Turundussuuringud Turundusuuringu mõiste. Ajalugu.

Teema esitlus: "Turundussuuringud Turundusuuringu mõiste. Ajalugu."— Esitluse väljavõte:

1 Turundussuuringud Turundusuuringu mõiste. Ajalugu.
Turundusuuringu valdkond. Eesmärgid. Turundusuuringu protsess.

2 Ajalugu 1880-1920 – statistika etapp 1921-1940 – mõõtmisvõtete etapp
1941 – 1950 – teaduslikkuse etapp 1951 – 1960 – eksperimentaalne etapp 1961 – 1970 – kvantitatiivne etapp 1971 – 1980 – tarbijakäitumise etapp 1981 – 1990 – kõrgtehnoloogia etapp – infosüsteemi etapp

3 Turundusuuring TU – süstemaatiline, erapooletu ja terviklik turundusandmete kogumise, salvestamise, töötlemise ja tõlgendamise protsess, mille eesmärgiks on hõlbustada turundusprobleemide lahendamist ja vähendada otsustusriske

4 TU Süstemaatiline Erapooletu Terviklik Kogumine Salvestamine
Töötlemine Analüüsimine Tõlgendamine

5 Kasutamine Tarbekaupade tootmine Meediafirmad, reklaamifirmad
Pangad, kindlustusfirmad Jaekaubandus Hulgikaubandus Äriturutoodete tootmine Avalik sektor ja mittetulundusorg.

6 Miks turundusuuringuid tehakse?
Firmal on probleem, mida saab lahendada ainult turu kohta käiva uue info abil Juhid tahavad edasi lükata rasket otsust ja seepärast leiavad mugava olevat teha turundusuuring (edasilükkamine) TU tehakse poliitilistel põhjustel (näit. maksude mõju mõõtmine)

7 4. TU tuleb teha sellepärast, et muud moodi infot ei saa ( ollakse sunnitud)
5. TU vajatakse selleks, et kinnitada või õigustada vastuvõetud otsust (toetav)

8 TURUNDUS- UURING TURUNDUS- SITUATSIOON OTSUSE TEGE- MISE PROTSESS LÕPLIK OTSUS FIRMA KESKKOND

9 Turundusuuringu väärtus
Info mahu ja uuringu tulu/ kulu vaheline seos Mida uuritakse? (materjal)

10 Turundusuuringu ja turu-uuringu erinevus
Turunduskeskkonna uuringud Makrokeskkond Mikrokeskkond Sisekeskkond Turundusorganisats. Personal Turunduseelarve Turu-uuring Müügituru uuringud Turupotentsiaal Turumaht Turuosa Tarbijad Konkurendid

11 Turundusmeetmete uuringud
Toode Hind Jaotus Toetus Teenidus Ostuturu uuringud Tooraineturg Tööjõuturg Kapitaliturg

12 TU –d jagunevad: Kvalitatiivsed – tarbijate käitumist, hoiakuid, hinnanguid, elustiili jne.uurivad Kvantitatiivsed – arvulisi näitajaid – müügimahud, turuosad, reklaamile kulutatud summade efektiivsus jne. - uurivad

13 Uuringutüübid Tõhususuuring – tagasiside- peegeldab firma müügitulemusi, osutab võimalustele, raskustele, tehtud vigadele Tutvumisuuring – kontrolluuringu käigus tekkinud küsimuste lahtimõtestamiseks, olukorda mõjutavate tegurite mõistmiseks, alternatiivsete tegevussuundade leidmiseks

14 3. Otsustusuuring – annab infot, mis hõlbustab õige otsuse või talitusviisi valikut
4. Inventuuriuuring – annab kitsamat turundusalast infot ( ei saa teada muuda- tuste põhjusi) Omnibussuuring – kindel sihtrühm, regulaarne, juhuslik valik, mitu firmat Ad hoc uuring – ühekordne, kliendi probl.

15 Planeerimiseks ja kontrollimiseks vajalik info
Situatsioonianalüüs Nõudluse analüüs Tarbija käitumine(mida ostet.,kui palju) Turu iseloom(potents.,segmendid,trend) B. Konkurents ( isel. nõrkused, tugevused) C. Väline keskk.(maj.,pol.,sead.,tehnol) D. Sisemine keskk.(ressursid, toode,tehnol.)

