilise loomuga; nt, aastakümneid koduks olnud koha kaotus, hirm hooldekodu kui alternatiivi ees T. Zink et.al 2003. Erinevad väärtused: vanemad naised kasvasid üles ühiskonnas, milles olid traditsioonilisemad hoiakud ja väärtused. Iseäranis need, mis puudutasid soorolle, abielu ja peret, kus lahutus oli tabu ja kus pühenduti rohkem traditsioonilistele religioossetele väärtustele Lisaks kasvasid üles ühiskonnas, milles oli peresiseseid küsimusi tajuti eraasjana ja kus panustati perekondlikule lojaalsusele ja solidaarsusele Silvia M. Straka & Lyse Montminy Responding to the Needs of Older Women Experiencing Domestic Violence. Violence Against Women, Volume 12 Number 3, March 2006, p

57 Miks eakad naised ei lahku– ajaline mõju
Aja jooksul muutunud seadused, poliitika, teenused Nende elu olulisimates perioodides naiste õigustest, laste ärakasutamisest, eakate väärkohtlemisest ja kodusest vägivallast ei räägitud ja nende olemasolu ühiskonnas ei tunnistatud Ei pruugita aru saada teistsuguste valikute võimalusest, jätkuvalt peetakse tabuteemaks Puudub finants- või juriidiliste asjadega tegelemise kogemus

58 Miks vanemad naised ei lahku– vanuse mõju
Eakatel naistel on noorematega võrreldes rohkem probleeme tervisega või toimetulekuga üldiselt- see muudab nad teistest sõltuvaks Seetõttu on neil ka raskem otsida abi või lahkuda Osad eakad naised on oma ahistaja hoolealused ja osad on ise hooldaja rollis Tänu tugevale hoolitsemise eetikale võib eaka naisterahva jaoks olla äärmiselt raske hüljata temast sõltuvat, ahistajast abikaasat Ahistaja on suutnud nende ühiselt aastate käigus hoolitsetud vara hoida enda valduses(-nimel) ning naisel pole majanduslikult võimalik lahkuda

59 Miks vanemad naised ei lahku– Vanuse mõju
Eakate sotsiaalne võrgustik on eakaaslaste surma tõttu piiratum Väärkohtlev abikaasa/täiskasvanud laps võib olla ainukeseks lähedaseks inimeseks eaka naise elus Hirm üksinduse ees- kaotada ainsat olemasolevat suhet Kui ahistajaks on oma täisealine laps – süütunne suutmatusest teda (võimaliku) lapsepõlves toimunud kuritarvitamise eest kaitsta. Tunne, et ollakse ise oma olukorra põhjustaja Iseseivaks toimetulekuks vajaminevate ressursside puudumine väga kõrges eas naistel.

60 Väärkoheldud eakate naiste toetamine
Väärkohtlemise kahtluse korral: Loo turvaline õhkkond vestlemiseks Räägi eraldi nii kliendiga kui hooldaja/sugulasega Loo usaldav suhe Vastastikune austus Pehmete ja hinnanguid mittekandvate sõnade kasutamine aitab inimesel rahuneda Otseste küsimuste asemel (kas sa oled..) on soovitatav kasutada „mina“ vorme ( minu kogemuse kohaselt kannatavad palju naised..) Küsimisel võite kasutada ka oma arusaamu Parim on küsimusi esitada rahuliku vestluse käigus ja mitte välja tuua mingit konkreetse küsimuse tagamaad

61 Väärkoheldud eakate naiste toetamine
Küsimused, mida võiks eakatelt küsida Kuidas kodus/hooldekodus läheb? Millega sa päeva jooksul tegeled? Kuidas oled rahul selle abiga, mida kodust/hooldekodust saad? Kuidas sinu arvates (abikaasa/tütar/muu hooldaja) toime tuleb? Kas sul on olemas kõik vajalik iseenda eest hoolitsemiseks?

62 Väärkoheldud eakate naiste toetamine
Eakate naiste puhul on oluline silmas pidada: Ära aja segamini seniilsust traumareaktsioonidega, mis väljenduvad koos puudega (kuulmise/nägemise halvenemine, afaasia) Arvesta, et eakad naised võivad infot töödelda aeglasemalt kui nooremad ja ka nende enda mõtete sõnastamine võib kauem aega võtta Anna piisavalt aega vastamiseks See on normaalne ealine iseärasus mitte märk vaimsest võimetusest Mõned vanemad ohvrid võivad hoiduda väärkohtlemise teemal rääkimisest või abi otsimisest, sest kardavad oma iseseisvust kaotada

63 Väärkoheldud eakate naiste toetamine
Vägivallaohvrid vajavad: Informatsiooni väärkohtlemise ja selle tagajärgede kohta Praktilist abi ja emotsionaalset tuge erinevate abistavate organisatsioonide töötajatelt Majutus, juriidiline või rahaline tugi (nt. toetused) Pikaajalist tuge abistavatelt organisatsioonidelt Erinevate tugisüsteemide koostöö (vabatahtlikud, sotsiaal- ja tervishoiutöötajad) On tihti väga puudulik Väärkohtleja juurest lahkumine ei pruugi olla võimalik. Sel juhul: Ohutusküsimustega tegelemine/ riski vähendamine Nõuanded hädaolukorras tegutsemiseks Võimalus vajadusel kontakti saada

64 Jõustav lähenemine Põhineb uskumusel, et vägivalla ohvritel peaks olema juurdepääs: Informatsioonile, haridusele ning muule sotsiaalsele ja majanduslikule toele, et nad oleksid võimelised tegema teadlikke otsuseid- selliselt, et nende huvid ja vajadused oleksid parimal moel kajastatud Austa nende otsuseid Jõustava lähenemise jaoks on esmatähtis luua võimalikult erinevate tegevuste raamistik nõustaja jaoks, mida tal on võimalik vastavalt ohvri vajadusele ja iseseisvusele suunamiseks kujundada Teenused, mis toetavad ohvrit emotsionaalse, psühholoogilise ja füüsilise traumaga toimetulekul, koolitused, mis kokku taastavad tema eneseusu ja loovad sõltumatuse.

