Haldusreform ja kogukondade kaasamine

Teema esitlus: "Haldusreform ja kogukondade kaasamine"— Esitluse väljavõte:

1 Haldusreform ja kogukondade kaasamine
Sulev Valner, RM regionaalhalduse osakond

2 Kolm olulist protsessi haldusreformi tulemusele mõeldes
1) Seadus(ed) 2) Kohapealsed ühinemisläbirääkimised ja kokkulepped: oluline nii toimuv protsess ise kui kirja pandud tulemus 3) Tegelik elukorraldus kohapeal pärast ühinemist – head valikud alates esimestest valimistest, hea halduskultuur, piirkondadega tegelik arvestamine jne

3 Haldusreformi kavandatud ajakava
Reformi omaalgatuslik etapp Kuni Omaalgatuslike ühinemiste algatamine ja ettevalmistamine, tähtaeg ühinemise otsuste esitamiseks maavanemale VV määrus HTK muutmiseks Vabariigi Valitsuse (VV) poolt ühinemiste algatamise etapp VV algatab HTK muutmise tehes kriteeriume mitte täitvatele KOVidele ühinemisettepaneku KOVidel aeg arvamuse esitamiseks ettepaneku kohta KOVid peavad olema teinud valimistoimingud. Kui KOV jätab tegemata, teeb maavanem KOV eest valimistoimingud VV määrus HTK muutmiseks valimised, mõlema etapi ühinemised jõustuvad

4 Haldusreformi seaduse eelnõu põhimõtteid
Haldusreformi eesmärk on toetada omavalitsuste võimekust kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisel, piirkondade arengueelduste kasutamisel, konkurentsivõime suurendamisel ja ühtlasema piirkondliku arengu tagamisel. Eesmärgi elluviimiseks nähakse ette haldusterritoriaalse korralduse muutmine KOV volikogu või Vabariigi Valitsuse algatusel. Omavalitsus on võimeline tagama ülesannete iseseisvaks korraldamiseks vajaliku professionaalse võimekuse ja osutama elanikele kvaliteetseid avalikke teenuseid, kui omavalitsuses elab vähemalt 5000 elanikku (miinimumsuuruse kriteerium). Tuleb eelistada KOV üksuste moodustamist, kus elab vähemalt elanikku (soovitusliku suuruse kriteerium).

5 Haldusreformi seaduse põhimõtteid II
Ühinemiste ettevalmistamisse kaasatakse piirkondlikud komisjonid, kuhu kuuluvad maavanemad, eksperdid ja RM esindajad. Ühinemisele eelneb elanike arvamuse väljaselgitamine ühinemise kohta, mis on volikogudele oluliseks sisendiks otsuse tegemisel, aga ei ole rahvahääletus ehk otsuse tegijaks jääb volikogu. Volikogu algatatud ühinemistel makstakse ühinemistoetust vähemalt 5000 elanikuga KOV tekkimisel iga ühineva omavalitsuse kohta minimaalselt eurot, kuni maksimaalselt eurot. Kui moodustub elanikuga omavalitsus, toetatakse seda täiendavalt euroga.

6 Haldusreform ei muuda KOVide olemust
Haldusreformi käigus ei muudeta omavalitsuste olemust ja põhiülesandeid. Eksperdid või omavalitsuste esindajad ei ole ka pakkunud välja väga radikaalselt seni välja kujunenust erinevat KOV ülesannete paketti. Reformi eesmärgist tulenevalt on kriteeriumide valikul lähtutud eelkõige vajadusest tagada omavalitsuste seniste seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks parem võimekus.

7 Ise mõtlev ja ütlev küla ei jää ootama teiste poolt kaasamist
Seadus annab üldraami ja mõnel pool vajaliku tõuke mugavustsoonist välja, aga selle muutuse põhisisu, mis kohapeal toimuma hakkab, on kogukonna enda kätes. Haldusreform iseenesest ei ava ega sulge kohapeal ühtegi kooli, lasteaeda, raamatukogu, ei ehita teid ega muud vajalikku. Uute võimaluste kasutamine sõltub meist endist.

8

9 Mastaabiefekti mõju

10 Üks näide: ühinenud Põlva vald
Põlva vald asub Kagu-Eestis elanike arv on (seisuga ) maakonnas rahvaarvult esimene ja pindalalt teine omavalitsus Põlva valla territooriumil asub 27 küla ja vallasisene linn Põlva Põlva vald ja linn ühinesid

11 Kogukonna esindatus ühise valla juhtimises
Põlva valla 23 volikogu liikmest 6 on külavanemad Kolm külavanemat juhivad järgnevaid komisjone: majanduskomisjoni arengukomisjoni kultuurikomisjoni Volikogus on valla ja linna esindajaid võrdselt

12 Põlva valla ja külakogukonna koostööalused ja -võimalused
Põlva valla külavanemate statuut Põlva valla ja külade arengukavad Põlva valla külade arengutoetuse kord Taotleda saavad iga aasta Põlva valla külad, kus on valitud külavanemad. Külade MTÜd koostöös kogukonnaga saavad esitada taotlusi küla loodus- ja elukeskkonna parendamiseks. Põlva valla eelarvest kultuuriühingute (sh seltsingute) tegevustoetus Tegevustoetuseks eraldatakse seltsingutele baasraha, mida saavad taotleda kõik Põlva valla aktiivsed kultuuri huviringid/seltsingud 1 x aastas ning noorte ühingutele eraldatakse toetust liikmete pearaha alusel. Põlva valla eelarvest kultuuri-, spordi- ja noorsootööalaste projektide toetus Taotleda saavad ühekordset toetust kõik MTÜd (2 x aastas), kes korraldavad avatud ürituse/tegevuse valla territooriumil.

