EESTI VEEMAJANDUSE PROBLEEMID

Teema esitlus: "EESTI VEEMAJANDUSE PROBLEEMID"— Esitluse väljavõte:

1 EESTI VEEMAJANDUSE PROBLEEMID
ANDRES PIIR EESTI VEEMAJANDUSE PROBLEEMID

2 VEEMAJANDUSE OLEMUS VEEKASUTUS JA KAITSE VEEKASUTUSE JA -KAITSE MEETMETE VÄLJATÖÖTAMINE MEETMETE PLANEERIMINE JA RAKENDAMINE ÜLERIIGILISELT TÄHTIS VALDKOND AVALIKE HUVIDE TEENISTUSES

3 VEEMAJANDUSE TEGEVUSVALDKONNAD:
VEEVARUSTUS JA HEITVEEKÄITLUS PUHKEMAJANDUS JA SPORT VEETRANSPORT ÜLEUJUTUSTE ENNETUS JA AVARIIDE LIKVIDEERIMINE VEEKOGUDE HOOLDUS, NENDE ÖKOSÜSTEEMIDE JA KOOSLUSTE MITMEKESISTAMINE VEEALASED UURINGUD JA VEEKATASTRI PIDAMINE VEE-ENERGIA TOOTMINE MAAPARANDUS

4 VEEMAJANDUSE VASTUOLUD
VEE JA VEEKOGUDE KASUTAJAD VEE JA VEEKOGUDE KUI LOODUSRESSURSI KAITSJAD TASAKAALU PEAVAD TAGAMA: SEADUSANDLUS RIIKLIKUD INSTITUTSIOONID

5 VOOLUVEEKOGUD KASUTUS KAITSE HOOLDUS SEADUSANDLIK BAAS HALDAMINE

6 ÜLEVAADE EESTI PINNAVEEKOGUDEST
EESTIS ON ÜLE 7000 JÕE JA OJA PIKKUSEGA km, MILLEST 40% ON LOODUSLÄHEDASES SEISUNDIS MAAPARNDUSE EESVOOLE km, sh RIIGI POOLT HOOLDATAVAID EESVOOLE km JÄRVED KOOS TEHISVEEKOGUDEGA KATAVAD 5% MAISMAAST, IGA km2 KOHTA TULEB ÜKS JÄRV AVALIKU KASUTUSEGA VOOLUVEEKOGUSID - 504 AVALIKU KASUTUSEGA JÄRVI - 904 HEITVEESUUBLANA KASUTATAKSE 256 VOOLUVEEKOGU KALAMAJANDUSLIKKE VOOLUVEEKOGUSID - 125

7 HÜDROLOOGILINE ÜLEVAADE
EESTI VOOLUVEEKOGUD ON JAOTUNUD EBAÜHTLASELT: PANDIVERE PIIRKONNAS 0,12 km/ km2 PÕHJA - EESTIS 0,4-0,6 km/ km2 KAGU - EESTIS 0,8-1,2 km/ km2 EESTI JÕGEDE VALGALADE AASTA KESKMINE ÄRAVOOLU JAOTUMUS ON EBAÜHTLANE: PANDIVERE PIIRKONNAS l/s km2, kohati 25 l/s km2 KAGU – EESTIS 4-6 l/s km2 AASTANE ÄRAVOOL KOKKU ON LIGILÄHEDASELT 12 km3 ÄRAVOOLU JAOTUMUS SÕLTUB: karstinähtustest, pinnamoest, pinnakatte tihedusest ja neelamisvõimest. EBAÜHTLANE VEESTIKU JAOTUMUS PIIRAB OLULISELT VEEKOGUDE KASUTAMIST

8 PINDMISE ÄRAVOOLU JAOTUMINE l/s km2

9 VÕRTSJÄRVE MIN. VEETASEME MUUTUS 1871-1996

10 KLIIMAMUUTUSTE MÕJU 19. SAJANDI KESKELT KUNI KÄESOLEVA AJANI ON KLIIMA SOOJENENUD 10C KLIIMA SOOJENEMINE AVALDAB MÕJU VEEOLUDELE JA PINDMISELE ÄRAVOOLULE TALVINE ÄRAVOOL SUURENEB KEVADINE SUURVESI JÄÄB VÄIKSEMAKS SUVINE VEEVAENE PERIOOD ALGAB VAREM SÜGISENE ÄRAVOOL SUURENEB OLULISELT