65 Väljakutsed eakatega töötavate spetsialistide jaoks - tunnetuslikud
Viha Abitus, frustratsioon Annan endast parima, kuid see ei aita Töö ohvriga võtab liiga kaua aega Ohvrid ei tee nii, nagu me varasemalt kokku leppisime Sama ohvriga tuleb tööd alustada uuesti ja uuesti Kõikvõimsus Ma tean, mida teha, et olukorda parandada Abistaja tunneb ohvri tundeid ja omistab need. Abistaja ülehoolitsev suhtumine ja käitumine (eaka inimese abitus) Töötajat saab toetada turvaline ja toetav meeskond ja organisatsioon

66 Eakate võimaliku väärkohtlemise ja hooletusse jätmise märgid

67 Eakate võimaliku väärkohtlemise üldised näitajad 1/2
Kui eakal on: Halbade elutingimuste kirjeldamine kiirabitöötajate või muude teenistujate poolt Seletamatud vigastused Varasemalt toimunud sagedased vigastused Ebatavaline viivitus haiguse või vigastuse tekkimise ja arsti juurde pöördumise vahel Korduvad visiidid EMO-sse sarnaste vigastustega Erinevate arstide ja haiglate kasutamine ühe konkreetse asemel Ravimite mittevõtmine, arsti visiidist hoidumine ja arsti ettekirjutuste mittetäitmine. (Rosen T. et al. 2017)

68 Eakate võimaliku väärkohtlemise üldised näitajad 2/2
Hooldaja või patsiendi vastumeelsus küsimuste esitamise suhtes Nähtavalt pingutatud patsiendi-hooldaja koostoime Vastuolu hooldaja ja patsiendi kirjelduste vahel vigastuste tekkimise ajaloo kohta Hooldaja, kes ei suuda anda infot patsiendi mineviku terviseseisundi või ravimite kohta Hooldaja, kes annab vastuseid patsiendi eest (Rosen T. et al. 2017).

69 Raskused eakate võimaliku väärkohtlemise tunnuste märkamisel
Keeruline eristada vigastust ja Tavalisi ja eakohaseid muutusi Märke eakate väärkohtlemisest Ravimeid ja nende võtmist Haiguse kulgu (National Research Council 2003) (Mosqueda L. 2008) (Wiglesworth A. et al. 2009) (Hoover Robert B and Polson Michol 2014)

70 Füüsilise vägivalla kliinilised märgid- verevalumid
Raskused nende tuvastamisega eakatel ohvritel Ebatavalistes kohtades: käte külgedel, näos, seljal; suuremad kui 5 cm Verevalumid rindkerel, kaelal, kõrvadel, kõhul, tuharatel, peopesas ja taldadel Vastavad oma kujult vööpandlale lukule, rätikule, sõrmedele, või teistele objektidele = mustrilised vigastused Paralleelsed märgid: trammitee Erinevas paranemisastmes verevalumid Sügavamad verevalumid võivad ilmneda mitme päeva pärast Vanusega seotud muutused: Nahk on õhem, habras, kaotanud kaitsva rasvakihi- suureneb risk nahakahjustuseks ja verevalumiteks Veresooned muutuvad hapramaks- sagedasemad verevalumid, nahaalused verejooksud; tihti kutsutud ka seniilseks purpuraks Seniilne purpura: harilik naha seisund vanuritel, kellel on kalduvus verevalumitele, eriti käsivartel ja jalgadel Laigud tekivad ka ilma trauma või vigastuseta Ravimite põhjustatud märgid: Seniilne purpura võib tekkida ka verevedeldajate , nagu steroidide ja aspiriini, ületarvitamisest Vanemad inimesed paranevad aeglasemalt (isegi kuid). Ka osad haigused võivad tekitada verevalumeid

71 Seniilne purpura

72 Füüsilise vägivalla kliinilised märgid- Luumurrud
Raskused nende tuvastamisega eakatel ohvritel Kukkumised ja kukkumistega seotud vigastused on kõige tavalisemad kahjustused vanemate inimeste seas; põhjustatud nägemise, liikumise või tasakaaluprobleemidest Naistel, kes on osteoporoosi suhtes tundlikumad, esineb sageli ka puusaluumurde (haprad ja murduvad luud) Suurema tõenäosusega on rünnaku tagajärgedeks pealuumurd, seljaluu, kere, hammaste, põsesarnade või lõualuu vigastused kui puusa, randme ja selgroolülide murd Jõudu nõudvad luumurrud, mis on vastuolus nende tekkemehhanismide ning teiste krooniliste vigastuste koosesinemisega On väga vähe kohtuekspertiisi andmeid vanurite luumurdude kohta Eakohased muutused Vanemate inimeste luud on õhemad ja vähem paindlikud Osteoporoosis ja teised luude haigused Spontaalselt võib tekkida kahte liiki luumurdusid: selgroolülide murrud vanematel naistel osteoporoosi korral ja puusaluumurd Kehv toitumine Vitamiin-d puudus Alkoholism Vanusega seotud suguhormoonide vähesus Vähk, mis tungib luudesse