16 2. Turundusmeetmestik A.Toode(om.,erist.,teenind.,garantii,pak.) B.Hind (nõudl.elasts.,hinnapol.,konk.hin.) C.Jaotus (vahendajad, marginaal) D.Toetus (eelarve, meetmestik,kanalid, efektiivsus)

17 3. Turundustegevuse mõõtmine
Tootesarja müük Tootesarja turuosa Turuosad tarbijatüüpide ja regioonide lõikes Firma ja toodete maine Teadlikkus toetusmeetmetest

18 Turunduse infosüsteem -TIS
TIS – protseduuride ja meetodite kogum turundusinfo loomiseks, säilitamiseks, analüüsimiseks ja levitamiseks regulaarsel katkestamatul alusel

19 Eduka infosüsteemi eeldused:
Juurdepääs andmetele Info uudsus Andmete ühendamise ja lahutamise võimalus Paindlikkus Kasutaja osalemine süsteemi tegemisel Igakülgne toetus nii kasutajate kui juhtide poolt

20 Turundusuuringu protsess
Situatsiooni analüüs.Probleemi püstit. Probleemi kitsendamine Eesmärgi määratlemine (hüpoteesid) Vajaliku info määratlemine Teisese info kogumine Esmase info kogumine (meetodi valik, valimi moodustamine) Andmete töötlemine Analüüs Interpreteerimine Tulemuste esitamine

21 TU protsess 4. Vajaliku info määratlemine
Teisene info-firmasisene, firmaväline Esmane info – küsitlus, vaatlus, eksperiment Küsitluse meetod Küsitlus – personaalne, telefoni teel, posti teel, interneti teel

22 TU Küsimustiku väljatöötamine: Määrata vajaminev info
Valida küsitlemise viis (meetod, liik) Küsimuste valik (tüübid) Küsimuste sõnastus, järjekord ( isiku andmed, vahemikud) Eeltest

23 TU Skaalad Semantiline diferentsiaal Tähtsaima väljaselgitamine
Likerti skaala Graafiline skaala Üksikasjalik hindamine Osatähtsus Järjestamine

24 CONJOINT ANALYSIS – ühendatud analüüs
CONJOINT ANALYSIS – ühendatud analüüs. Toode või teenus jaotatakse erinevateks omadusteks ja määratakse, milline omadus on olulisem. See on tähtis näiteks toote arenduse juures.

25 TU VAATLUS-tegevuste personaalne või mehhaaniline jälgimine
EKSPERIMENT-mõõdab sõltumatute muutujate mõju sõltuvatel muutujatel Põhjuslikkuse tõendus: 1) Põhjus ja mõju toimivad koos 2) põhjus eelneb mõjule 3) teiste põhjuste puudu-mine

26 Baasmudelid Test –marketing – turu testimine Test-marketing on eksperimendi põhiline rakendusala. Eesmärgid: saada teada turu reageeringut uuele tootele, arendada erinevaid turun-dusmeetmestikke,saada kogemust

27 Valim Miks kasutatakse valimeid: Vähendab kulusid Suurem kiirus
Suurem täpsus (küsitlejad) Suurem info sügavus Kokkuhoid toodete pealt

28 Vead Valimi vead –valim pole kunagi perfektne
Mittevalimi vead- kõik ei vasta, valim ei vasta üldkogumile, intervjueerija vead, inimesed ei oska vastata (tuleviku kohta) Mittevalimi vigu võib ignoreerida, hinnata, mõõta (järeluuring)

29 Valimid Tõenäosuslikud valimid Lihtne juhuslik valim
Süstemaatiline valim Kihtvalim –proportsionaalne või disproportsionaalne Levikuala valim – valimi suurus sõltub elanike arvust piirkonnas

30 Mittetõenäosuslikud valimid:
Otsustusvalim Mugavusvalim Kvoodivalim (sissetuleku järgi)

31 Töö valimiga Defineeri üldkogum Määra raamistik (piiraja)
Tõenäosuslik või mittetõenäosuslik valim a) Kui tahame garanteerida juhuslikkust, siis tõenäosuslik – tuleb arvestada valimi veaga

32 b) Kui pole piirajat, raamistikku ja ei saa seda ka välja mõelda, siis sobib mittetõenäosuslik
c) Kui on vähe teadmisi valimi moodusta- miseks, siis sobib mittetõenäosuslik d) Kui on vähe aega ja raha, siis sobib mittetõenäosuslik 4. Valimi suurus

33 Põhilised probleemid andmete kogumisel
Pole kohal, ei saa kätte, keeldub Ei oska vastata, ei saa küsimusest aru Tuleks ergutada – saata eelnev teade, lubada väikest tasu, toetada mõnda heategevat organisatsiooni, võimalus tuua kasu ühiskonnale.

34 7. Andmete töötlemine: Redigeerimine Kodeerimine. Kuidas valida kategooriaid: kõige sagedasemad vastused jäävad intervalli keskele, intervall ei tohi kattuda, olgu pigem rohkem kategooriaid kui vähem Tableerimine

35 8. Analüüs 9. Interpreteerimine Ebakorrektne analüüs ja ebakorrektne interpreteerimine Analüüsi meetodid: Risttabelid Summeerimine

36 c) Dispersiooni mõõtmine
d) chi- ruut analüüs (erinevuste mõõtmine) e) Korrelatsioonanalüüs (sarnasuste mõõtmine) f) Diskriminantanalüüs g) Klasteranalüüs h) Faktoranalüüs

37 10. Tulemuste esitamine: a) aruanne kirjalikult b) suuline ettekanne