11 Äravoolu muutused Lõve jõe valgalal
Baasperiood

12 MAJANDUSPOLIITILIST TAHET MAJANDAMISMUDELIT
KOKKUVÕTE NORMAALSE HÜDROLOOGILISE REŽIIMI JA ÖKOLOOGILISE TASAKAALU TAGAMISEKS VEESTIKUS ON VAJA VOOLUVEEKOGUSID HOOLDADA JA KAITSTA, MIS EELDAB: MAJANDUSPOLIITILIST TAHET MAJANDAMISMUDELIT EFEKTIIVSELT TOIMIVAT SEADUSANDLIKKU BAASI

13 KOKKUVÕTE MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE SEAB ERINEVAID NÕUDEID VEESTIKU SEISUNDILE sh ÄRAVOOLULE VOOLUVEEKOGU VALGALAL TULEB LEIDA OPTIMAALNE LAHENDUS ÄRAVOOLUTINGIMUSTELE st ÜLEMJOOKSU ÄRAVOOLU KIIRENDAMINE EI TOHI HALVENDADA ALAMJOOKSU ELUKESKKONDA VOOLUVEEKOGUDE HOOLDUSE ALL ON SENINI MÕISTETUD AINULT ÄRAVOOLUTINGIMUSTE PARANDAMIST. VÄHE ON TÄHELEPANU PÖÖRATUD VEEKOGU ÖKOSÜSTEEMIDE JA NENDE KOOSLUSTE SÄILITAMISELE

14 KOKKUVÕTE VEEKOGU FÜÜSILINE JA ÖKOLOOGILINE SEISUND NING VEE OMADUSED PEEGELDAVAD VALGALA KESKKONNASEISUNDIT SELLEST TULENEB VAJADUS JA NÕUE KÄSITLEDA JA MAJANDADA PINNAVEEKOGUSID VALGALAPÕHISELT, MIS TÄHENDAB VEE JA VEEKOGUDE KASUTAMISE NING KAITSE SELLIST KORRALDUST, KUS ARVESTATAKSE VALGALAL PAIKNEVATE OBJEKTIDE OMAVAHELISI RUUMISUHTEID, TULENEVALT VEE LIIKUMISEST VALAGALA PIIRIDES

15 VEEKOGUDE OMANDIVORMID
VEEKOGUD ON MAATÜKI LAHUTAMATUD OSAD JA KUULUVAD MAAOMANIKELE. NAD ON MAATÜKIGA ÜHENDATUD PÜSIVAD ASJAD, MIDA EI SAA MAATÜKIST ERALDADA ILMA, ET NAD HÄVIKS VÕI OLEMUSELT MUUTUKSID VEEKOGUD KUULUVAD VÕÕRANDAMISELE KOOS MAATÜKIGA JA EI OLE KÄSITLETAVAD ISESEISVATE ASJADENA VEEKOGU OMANIK VÕIB OLLA: FÜÜSILINE ISIK, ERAÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK, KOHALIK OMAVALITSUS, RIIK EESTI RIIGI OMANDIS ON: LAEVATATAVAD VEEKOGUD (VÕRTSJÄRV, EMAJÕGI, V-EMAJÕGI), PIIRIVEEKOGUDE EESTIS PAIKNEVAD OSAD (NARVA JÕGI, PEIPSI JÄRV) JA KALAMAJANDUSLIKU TÄHTSUSEGA VEEKOGUD (NASVA JÕGI JA KASARI JÕGI SUUDMEST KUNI VIGALA JÕE SUUDMENI)