73 Füüsilise vägivalla kliinilised märgid
Põletushaavad Raskused nende tuvastamisel eakatel inimestel Kuumavedeliku või kuuma auru põletused ükskõik millisel pehmete kudedega pinnal, kus on vähetõenäoline, et põletus tekkis õnnetuse tagajärjel (nt, käte siseküljed, jalatallad, tuharad, selg) Suka/kinda mustriga põletushaavad viitavad sigaretiga põletamisele Põhjus võib olla ka liiga kuuma vee kasutamine vanuri pesemisel Põletushaavad võivad olla tekkinud väärkohtlemise tagajärjel. Suurus, asukoht, kuju, muster ja tekkepõhjus

74 Füüsilise vägivalla kliinilised põhjused Marrastused ja rebendid
Raskused nende tuvastamisel eakatel inimestel Vanadel inimestel esineb hariliku marrastusena naha rebendeid Kahtlused peaksid tekkima, kui neid on näha palju ka mujal kui kätel ja jalgadel Nende esinemine mujal, kui kätel ja jalgadel peaks tõstma kahtlusi füüsilise vägivalla kohta Marrastusi ja rebendeid nähakse tavaliselt kui füüsilise vägivalla märkidena, kuid võivad viidata ka hoolealuse hooletusse jätmisele Naharebendid Vanusega seotud muutused Naha paksus ja elastsus väheneb aastatega Vaskulaarsete kapillaaride muutumine haprateks võib viia vaskulaarsete vigastusteni, nagu verevalumid ja seniiline purpura Inimesel on tavaliselt korraga 1 või 2 naharebendit Muutuseid nahas võivad põhjustada ka kasutatavad ravimid, nt pikaajaliselt kortikosteroidide manustamine(kasutatakse nt astma puhul)

75 Kliinilised tunnused võimaliku hoolitsuseta jätmise korral
Raskused tuvastamisel eakate inimeste puhul Dekupiit (Survevalu) Sügav dekupiit mitmes kohas laiaulatuslikku/ebameeldiva lõhnaga või nekrootilist haavandit ei ole puhastatud Üleüldine laiaulatuslik nakatumine /nekrootiline dekupiit, mitmikdekupiit, eriti mitmik sügav dekupiit võib viidata hooletusse jätmisse Survevalu on enim levinud ristluul, puusastel ja kandadel Alatoitumus/ Mittetahtlik/ Seletamatu kaalulangus Dehüdratsioon Vanusega seotud muutused Normaalselt vananeval nahal on säilinud ühtlane verevool Vanemaid inimesi ohustab dekupiit ka haiguste, mitte ainult vanaduse tõttu Dekupiiti esineb sagedamini meditsiiniliselt haigetel või kognitiivsete häiretega inimestel Raske on tuvastata millised dekupiidi tunnused on tingitud hooletusse jätmisest Dekupiiti võivad esile kutsuda ka järgmised tegurid: äge haigus, vereringehäired, kehv toitumine, halb hoolitsuse tase Alatoitumine: Vanuse kasvades toimuvad muutused ka maitse ja lõhna tajumises- see võib põhjustada isutust Dehüdratsioon: Pole konkreetne märk, sest võib olla ka haiguse tagajärg

76 Füüsilise vägivalla kliinilised ja kohtuekspertiisi poolt kinnitatud tunnused
Sidumismärgid või armid randmete, pahkluu või kaela ümber Traumaatiline juuksekadu (osaline kiilasus juuste välja tõmbamise tõttu) Peanaha turse Suusiseste pehmete kudede kahjustused (Hoover Robert B and Polson Michol 2014) Kõhuõõne ja kere ülaosa kahjustused Verevalumid, marrastused, rebendid ja torkehaavad Tõenäolisemalt on need tekkinud tahtliku vigastuse tagajärjel, kui et kogemata või juhuslikult (Yonashiro-Cho J, Gassoumis Z.D, Wilber K.H 2015).

77 Füüsilise vägivalla kliinilised ja kohtuekspertiisi poolt kinnitatud tunnused
Raputatud täiskasvanu sündroom/Vägivaldne Raputamine Silmade vigastused (nt. võrkkesta kahjustused) Põrutused Kergtraumaline ajukahjustus: põhjustatud ajutursest, verevalumist Peavalud, suurenenud segaduses olek, uus nägemisprobleem, tasakaalukaotus või ebakindel kõnnak (Carrigan T.D. et al. 2000; Murphy K. et al. 2013; Papa L. et al. 2014; Azari A.A et al ; Race Judith 2016).

78 Füüsilise vägivalla kliinilised tunnused
Eakate naiste seksuaalvägivald Raskused tuvastamisel vanemate naiste puhul Genitaalne, rektaalne, või oraalne trauma (kaasaarvatud punetus, verevalumid, rebendid) Valu, sügelus, genitaalpiirkonna tulitus Kõige levinum verevalumite, põletike, valutundlikkuse, marrastuste, või trauma esinemise kohaks on anogenitaalne piirkond Verevalumid kõhupiirkonnas või rindadel Muutused soolestiku töös või põie aktiivsuses Kuseteede infektsioon Seletamatud sugulisel teel levivad haigused Raskused käimise, seismise ja istumisega Vanusega seotud muutused Vanuse suurenedes kogevad naised mitmeid füsioloogilisi muutusi genitaalpiirkonnas Vanuse tõustes vähenevad nii rasedushormoonid kui ka naissuguhormoonid Östrogeeni taseme langus ilmneb muutusena vagiina kujus, suurenenud tupe kuivuses, tupe seinte õhenemises Need muutused võivad seksuaalse vahekorra ajal tekitada valu ja veritsust. 