13 Põlva valla külaseltsingud
Seltsing VESIPAPP Taevaskoja külas Seltsing TAEVASKOJALASED Seltsing SALIMAH Rosma külas Seltsing ROSMA KÄSITÖÖTEGIJAD Seltsing NOBEDAD NÄPUD Himmaste külas MANNI-i Seltsing Miiaste külas Seltsing VIRMALISE Holvandi-Vanakülas Seltsing „Rukilill“ Kähri-Tännassilmas Seltsing „Lutsu külaselts“ jt *Seltsing- vormistatud aga äriregistris registreerimata aktiivsed seltsingud Põlva vald toetab seltsingute tegevust liikmete pearaha alusel vastavalt kinnitatud kultuuriühingute korrale. Kokku on vallas 23 seltsingut (koos linna seltsingutega)

14 Mis võiks muutuda haldusreformi järel paremaks kohaliku inimese jaoks
Pöördudes omavalitsusse mistahes murega, on seal alati pädevad spetsialistid vastuse ja abi andmiseks Rohkem tarkust muresid ennetada Lepitakse kokku ja tehakse ära suuri ühiseid vajalikke investeeringuid, mida eraldi poleks suudetud Diskussioon arenguvõimalustest laiemal pinnal, pigem volikogus kui vallajuhi kabinetis, vaadates piirkonda tervikuna Vähem teie-meie piiri tõmbamist, nt lapsevanem saab vabalt valida kooli- või lasteaiakohta kogu piirkonnas jne

15 Tulubaasi hindamise pilootprojekt
Käidi läbi 3 valdkonnas kokku 20 erinevat ülesannet ning 8 piloot KOVi; Selgitati välja ülesande kaupa iga töötaja tööaeg; Arvutati välja füüsilise töökoha kulu töötaja kohta; Iga ülesande otsekuludele lisati proportsionaalselt tugiteenuste ja juhtimise kulu; võimalusel arvutati välja 1 töötunni netokulu; Mastaabiefekti arvutamise aluseks võeti piloot KOVide andmete alusel koostatud võrrandid. Tulemusi on võimalik kasutada mastaabiefekti mõju selgitamiseks.

16 Mastaabiefekti mõju

17 Mastaabiefekti mõju

18 Haldusreformiga seotud seaduste menetlemine
Haldusreformi seaduse eelnõu menetlemine alates eelnõu menetlus Riigikogus , esimene lugemine 6.04, teine lugemine , kolmas lugemine 7.06? hiljemalt 1.juulil 2016 eeldatav seaduse jõustumine Valdkonnaseaduste muudatuste menetlemine Eelnõude koostamine koostöös partnerite ja ministeeriumidega, sh valitsuskabineti arutelu, Valdkonnaseaduste muudatused: KOKS ühisasutuse regulatsioon Ülesannete üleandmine maavalitsustelt (ÜTS muudatused, ettevõtlus ja MAKid, maakondlikud/piirkondlikud arendusülesanded ) OVL korraldus ja juhtimine Rahastamine (osas, mis vajab seaduste muutmist)

19 Tulumaks kasvab, tasandusfond seni vähem
1030 mln eurot 76 mln eurot 354 mln eurot 64 mln eurot

20 Riigi eelarvestrateegias kokku lepitud lisaraha KOVidele
Ühinemistoetused kuni 65 milj eurot täiendavad ühinevate KOVide tulubaasi Lepiti kokku KOV tulubaasi suurendamine a +15 mln ja a +25 mln võrreldes 2016.a. CO2 raha KOV lasteaedadele ja hooldekodudele kokku 26 mln eurot. Toetus huvitegevuse korraldamiseks 2017.a 5,7 mln eurot ja alates 2018.a vähemalt 14,25 mln eurot aastas.

21 Tasandusfondi suurendamisel on suurem regionaalpoliitiline mõju kui tulumaksul
Grupp Tulumaksu suurendamine Tasandusfondi suurendamine Tasandusfondi saajad 46% 100% Vallad 36% 48% V.a Harjumaa 98% Ei ole vahet, mis summa pealt võrdlus teha. Proportsioonid jäävad paika.

22 Miski hea ei sünni iseenesest
Suurt rolli omab kogukondade endi aktiivsus oma huvide sõnastamisel ja kaitsmisel suuremas omavalitsuses. Kui inimesed ise ei ütle, siis vaevalt keegi teine tuleb nende eest kostma. Aga kui kogukond häält teeb, siis enamasti kuuldakse. Meie otsustada on, kas näeme haldusreformis tonti, millega võidelda või uusi võimalusi, mida saab kasutada.

23

24 Võimalik läbirääkimiste ajagraafik – 226 päeva kuni 1.jaanuarini 2017
Mai – juuni - (hiljemalt) vaheotsused ühinemispiirkonna valiku kohta (nendel, kes peavad mitmes suunas läbirääkimisi). August-september - ühinemislepingu projekti ettevalmistamine juhtrühmas ja tutvustamine volikogudes Oktoober - ühinemislepingu projekti avalikustamine (vähemalt 3 nädalat), rahvakoosolekud, ettepanekute esitamise võimalus November – elanike arvamuse väljaselgitamise (rahvaküsitluse) läbiviimine Detsember - volikogu otsuste ettevalmistamine ja heakskiitmine (ühinemisleping , küsitlustulemuste kinnitamine). Dokumentide esitamine maavanemale.