16 OMANDIVORMIST TULENEVAD KOHUSTUSED
KÕIGIL VEEKOGUDE OMANIKEL ON VÕRDSED ÕIGUSED KUI SEADUSES EI OLE SÄTESTATUD TEISITI OMANIKE ÕIGUSED VÕIVAD OLLA KITSENDATUD AINULT SEADUSTEGA VÕI TEISTE ISIKUTE ÕIGUSTEGA RIIK ON KEHTESTANUD KITSENDUSED: AVALIKULT KASUTATAVATELE, HEITVEESUUBLATELE, KALAMAJNDUSLIKU TÄHTSUSEGA VEEKOGUDELE JA MAAPARANDUSE EESVOOLUDELE VEEKOGUDE MAJANDAMISMUDELI VÄLJATÖÖTAMISEKS ON OLULINE VEEKOGU OMANIKE KOHUSTUSTE TÄPNE JA ÕIGLANE MÄÄRATLEMINE. ERISTADA TULEB: KOHUSTUSED, MIS TULENEVAD RIIGI ÜHISVAJADUSTEST EHK AVALIKEST HUVIDEST; KOHUSTUSED, MIS TULENEVAD VEEKOGUDE TEISTE OMANIKE VAJADUSTEST.

17 OMANDIVORMIST TULENEVAD KOHUSTUSED
KOHUSTUSED, MIS TULENEVAD RIIGI ÜHISVAJADUSTEST EHK AVALIKEST HUVIDEST: LOODUSVARADE HOID JA SÄÄSTLIK KASUTUS PIIRANGUTEGA VEEKOGUDE KASUTUS VEELOOMASTIKU ELUKOHTADE JA RÄNNUTEEDE KAITSE MAAPIIRKONDADE ETTEVÕTLUSE ARENGUKS TINGIMUSTE LOOMINE KOHUSTUSED, MIS TULENEVAD VEEKOGUDE TEISTE OMANIKE VAJADUSTEST : ÜHISKASUTUSES OLEVATE VEEKOGUDE KASUTUS JA HOID VEEVARUSTUS JA HEITVEEKÄITLUS

18 VEEPOLIITIKA STRATEEGILISED ÜLESANDED
EL-i VEEPOLIITIKA RAAMDIREKTIIV NÕUAB LIIKMESRIIKIDE VEEMAJANDUSLIKE TEGEVUSTE KORRALDAMIST VALGALAPÕHISELT EESTI TERRITOORIUM ON ÜKS VESIKOND, MIS MOODUSTAB OSA LÄÄNEMERE VESIKONNAST VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUSEGA ON EESTI TERRITOORIUM JAOTATUD 9-ks ALAMVESIKONNAKS

19 VEESTIKU ALAMVESIKONNAD
VIRU HARJU PANDIVERE MATSALU PEIPSI LÄÄNESAARTE PÄRNU VÕRTSJÄRVE KOIVA

20 ALAMVESIKONDADE MAJANDAMINE
VEEMAJANDUSKAVAD VEEMAJANDUSKAVA ÜLDINE EESMÄRK ALAMVESIKONDADE VEEMAJANDUSKAVAD VALMIVAD 2008. VEEKOGUDE MAJANDAMISMUDELI VÄLJATÖÖTAMISEKS ON VAJALIK LÄBI VIIA VEEKOGUDE KAARDISTAMINE JA KLASSIFITSEERIMINE VEEKOGUDE HOOLDUSREŽIIMI MÄÄRAMISEL ON OLULINE ARVESTADA VEEKOGUDE KASUTUSFUNKTSIOONIDEGA ÜHEL VEEKOGUL ON MITU KASUTUSFUNKTSIOONI, MIS TEEB HOOLDUSE KEERULISEKS

21 VEEKOGUDE KASUTUSFUNKTSIOONIDEST TULENEVAD NÕUDED
SUUBLA - VEE HEA ISEPUHASTUSVÕIME VEEVARUSTUS - PIISAV VOOLUHULK VÕI VEE REGULEERIMINE KALA- JA VÄHIVARUDE TAASTOOTMINE - HEA VEEKLASS, KALADE KOELMU- JA TOITEALAD, KALDE LIIKUMISVABADUS PUHKEMAJANDUSLIK - HEA VEEKLASS, VEE PAISUTAMIS-VÕIMALUS, PIISAV VOOLUSÄNGI RISTLÕIGE VEE-ENERGIA TOOTMINE – PIISAV VOOLUHULK JA VOOLUSÄNGI LANG, VEE PAISUTAMISVÕIMALUS VEETRANSPORT - PIISAV VOOLUSÄNGI RISTLÕIGE, TAKISTUSTETA LIIKUMISE VÕIMALUS LOODUSOBJEKT - VÕIMALIKULT LOODUSLÄHEDANE SEISUND