79 Oluline info eakate naiste seksuaalsest väärkohtlemisest
Nii hooldajad kui ka täisealised lapsed võivad eakaid naisi seksuaalselt rünnata Eakad ohvrid võivad seksuaalründajast olla emotsionaalselt, finantsiliselt või majanduslikult sõltuvad Ründajad võivad ohvri ise läbivaatusele viia Osad ründajad võivad haiglapersonaliga käituda väga võluvalt ja osad võivad olla ähvardavad (U.S. Department of Justice 2013)

80 Oluline info eakate naiste seksuaalsest väärkohtlemisest
Eakate naiste puhul on oluline silmas pidada: Ära aja segamini seniilsust traumareaktsioonidega, mis väljenduvad koos puudega (kuulmise/nägemise halvenemine, afaasia) Pea silmas, et eakad naised võivad infot töödelda aeglasemalt kui nooremad ja ka enda mõtte sõnastamine võib kauem aega võtta Anna piisavalt aega vastamiseks See on normaalne ealine iseärasus mitte märk mentaalsest võimetusest Mõned vanemad ohvrid võivad hoiduda väärkohtlemise teemal rääkimisest või abi otsimisest, sest kardavad oma iseseisvust kaotada (U.S. Department of Justice 2013).

81 Eakate väärkohtlemise sõeluuring ja andmete kogumine

82 Mis on sõeluuring? WHO: tundmatu haiguse või defekti eeldatav identifitseerimine testide, läbivaatuste ja teiste lihtsamini rakendatavate protseduuride abil Rahva tervise sõeluuring on tõendipõhine meditsiiniline küsimus Suunatud kindlale elanikkonnale, kes ei pruugi tajuda riski mõnele haigusele või on juba nakatunud või tüsistustega Silvia Perel-Levin Discussing Screening for Elder Abuse at Primary Health Care level. WHO 2008.

83 Sõelumine vägivalla valdkonnas
Sõelumise alla mõistetakse üldiselt tegevust, millega professionaalid tuvastades väärkohelduid inimesi, välistavad mitte- väärkoheldud inimesed- eesmärgiga leida positiivseid juhtumeid Eakate väärkohtlemise kindlakstegemise peamine lähenemisviis on riskitegurite tuvastamine Silvia Perel-Levin Discussing Screening for Elder Abuse at Primary Health Care level. WHO 2008.

84 Sõelumise kolm kriteeriumit
Sõeluuring on vastuvõetav nii naisele kui tervishoiutöötajale Ravivõimalusi ja sekkumist saab tõhusalt pakkuda naistele, kes on tervishoiusüsteemis registreeritud (edasised teenused) Sõeluuringute programmid aitavad tuvastada väärkoheldud naiste arvu (tundlik, testitud meetod = võime identifitseerida ”päris” positiivsed juhtumid negatiivsetest ja valejuhtumitest) Silvia Perel-Levin Discussing Screening for Elder Abuse at Primary Health Care level. WHO 2008.

85 Sõeluuring/Rutiinne küsitlus
Terminil “sõelumine”on eriline tähendus rahvatervise valdkonnas, tugeva rõhuasetusega järelkontrollile. Kasutama on hakatud ka terminit ”rutiinne küsitlus” mida soovitab Ühendkuningriigi Tervishoiuministeerium Küsides vaid kahtluse tekkimise korral, võivad suureneda riskid valehäbiks, nt. kui inimene on väikseima sotsiaalmajandusliku staatusega või kuulub vähemusgruppi Antud meetodit peab kasutama struktureeritult ja süstemaatiliselt Juba ainuüksi rutiinsete küsimuste esitamine on üks sekkumise viise ja protsessi käivitajaid.

86 Sõeluuringu/ Rutiinse küsitluse eeltingimused
Töötajad omavad teadmisi: Eakate kuritarvitamises kohta Kuidas sõeluuringut/ küsitlust õigel viisil läbi viia Kuidas juhtumi tuvastamisel riskianalüüsi läbi viia Organisatsioon ja selle töötajad teevad koostööd teiste abivajaja jaoks vajalike organisatsioonidega Võrgustikus toimib kokkulepitud ja kõigile teada multidimensionaalne teenuste ahel Organisatsiooni töötajate jaoks on olemas ohutuskava Töötajate jaoks on olemas (kriisi)nõuandlad, järelevalve ja tugi

87 Eakate väärkohtlemise kahtluse indeks© (EASI)

88 Indeksi päritolu Eakate väärkohtlemise märkamine ja tuvastamine on haiglatele väljakutseks Eakad ei soovi omaalgatuslikult väärkohtlemisest rääkida Eakad ei pea tihti enda olukorda kuritahtlikuks Tavalised eaga seotud muutused ja märgid, haigused ja ravimid(eriti mitme korraga kasutamine) teevad keeruliseks väärkohtlemise tagajärjel tekkinud märkide eristamise. Spetsialistidel on erinevaid vahendeid eakate väärkohtlemise tuvastamiseks ja riskide märkamiseks EASI –instrument arendati välja ja testiti Kanadas 2008 (Yaffe ym. 2008). Oluline: Indeks töötati algselt välja informeeritud eakate jaoks Pärast indeksi testimist leidis WHO et see on sobilik ka erinevates kultuurides kasutamiseks

