Tööstusettevõtete uuring 2019

Teema esitlus: "Tööstusettevõtete uuring 2019"— Esitluse väljavõte:

1 Tööstusettevõtete uuring 2019
3. aprill 2019

2 Töötlev tööstus Töötlev tööstus Eesti suurim majandussektor
Eesti toodetud kaupade eksport 10,4 miljardit – 72% kogu kaupade ekspordist ~ töötajat 15,4% SKPst 20% SKP kasvust 2018 tuli töötlevast tööstusest

3 2018. rekordiline ekspordi aasta
Töötleva tööstuse müügitulu ja ekspordi kasv (2017 vs 2018) Eesti päritolu kaupade eksport Müügikäive +800 +12% mln Möödunud aastal suurenes Eesti päritolu kaupade eksport 12% ehk 1,2 miljardi euro võrra (vs kasv 6%; +630mln). Vasak joonis: 2018 aastal kasvas tööstuse käive 800 mln. Ekspordi osakaal töötleva tööstuse käibest võrreldes eelmise aastaga samale tasemele. Andmestik:EM041: Ettevõtete majandustegevuse näitajad tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi jooksevhindades (kvartalid) Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli aastal kogu kaupade ekspordist 72%. Kodumaise päritolu kaupade väljavedu suurenes eelmise aastaga võrreldes 12%. Enim kasvas Eesti päritolu mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli, lahusti), puidu ja puittoodete (sh kase- ja männipaberipuit)  ning elektriseadmete (sh kommunikatsiooniseadmed) eksport. – „Eelmisel aastal kaubavahetus suurenes“ 11. veebruar 2019 – pressiteade nr 18 Statistikaamet Allikad: Müügikäive: Statistikaamet, EM041: Ettevõtete majandustegevuse näitajad jooksevhindades (Aastastatistika) Ekspordi osakaal müügikäibest: Ekspordi osakaal müügitulust: Statistikaameti pressiteade nr 13. Tiido, J. ( ) „Möödunud aastal tööstustoodanud maht suurenes“. Eesti päritolu kaupade ekspordi muutus: Mertsina, T. ( ). „Vaatamata ekspordikasvule ei ole Eesti suutnud oma turuosa kasvatada“. Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks: Eurostat, sts_inpr_m: Production in industry – monthly data. Enim kasvas Eesti päritolu mineraalsete toodete, puittoodete ning elektriseadmete eksport. Puit ja puittooted moodustavad 20% kogu töötleva tööstuse lisandväärtusest. Allikad: Statistikaameti kvartaalne statistika, Eurostat

4 Sihtturgude kasv aeglustub
- Eesti päritoluga toodangu eksport kogu ekspordist +12% YoY, Kõige enam tõusis eksport USAsse; - Kõige enam tõusis eksport USAsse, Singapuri ja Soome. Kõige enam langes eksport Rootsi. - Eesti päritoluga toodangu eksport kogu ekspordist oli 72% (+12% YoY). Kõige suurem tõus EE päritoluga toodangust oli mineraalide sektoris, st põlevkivi, lahustid, puidu- j a puidutoodangus (kask ja männipuit), elektriseadmed (andmesideseadmed). Kõige enam ületas eksport importi USAs, Norras ja Singapuris. Elektriseadmed kõige suurem ekspordi artikkel. 16% kogu EE ekspordist. Teisel kohal mineraalid (15%) ja kolmandal puit ja puidutooted (11%). Ekspordi sihtriigid Soome 16% (elektriseadmed, metallid) , Rootsi 11% (elektriseadmed, puidutooted), Läti 10% (mineraalid, põllumajandus- ja toidutooted). Kõige enam ületas import eksporti Saksamaal, Leedus ja Poolas. 2018 Eestis toodetud  kaupade US ekspordist 78% oli: Kaubad kokku ..85 Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja -taasesitusseadmed, , 58% ..27 Mineraalne kütus, mineraalõlid ja nende destilleerimissaadused; , 11% ..84 Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad , 494 8% Allikas: Statistikaameti aastastatistika, Swedbank

5 Lisandväärtus Andmestik:EM008: Ettevõtete lisandväärtus ja tootlikkusnäitajad tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi. *Lisandväärtus töötaja kohta = ( ärikasum + kulum + tööjõukulud )/töötajate arv Allikas: Statistikaameti aasta- ja lühiajaline statistika