22 VEEMAJANDUSSEKTORI INSTITUTSIOONID
KESKKONNAMINISTEERIUM – 15 KESKKONNATEENISTUST PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM - 13 MAAPARANDUSBÜROOD SOTSIAALMINISTEERIUM - 15 TERVISEKAITSE INSPEKTSIOONI KOKKU TÖÖTAB VEEMAJANDUSES ca 150 AMETNIKKU VEEMAJANDUSSEKTOR ON KILLUSTATUD JA KATTUVATE FUNKTSIOONIDEGA

23 VEEMAJANDUSE SEADUSANDLIK BAAS
VEEPOLIITIKA INSTRUMENT ON EESTI VEEÕIGUS EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ASJAÕIGUSSEADUS VEESEADUS ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI SEADUS LÄÄNEMERE PIIRKONNA MEREKESKKONNA KAITSE KONVENTSIOON LISAKS EELNIMETATUTELE ON VEEL 16 SEADUST JA HULK ALAMASTME ÕIGUSNORME

24 VEEMAJANDUSE PROBLEEMID
INSTITUTSIONAALSED SEADUSANDLIKUD MAJANDUSPOLIITILISED

25 INSTITUTSIONAALSED PROBLEEMID
VEEMAJANDUSSEKTORI KILLUSTATUS, ADMINISTREERIVATE ASUTUSTE TÖÖPIIRKONNAD EI KATTU ALAMVESIKONDADE PIIRIDEGA IGAL AMETKONNAL ON OMAD PROGRAMMID, PUUDUB TERVIKLIK RIIKLIK VEEMAJANDUSPROGRAMM JA STRATEEGIA KATTUVAD FUNKTSIOONID INIM- JA MATERIAALSE RESSURSI EBAEFEKTIIVNE KASUTUS MADAL HALDUSSUUTLIKKUS PROJEKTIPÕHINE PLANEERIMINE NÕRK KOOSTÖÖ KOHALIKE OMAVALITSUSTEGA

26 SEADUSANDLIKUD PROBLEEMID
PUUDUB VEEÕIGUSLIK RAAMSEADUS IGAL AMETKONNAL OMA SEADUSED SEADUSANDLIKE AKTIDE PUUDUSED

27 MAJANDUSPOLIITILISED PROBLEEMID
VEEKOGUDE HOOLDUS EI OLE VEEMAJANDUSE PRIORITEET VEEKOGUDE HOOLDUSE EEST PUUDUB OTSESELT VASTUTAV INSTITUTSIOON PUUDUB MAJANDAMISMUDEL JA RAKENDUSMEHHANISM MAAPARANDUS JA VEEMAJANDUS

28 PÕLLUMAJANDUSMAAD 280,000?

29 JÄRELDUSED, ETTEPANEKUD
VEEKOGUDE SÜSTEMATISEERITUD HOOLDAMISEKS ON VAJA LUUA SEADUSANDLIKUD, INSTITUSIONAALSED JA MAJANDUSPOLIITILISED EELDUSED EL-i VEERAAMDIREKTIIV ANNAB VÕIMALUSE KORRALDADA KÕIKI VEEMAJANDUSE PROBLEEME TERVIKLIKULT VEEMAJANDUSE RIIKLIK ADMINISTREERIMINE VAJAB ÜMERKORRALDAMIST VAJALIK ON KOOSTADA VEEMAJANDUSE VALGALAPÕHISE RIIKLIKU ADMINISTREERIMISE KAVA, MIS SISALDAB : VEEMAJANDUSSEKTORI INSTITUTSIONAALSET TUGEVDAMIST SEADUSANDLIKU BAASI TÄIENDAMIST MAJANDUSPOLIITILISI ETTEPANEKUID KESKKONNMINISTEERIUMI HALDUSALAS TULEB MOODUSTADA SPETSIALISTIDEST KOOSNEV TÖÖGRUPP, KES KOOSTAKS AASTAKS RIIKLIKU VEEMAJANDUSE ADMINISTREERIMISE KAVA PROJEKTI

30 EESTI VEEMAJANDUSE PROBLEEMID
ANDRES PIIR EESTI VEEMAJANDUSE PROBLEEMID