89 ELDER ABUSE SUSPICION INDEX © (EASI)
1-5 vastatud patsiendi poolt; 6 vastatud arsti poolt (Viimase 12 kuu kohta) 1) Kas olete vajanud teise inimese abi järgnevate tegevuste juures: pesemine, riietumine, poes käimine, pangatehingud, söögi valmistamine? JAH EI Ei vastatud 2) Kas keegi on takistanud Teil hankida süüa, riideid, ravimeid, prille, kuuldevahendeid ja meditsiinilist abi või keelanud Teil kohtuda mõne soovitud inimesega? 3) Kas olete tundnud end ärritatuna, sest teiega räägiti viisil, mis pani teid tundma häbi või ähvardust? 4) Kas keegi on proovinud Teid sundida allkirjastama dokumente või kasutama raha Teie tahte vastaselt? 5) Kas keegi on tekitanud Teis hirmu, katsunud Teid viisil, mida Te poleks tahtnud või füüsiliselt Teid vigastanud? 6) Arst: Eaka väärkohtlemine võib olla seotud selliste märkidega nagu: silmside vältimine, endasse tõmbumine, alatoitumine, hügieeniprobleemid, haavad, verevalumid, sobimatu riietus või raviplaani mittetäitmine. Kas olete märganud mõnda neist täna või viimase 12 kuu jooksul? Pole kindel Mark J. Yaffe, MD Maxine Lithwick, MSW Christina Wolfson, PhD McGill University, Montreal, Canada CSSS Cavendish, Montreal, Canada McGill University, Montreal, Canada © The Elder Abuse Suspicion Index (EASI) was granted copyright by the Canadian Intellectual Property Office (Industry Canada) February 21, (Registration # )

90 Vastuste tähendus Küsimus 1: Jah – ei näita võimalikku kuritarvitamist; vaid võimalikku riski (see tõuseb kui isik on kellegi abist sõltuv) Küsimus 2 – 6: jaatav vastus vähemalt ühele küsimusele peaks tõstatama väärkohtlemise kahtluse ja sellele peaks vastavate meetmetega reageerima Ei vastatud/Ei tea (Pole kindel) - statistiline mõju indeksile puudub, kuid vastamata jätmine võib tekitada muret, suurendada kahtlust

91 Küsimuste esitamine 1/2 Küsimusi peaks esitama antud järjekorras, sest nad kasvavad teoreetiliselt väiksemast ohust suuremani Küsitle eakat inimest alati privaatselt, konfidentsiaalses ja vaikses õhkkonnas, eemal pereliikmetest ja saatjatest Küsimuste sissejuhatuseks võiks sobida: “Soovin esitada mõned küsimused Sinu heaolu ja turvalisuse kohta..” Anna patsiendile piisavalt aega mõelda ja vastata- vanemad inimesed ei suuda küsimusi ja vastuseid nii kiirelt töödelda, kui nooremad inimesed. Anna patsiendile positiivset tagasisidet: ”Tänan Sind ..” Kui eakas ei soovi vastata, siis ütle, et ta võib hiljem rääkida kellegagi, keda ta usaldab.

92 Küsimuste esitamine 2/2 Küsimused esitatakse kõikidele ilmselgelt adekvaatsetele üle 75 aastastele patsientidele, kes on raviasutusse tulnud Küsimused esitatakse patsiendile enne haiglast välja kirjutamist Lühivisiidi puhul esitatakse küsimused enne vastavast osakonnast lahkumist

93 Kontrolli kahtluseid Kui on tekkinud kahtlused
Küsi patsiendilt, kas ta soovib oma olukorrast rääkida spetsialistiga tööaegadel Töötundide välisel ajal peaksid teavitama hooldekodu (patsiendi loal, kui ta on kompetentne ja olukord ei ole nii selge) Anna informatsiooni kohtadest, kust patsient saaks edasist abi – võimalusel anna vastav teabeleht Kui väärkohtlemine on tuvastatud, tuleb hinnata olukorra tõsidust Mitte kiireloomuline või ohtlik olukord. Lahendused olukorra muutmiseks: Sotsiaaltöötaja tihedam kontakt Koduhoolduse pakkumine Võrgustiku spetsialistide koostöö Patsiendi enda suhtlusvõrgustik Kiireloomuline/ohtlik olukord . Lahendused olukorra muutmiseks: Haiglaüksused – abivajaja jätta haiglasse Kriisiüksused Varjupaik Politsei

94 Patsientidelt kogutav informatsioon
Koht, kus küsimused esitati EMO, haigla Mis üksus? _____________________ Sugu Mees Naine Sünniaasta Patsiendi kodune aadress Haiglasse pöördumise põhjus

95 Patsiendilt kogutav informatsioon
Suhe võimaliku saatjaga Sugulane, kes? Keegi teine, kes? Elamine/ majutus Elab üksi Koos abikaasaga Kellegi muuga, kellega? _____________________ Hooldaja kontakt Koduhooldus______ Miski muu, mis? _______________________________________ Muu kontakt____

96 Patsiendilt kogutav informatsioon
Mingite ainete kasutamine Jah Ei Ei vasta Võimalikud sümptomid ja märgid Füüsilised vigastused, kirjeldus _____________________________ Psühholoogilised märgid, millised? _______________________ Käitumuslikud märgid (nt. füüsiliselt ärritatud), millised? __________________________

97 Patsiendilt kogutav informatsioon
Kas kahtlused suurenesid ? Jah, miks? ___________________________________ ___________________________________ Ei Järelhooldus Sotsiaaltöö Koduhooldus Kriisikeskus Teavitamine, kus? _______________________________ Muu, mis? _______________________________ Järelhooldust ei ole

98 Patsiendilt kogutav informatsioon
Patsient keeldus vastamast Põhjused/Vaatlused Patsient keeldus järelhooldusest või hoolitsusest Patsienti polnud võimalik küsitleda Põhjused nt. puudus privaatne võimalus. Miks?