6 Töötleva tööstuse põhinäitajad
Allikas: Statistikaameti aasta- ja lühiajaline statistika

7 Investeeringute struktuur on muutumas
Investeeringud põhivarasse on jooksevhindades ehk inflatsiooniga korrigeerimata. Investeeringute kasv oli aastal ca 20% suurenedes 124mln EUR võrra. Prognoosi arvutuskäik: keskmine erinevus mat. põhivara aasta- ja lühiajastatistika vahel * 2017 lühiajastatistika + eelmise aasta kasvuga läbi korrutatud immat. Põhivara.  Ettevõtted investeerisid 2018. aastal 2,3 miljardit eurot, mis jäi varasema aastaga samale tasemele. Sarnaselt eelneva aastaga investeeriti põhiliselt masinatesse ja seadmetesse ning ehitistesse. Suurimad investeerijad olid töötleva tööstuse, energia ja kaubandusettevõtted, kes tegid ligi poole ettevõtete koguinvesteeringutest. Võrreldes 2017. aastaga suurenesid investeeringud ehitistesse ja masinatesse ning seadmetesse. Ülejäänud investeeringud vähenesid, neist enim investeeringud transpordivahenditesse. Parempoolne joonis: LÜHIAJASTATISTIKA, seega tegelikkus võib erineda 10-20%. Eesmärk anda ülevaade eri kaupade osakaaludest, mis on ka aastastatistika puhul sarnased/võrreldavad. Allikad: Töötleva tööstuse investeeringud põhivarasse: Statistikaamet,EM014: Ettevõtete investeeringud põhivarasse jooksevhindades (Aastastatistika, ); Statistikaamet, EM042: Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse jooksevhindades (Lühiajastatistika, 2017). 2. Töötleva tööstuse laenuportfelli keskmine intressimäär: Eesti Panga andmebaas, Mittefinantsettevõtetele antud laenude intressimäärad tegevusalade lõikes (andmed kuude lõikes, joonisel aasta keskmine). Investeeringud arvutitesse ja arvutisüsteemidesse on alates 2010, aastast tõusnud 60%. Investeeringud arvutitarkvarasse ja arenguväljaminekutesse on tõusnud vastavalt 127% ja 292%. Sektoritest enim investeerisid töötleva tööstuse, energia- ja kaubandusettevõtted, kes tegid ligi poole ettevõtete koguinvesteeringutest. * 2018 investeeringute prognoos ja sellest lähtuvad suhtarvud põhinevad Statistikaameti lühiajastatistika muutusel. Allikad: Eurostat, Eesti Pank, Statistikaameti aasta- ja lühiajastatistika

8 Digitehnoloogia kasutamisel ettevõtetes jääme Euroopa keskmisele alla
Tööstuse digitaliseerimiseks vajab Eesti senisest enam mehhatroonika ja robootika eksperte tööstusesse. Eesti on ELi 28 liikmesriigi seas 9. kohal. Viimase aasta jooksul tehti mõningaid edusamme, kuid nende tempo oli ELi keskmisega võrreldes aeglasem. Nagu juba mitmel varasemal aastal, on Eesti digitaalsete avalike teenuste osas Euroopa liider. Eestlased on oskuslikud digitehnoloogia kasutajad ning tarbivad agaralt erinevaid internetiteenuseid. ARENGUTEGURID: Elektroonilist teabejagamist kasutavate ettevõtete osakaal on tõusnud 22% pealt 28%ni.. 2) Piiriülest veebimüüki tegevate SMEd osakaal on suurenenud 6,1% pealt 8,3%ni. NÕRKUSED: 1) Elektrooniline teabejagamine (koht 21/28 riigist): Businesses who have in use an ERP (enterprise resource planning) software package, to share information between different functional areas (e.g. accounting, planning, production, marketing) 2) Sotsiaalmeedia (koht 24/28 riigist): Businesses using two or more of the following social media: social networks, enterprise's blog or microblog, multimedia content sharing websites, wiki based knowledge sharing tools. Using social media means that the enterprise have a user profile, an account or a user license depending on the requirements and the type of the social media. Allikas: European Commission: „Digital Single Market – Estonia“ „Digital Economy and Society Index 2018 – Estonia“ „DESI 2018 list of indicators“. Eesti ettevõtete nõrkusteks on elektrooniline teabejagamine ning sotsiaalmeedia ja internetis müügivõimaluste kasutamine. Allikas: Euroopa komisjon, Digital Economy and Society Index (DESI)

9 2019. aasta küsitluse tulemused

10 Uuringus osales 288 ettevõtet
22% Rasketööstus Käive 3,4+ miljardit 19% Puidutööstus Mediaankäive 3,0 miljonit 14% Toiduainetööstus 51 ettevõtte käive 20+ miljonit 12% Ehitusmaterjalide tööstus Töötajate arv kokku 25971 33% Muu (Mööbel, tekstiil, trükk, elektroonika jm) Keskmine töötajate arv 90

11 Madalaim käibekasvu prognoos viimase 8 aasta jooksul
Vastanutest 62% prognoosib käibe suurenemist (2018, 69%), 27% (2018, 24%) käibe samaks jäämist ja 11% (2018, 7%) käibe vähenemist. Suurimat käibekasvu oodatakse masina- ja metallitööstuses (8%) ja muus tööstuses (6,2%), sh trükitööstuses (10%). 84% ettevõtetest prognoosib ärikasumi marginaali suurenemist või samaks jäämist. Kõige enam prognoositi ärikasumi marginaali kasvu 77% toiduaine- tööstusest ja kõige vähem – 44% ehitusmaterjalide tööstuses. Ärikasumi marginaal = Ärikasum/käive

12 Kõige olulisemad sihtriigid: Skandinaavia ja Saksamaa
Norra on populaarseim uus sihtturg rasketööstus ettevõtete seas (23%). Väiksemate ettevõtete seas on uued populaarsed sihtturud Norra (10%) ja Taani (8%). Suurettevõtete seas on lisaks Rootsile populaarne Aasia (peamiselt Hiina ja Jaapan). Ettevõtted tõid välja 46 uut sihtriiki.