99 Spetsialistide kogemused eakate ohvritega töötamisest Kaudne trauma, Sekundaarne traumaatiline stress, Kaastunde väsimus ja läbipõlemine

100 Professionaalide kogemused töötamisest eakate ellujäänutega
Töö vägivallaohvritega erineb tavalisest sotsiaal- ja tervishoiutööst Spetsialistil peab olema selge seisukoht vägivalla suhtes- õpitud neutraalne lähenemine töösse ja patsienti ei toimi Et olukorra muutmisega alustada, vajavad ohvrid väärkohtlemise kogemise kohta spetsialisti kinnitust Kuritarvitamise kohta peab kinnituse andma kõrvalseisja, et ohver tunneks, et teda usutakse Vägivalla ennetustöös on õiged hoiakud kutse-eetika normideks Ohvritega kokku puutumine võib tekitada ebameeldivaid tundeid Võib käivitada iseenda keeruliste kogemuste, mälestuste ja emotsioonide tekkimise ahela.

101 Professionaalide kogemused töötamisest eakate vägivallaohvritega
Töötamine eakatega võib põhjustada spetsialistides vastuolulisi tundeid: Ta mõistab küll olukorda kuid tunneb, et puuduvad vastavad oskused ja teiste tugi abi osutamiseks See võib tekitada abitusetunnet või juhtumist eemaldumise soovi Hirm (kuritarvitaja ees) Viha Abitus, frustratsioon Ma teen oma parima, kuid sellest pole kasu See kõik võtab liiga kaua aega Ohvrid ei tee nii nagu me kokku leppisime Sama olukord kordub uuesti ja uuesti

102 Professionaalide kogemused töötades eakate ellujäänutega
Kõikvõimsus Ma tean, mida teha, et olukorda lahendada Vastuolulised tunded (empaatia – segadus – viha) Abistaja ülehoolitsev hoiak ja käitumine Paljudel ohvritel puudub võime end ise kaitsta (eaka abitus) Ohvrite valu ning kannatustega toimetulek Abistaja tunneb ohvrile kaasa ja kannab neid tundeid endaga Pahameel puuduvate või ebapiisavate väärkoheldud eakatele mõeldud tugiteenuste pärast Probleemile pole lihtsaid lahendusi Kas minu töö on piisavalt hinnatud?

103 Professionaalide kogemused töötamisest eakate ellujäänutega
Professionaalide tööd mõjutab ka: Isiklik vägivalla kogemus Isiklik kogemus abist ja toetusest

104 Eneseanalüüs ja -hoidmine
Mis aitab eelnevaga toime tulla Eneseteadlikkus ning töötamine oma enda tunnete ja emotsioonidega→ professionaalsuse suurendamine Omaenese hirmudest ja suhtumisest teadlik olemine Protsessi aitab läbi viia turvaline ja toetav meeskond ning organisatsioon

105 Professionaalide reaktsioonid vägivalla ennetamisel
Võimalikud negatiivsed psühholoogilised reaktsioonid töötamisel haavatavate ja traumeeritud patsientidega: Kaudne trauma(VT) Sekundaarne traumaatiline stress(STS)(tööga seotud traumaatiline stress) Kaastundeväsimus(CF)/Posttraumaatiline stressihäire(PTSD) Jason M. Newell and Gordon A. MacNeil 2010. Sprang et al Läbipõlemine

106 Spetsialisti reaktsioonid vägivalla ennetamisel/VT
Kaudne trauma viitab “kognitiivsete muutuste protsessile, mis tuleneb korduvatest empaatilistest sidemetest trauma läbielajatega” Muutused iseenda tajumises; maailmavaatelistes võtmeküsimustes nagu nt turvalisus, usaldus ja kontroll ning muutused vaimsetes veendumustes Sügavad sisemised kognitiivsed muutused Jason M. Newell and Gordon A. MacNeil 2010.

107 Spetsialisti reaktsioonid vägivallaga kokku puutudes /VT
Spetsialistid, kes kuulavad lugusid hirmust, valust ja kannatusest, võivad tunda sarnaseid tundeid, kuna nad hoolivad. Arstidel, kes töötavad vägistamise ohvritega, võivad areneda vastikuse tunded vägistaja ja sealt edasi terve meessoo vastu. Ülehoolitsemine Ohvri emotsionaalne hülgamine (kaastunde tasandil). Küüniline ja põlglik suhtumine, abistamise motivatsiooni puudumine, apaatia. Tuleneb frustratsioonist edu puudumisel Traumaga töötamine võib suurendada spetsialisti enda haavatavaust ja mõjutada tema turvatunnet.

108 Spetsialisti reaktsioonid vägivallaga kokku puutudes /VT
Sageli märkamatuks jäävad sümptomid, mis võivad tuleneda psühholoogilistest probleemidest nagu: Ärevus, distantseerumine, sotsiaalsesuhtluse vältimine, hukkamõistvaks muutumine, viha, depressioon, somatiseerimine, unehäired, luupainajad, võimetuse tunne, kurnatus (füüsiline või emotsionaalne), häirivad uskumused enda ja teiste kohta Kurnatuse füüsilised tunnused: Iiveldus, peavalud, üldine pingelisus, kehatemperatuuri muutused, pearinglus, minestushood ja nõrgenenud kuulmine Ginny Sprang et al

109 Spetsialisti reaktsioonid vägivallaga kokku puutudes /STS
Sekundaarne traumaatiline stress tekib, kui: Luuakse empaatiline suhe inimesega, kes kannatab traumakogemuse all ning elades ise selle inimese kogemusi läbi. Aidates või soovist aidata traumaatilise kogemusega inimest, end kaitsta oskamata Kogemuseta abistaval spetsialistil Esineb rohkem väliseid käitumuslikke sümptomeid Võib sisaldada ka terve rea posttraumaatilise stressi sümptomeid Jason M. Newell and Gordon A. MacNeil 2010.

110 Spetsialisti reaktsioonid vägivallaga kokku puutudes /CF
Kaastundeväsimus on sündroom mis koosneb sekundaarse traumaatilise stressi ja läbipõlemise sümptomite kombinatsioonist Põhiliselt kirjeldab termin üleüldist emotsionaalset ja füüsilist väsimust, mida kogeb spetsialist olles empaatiline traumapatsiente ravides. Empaatia /korduv ülekasutamine koos igapäevase kiirustamise ja tööprobleemidega Kaastundeväsimus kipub aja jooksul kumuleeruma Jason M. Newell and Gordon A. MacNeil 2010.

111 Spetsialisti reaktsioonid vägivallaga kokku puutudes /CF
Kaastundeväsimus on: Levinud traumaohvritega vahetult töötavate inimeste seas nagu tervishoiutöötajad, psühholoogid, kiirabitöötajad Kõige levinum tervishoiu valdkonnas Kui tervishoiu spetsialistid võitlevad oma reaktsioonidega patsiendi läbielatud tarumale Kannatada võivad nende vaimne ja füüsiline tervis, suhted, töö efektiivsus S Michie & S Williams 2003.

112 Professionaalide väljakutsed vägivalla ennetustöös/CF
Laiaulatuslik: mõjud võivad kanduda erinevatele eluvaldkondadele Mõju pereelule Elu ja maailma mõistmise pilt võib muutuda Soodustavad tegurid tervishoius: “Vaikuse kultuur” Puudulikud teadmised sümptomite kohta Halb ettevalmistus kõrge stressiga seotud töö jaoks

113 Kaudse trauma, sekundaarse traumaatilise stressi ja kaastunde väsimuse riskitegurid
Mikrotasandil Kui spetsialistil on Või on olnud ärevushäireid Meeleoluhäired Kogenud isiklikku traumat (eriti laste kuritarvitamist või hüljatust) Palju traumaga seotud juhtumite kohtuasju hoolimata vähesest kliinilisest kogemusest trauma patsientidega Ebapiisavate toimetuleku oskuste individuaalne kasutamine reageerides traumaatilisele tööle, nagu emotsioonide allasurumine, patsientidest distantseerimine, kuritarvitamise dünaamika sooritamisel Jason M. Newell and Gordon A. MacNeil 2010.

114 Kaudse trauma (VT), sekundaarse traumaatilise stressi (STS) ja kaastunde väsimuse (CF)
Makrotasand Organisatsioonist tulenevad Organisatsiooni piirangud Ebapiisav juhendamine Kliendi ressursside puudulik kättesaamine Ebapiisav toetus spetsialistide poolt Organisatsioonikultuur(väärtused, normid) Organisatsiooni kultuur peaks tunnustama VT, STS ja CF olemasolu kui normaalset reaktsiooni klientide traumale Nende aktsepteerimine organisatsiooni poolt aitab leevendada häbi, mida trauma spetsialist võib kogeda tundes ebaadekvaatse või suutmatuna Jason M. Newell and Gordon A. MacNeil 2010.

115 Mitmemõõtmeline lähenemine läbipõlemisele
Läbipõlemise fenomeni seostatakse töökeskkonnaga Füüsiline ja emotsionaalne kurnatus, mida töötaja kogeb, kui ta ei ole oma tööga rahul ja tunneb end võimetuna või ülekoormatuna Sageli on põhjuseks uus tehnoloogia ja tohutu infovoog, rahalised piirangud, vahetustega töö, palju keerulise diagnoosiga patsiente, puuduv enesetäiendamise võimalus ja halb kommunikatsioon Kontrolli puudus oma töö üle ja vähene abi kolleegidelt või juhatuselt Ebaselge tööroll ja palju kohustusi võivad juba ennustada tüdimust Selmanovic S, Ramic E, Pranjic N, Brekalo-Lazarevic S, Pasic Z, Alic A. Stress at work and burnout syndrome in hospital doctors. Med Arh 2011;65(4):221–4.

116 Mitmemõõtmeline lähenemine läbipõlemisele
Professionaalne läbipõlemine on kuhjuv protsess füüsilisest, emotsionaalsest ja mentaalsest väsimusest tulenedes pidevast kokkupuutest elanikkonnaga, kes on haavatav ja kannatav Eristada võib kolme osa: emotsionaalne kurnatus, depersonalisatsioon, isikliku saavutusvajaduse vähenemine: Emotsionaalne kurnatus on seisund, mis ilmneb kui praktiku emotsionaalne ressurss ammendub klientide, juhendajate ja organisatsiooni vajaduste, nõudmiste ja ootuste tõttu Depersonalisatsioon(küünilisus) väljendub negatiivse, küünilise või osavõtmatu vastusena kaastöötajate või klientide olukorrale Isikliku saavutusvajaduse vähenemine ilmneb kui sotsiaaltöötaja tunneb end ebaadekvaatselt, sest kliendid ei allu ravile hoolimata jõupingutusest neid aidata Jason M. Newell and Gordon A. MacNeil 2010.