13 Kriitilise tähtsusega – investeeringud töötajate kompetentsi ja kvalifikatsiooni tõstmiseks
Vasakpoolsel joonisel on toodud mitu % EV valis välja toodud vastuse küsimusele „Takistused töötajate leidmisel“ (mitme valikuga küsimus). Parempoolsel on toodud välja vastused küsimusele „Kõige enam on puudu:“, vastuse variandid olid spetsialistid, lihttöölised ja juhid (osakaal oli väike, seega võtsime jooniselt välja)

14 (Allikas: Statistikaameti aastastatistika)
Tööstuse keskmine brutokuupalk 2018 (YoY): Eestis 1249€ (+7,3%) Lätis 963€ (+10%) Leedus 948€ (+9%) Palgakasv kiireneb 2018 planeeriti palkade kasvuks keskmiselt 4,9%. Kuidas läks? Brutopalk kasvas 7,3% (Allikas: Statistikaameti aastastatistika) Allikas: Statistikaameti aastastatistika; Läti ja Leedu statistikaametid

15 Kriisijärgsel perioodil näeme esmakordselt planeeritavate investeeringute olulist langust
„Eelmisel aastal olid suured investeeringud“ „Investeeringuid hoiavad tagasi muudatused maksupoliitikas.“ „Tootmisvõimsused on enne lisainvesteerimist vaja välja müüa“ „Kiiremaks kasvuks ei piisa tööjõudu.“

16 Ettevõtete plaanid konkurentsivõime tõstmiseks

17 Planeeritud lisandväärtuse tõus 2 aasta jooksul jääb alla palgakasvu prognoosile
*Lisandväärtus töötaja kohta = ( ärikasum + kulum + tööjõukulud )/töötajate arv

18 Automatiseerimine on fookuses

19 Keskmiselt 20% Eesti töötleva tööstuse tootmisprotsessist on automatiseeritud
„Automatiseerida saaksime ainult üle minnes kallimatele tootmisseadmetele, aga nende välja ostmiseks on vaja teha liiga riskantsed kulutused“ „Automatiseeritud seadmed ja - töö vajab oskustöötajat, kes automatiseeritud liini ja töö eest vastutaks“ Mis hoiab automatiseerimist tagasi?

20 46% töötleva tööstuse ettevõtetest teeb koostööd IT-ettevõtetega
Digiauditi plaanib 2 aasta jooksul läbi viia 11% ettevõtetest.

21 50% töötlevast tööstusest kavatseb lisandväärtust tõsta panustades arendustegevusse ja koostöösse
21% vastanutest teeb juba koostööd arendus- ja teadusasutustega 75% on koostöö ülikooliks TalTech, 15% Tartu Ülikool, 9% EMÜ, 6% EKA

22 Kokkuvõte Ettevõtjad on teinud tublit tööd ekspordimahtude kasvatamisel (2018.a +12,5%) Meie sihtturgude majanduskasv aeglustub, kriisi ei ole. TOP10 sihtriigi keskmine majanduskasvu prognoos +2,1% Tööjõuturul olulist leevenemist ei tule ja palgakasv püsib Ettevõtete marginaalid on õhukesed ja see ohustab investeerimisvõimekust Edasivaatavalt on võtmeküsimuseks ettevõtete suutlikkus rakendada uusi tehnoloogiaid ja arendada tooteid suurema lisandväärtuse saavutamiseks Ettevõtete hinnangud käibe kasvatamise võimalustele on langenud. Suurimaks takistuseks töötajate leidmisel on kvalifitseeritud/haritud tööjõu puudus. See piirab ettevõtete uusi investeeringuid ning moodsate tehnoloogiate rakendamist tööstuses. Investeeringute mahud langevad 18% -> Oluline on ettevõtte konkurentsivõimet parandavaid investeeringuid mitte edasi lükata!

23 Eestis on ligi 300 erinevat meedet toeks tööstuse arengule

24 Eesti tööstus 4.0 Inimesed on kõige olulisem ressurss Eesti tööstuses
Senisest enam peame Eestis investeerima töötajate koolitamisse ja haridusse, et võtta kasutusele uued tehnoloogiad ja töömeetodid. Tark koostöö ja tark tellija Väikese riigina on ainuvõimalik, et kasutame kõiki võimalusi koostöö suurendamiseks ettevõtete ja erialaliitude, IT-klastri, ülikoolide, TAKide ja riigiga. Viime kõik head ideed ellu Ettevõtjalt tulnud idee või küsimus vajab professionaalset nõu ja toetamist. Küsimuste ja ideede one-stop-shop. Investeeringud Lisandväärtuse kasvu saavutame läbi automatiseerimise, uute tehnoloogiate kasutuselevõtu ja tootearenduse. Pank finantseerib partnerina ettevõtteid nende arenguplaanide elluviimisel.

25