117 Multidimensionaalne lähenemine läbipõlemisele
Professionaalne läbipõlemine võib esineda indiviidi, organisatsiooni või kliendi tasandil (või kombineerituna). Suurim riskifaktor professionaalse läbipõlemise arenemiseks inimestega töötamisel, on ootused: Emotsioonide näitamine regulaarselt Pidev empaatia kasutamine Organisatsioonilised tegurid, mis aitavad läbipõlemisele kaasa, hõlmavad ka: Liiga suured kohtuasjad Kontrolli ja mõju puudumine oma töö ja protseduuri üle Ebaõiglus organisatsiooni struktuuris ja distsipliinis Vähene vastastikune ja järelvalvetoetus Halb töökohapõhine koolitus Jason M. Newell and Gordon A. MacNeil 2010.

118 VT, STS, CF, PTSD, läbipõlemise kaitsefaktorid
Organisatsioonikultuur Organisatsiooni väärtused ja kultuur Toetav keskkond Lubab töötajatel ka enda eest hoolitseda Lubab haiguse korral aja maha võtta Töökoormus Uuringud on näidanud, et mitme juhtumiga korraga tegeledes tõuseb risk kaudseks traumaks Holly Bell et al

119 VT, STS, CF, PTSD, läbipõlemise kaitsefaktorid
Töö keskkond Turvaline, mugav Haridus Traumaspetsiifiline haridus vähendab VT potentsiaali Informatsioon, teadmised võivad aidata inimesel kirjeldada oma kogemusi ja seeläbi luua raamistik selle mõistmiseks ja õigesti reageerimiseks Holly Bell et al

120 VT, STS, CF, PTSD, läbipõlemise kaitsefaktorid
Grupi toetus/koostöö Võimalus mitteametlikult tutvuda ja töödelda traumeerivat materjali juhendajate ja vanusekaaslastega Juhtumi stressiülevaade on ametlikum meetod konkreetse traumaatilise sündmuse töötlemisel, kuid vähe abiks pidevate ja korduvate traumaatiliste materjalide puhul Stressi vähendamine ei tähenda sümptomitega võitlemist vaid tegelemist tunnetega, mis tekivad traumatiseeritud patsiendiga töötamise ajal või pärast Holly Bell et al

121 VT, STS, CF, PTSD, läbipõlemise kaitsefaktorid
Juhendamine Efektiivne juhendamine on oluline VT vältimiseks ja sellest paranemiseks Vastutustundlik juhendamine loob suhte, milles töötaja võib turvaliselt väljendada oma hirme, muresid ja puudusi Näiteks, iganädalased grupitunnid, kus võib jagada traumaatilist materjali ja isiklikke mõjusid nii, nagu need oleksid normaalsed organisatsioonis töötamise osad Kättesaadav nõustamisteenus nt. omataoliste tugi Holly Bell et al

122 VT, STS, CF, PTSD, läbipõlemise kaitsefaktorid
Võimalus saada ametlikke konsultatsioone ekspertidelt (teistelt töötajatelt, organisatsioonilt) Luues professionaalne võrgustik Enesehooldus Tasakaal töö ja eraelu vahel; elu nautimine, rahuldavad kogemused ja headuse kogemine

123 Juhatuse strateegiad Kasutades regulaarselt vahendeid hindamaks, mil määral eelnevad seisundid nende tööjõudu on mõjutanud Maslach Burnout Inventory (MBI), Sekundaarse traumaatilise stressi ja professionaalne elukvaliteedi skaala(ProQOL) on kinnitatud kui läbipõlemise ja VT hindamise võimalused Võimalik teha õppeprotsessi ajal või jätkuõppe seminaridel Aitab töötajate jaoks neid probleeme tunnistada Organisatsiooni riskifaktorite hindamine MBI ja ProQOL abil Aitab õpetada professionaalse läbipõlemise ja STS põhijooni, hoiatusmärke ja sümptomeid nagu ka enesehoolitsuse strateegiaid ja tehnikaid kui ennetavat käitumist. Jason M. Newell and Gordon A. MacNeil 2010.

124 Professionaalide individuaalsed enesehoolitsuse strateegiad
Töötajate oskuste ja strateegiate kasutamine, et säilitada oma isiklikke, perekondlikke, emotsionaalseid ja vaimseid vajadusi, vastates samas nende klientide vajadustele Läbipõlemise korral hõlmavad realistlikke eesmärke seoses töökoormuse ja klienditeenindusega, kasutades kohvi ja lõunasöögi katkestusi, samti kasutades piisavat puhkamist ning lõõgastumist Professionaalsete kolleegide sotsiaalne tugi, tegeledes eriti raske kliendiga. Emotsionaalne tugi, nagu mugavus, ülevaade, võrdlev tagasiside, isiklik tagasiside ja huumor Jason M. Newell and Gordon A. MacNeil 2010.

125 Professionaalide individuaalsed enesehoolitsuse strateegiad
Individuaalsete toimetulekustrateegiate ja-oskuste väljatöötamine ja on samuti kasulikud töötajatele, kes kogevad STS, VT või CF. Sekundaarne traumaatilise stressiga inimestele võib mõistlikuks ravivõimaluseks olla psühhoteraapia, eriti varasema traumaatilise kogemuse olemasolu korral Pereliikmete ja sõprade emotsionaalne ja sotsiaalne toetus Jason M. Newell and Gordon A. MacNeil 2010.