Mentori roll.

Teema esitlus: "Mentori roll."— Esitluse väljavõte:

1 Mentori roll

2 Mentor Kuidas te defineerite mõistet mentor?
Milles seisneb mentori roll pideva pedagoogilise praktika kontekstis?

3 Pedagoogilise praktika mudel
Praktika kohe õpingute algusest Ühine vastutus: • praktika Mentor kahe-kuni kolme-liikmelisele üliõpilaste rühmale.

4 Mentoriks olemine Eeldab juhendamis- ja analüüsioskusi, empaatiavõimet. Mentorlus on dialoog üliõpilase ja mentori vahel ning seetõttu on väga oluline tunnetada ja toetada üliõpilase valmidust analüüsida enese arenguvajadusi ja võtta vastu tagasisidet. Samas on tähtis meeles pidada, et liigne juhendamine on pärssiv ega toeta tulevase õpetaja isikliku tööstiili väljakujunemist.

5 Mentoriks olemine Mentor on heaks kaaslaseks muutuse elluviimisel.
Mentor võib kehastada suurepärast isikut, eeskuju, kellel on häid kogemusi just selles valdkonnas, kuhu juhendatav on teel. Mentori tabavad küsimused koos oskusega teha kuuldust häid kokkuvõtteid, lisada juurde metafoore ja oma kogemuslugusid on neil hetkedel hindamatu väärtusega.

6 Mentori roll Mentori roll on olla protsessi käivitajaks ja suunajaks, kasutades selleks oma kogemusi, erinevaid näiteid ja lugusid, uut mõtteviisi ja uusi vaatenurki. Ideaalse mentorpaari näitena võib antiikajast tuua Sokratese ja Platoni liitu, kus Sokrates kaevab küsimuste abil välja vestluskaaslase teadmisi, arendades dialoogi ja esinedes ise samal ajal mitteteadjana ning toimides kanalina, mille kaudu teine saab selgeks omaenese mõtted. Sokrates toimib kui „vaimne ämmaemand”: tema roll on „sünnitusabi” andmine, mitte ise „sünnitamine”.

7 Mentori roll Mentori ülesanne on aidata üliõpilasel reflekteerida nähtud ja edaspidi oma tegevust, õppida oma kogemusest ja areneda. Selleks, et toetada üliõpilase eneseanalüüsi, on oluline uurida eelkõige oma tegevust mentori ja õpetajana.

8 Mentori roll Mentori rolli nähakse tagasisidestajana ning teooria ja praktika seostajana (Kwan & Lopez-Real, 2005; Laker, Laker & Lea, 2008)

9 Olla MENTOR, st Omadused: Teoreetilises kirjanduses (David Clutterbuck, 2001) on välja toodud mentori kompetentsid ning esimese kompetentsina on nimetatud just mentori ENESETEADLIKKUST. самонадеянность Olulised teised omadused ja edukaks mentorsuhteks vajalikud kompetentsid: suhtlemisoskus, huumorimeel, soov arendada teisi, eesmärgikesksus, kontseptuaalne mõtlemine, soov pidevalt õppida ja areneda, oskus juhtida suhteid. Самонадеянный, самоуверенный

10 Valmistudes MENTORI rolliks
Keskenduda tuleks eelkõige kolmele peamisele teemale: Esiteks, inimese sügavamale mõistmisele. Teiseks, süsteemile ja süsteemsusele. Kolmandaks tehnikatele ja tööriistadele. Mentorluse erinevad tehnikad ja tööriistad – hea mentor tunneb mõningaid tehnikaid ja tööriistu. Esiteks, inimese sügavamale mõistmisele. hea mentor mõistab iseennast ja oskab seeläbi mõista ka teisi inimesi. Ta teab kuidas erinevad inimtüübid mõtlevad ja mis neid tegelikult motiveerib. Ta teab kuidas inimese motivatsiooni ära tunda ja seda juhtida. Teiseks, süsteemile ja süsteemsusele. hea mentor on süsteemne ning tal on mentorluse sessioonide juhtimiseks skeem, mis on ühelt poolt vaba, kuid samas aitab menteel iga kohtumisega jõuda lähemalt oma lõppeesmärgi juurde. Kolmandaks tehnikatele ja tööriistadele. Mentorluse erinevad tehnikad ja tööriistad – hea mentor tunneb mõningaid tehnikaid ja tööriistu. Läbi erinevat tehnikate ja tööriistade saab mentee avastada ja mentor kinni püüda olulisi arengukohti ning seeläbi viia need teadmised ühtsesse arengusüsteemi

11 Ootused mentorõpetajale
Piisav õpetamiskogemus Pidev enesearendamine Avatus uuele ja innovaatilisele Teadlikkus üliõpilase teoreetilistest õpingutest

12 Iseseisev töö Ülesanne: Mõelge mõnele olukorrale või probleemile, millele soovite lahendust leida. Järgnevad nõuanded ja küsimused aitavad kirjeldada ja analüüsida situatsiooni ning liikuda lahenduse poole. Kuidas tõlgendada emotsionaalseid reaktsioone ja analüüsida olukorda reflektsiooni protsesside teadvustamise abil. 

13 Küsimused, mis aitavad üliõpilase tegevust praktikal analüüsida
Kuivõrd ennastjuhtiv on üliõpilane? Kuivõrd praktikaülesanded toetavad üliõpilase enesejuhtimist? Milliseid koostööoskuseid praktikaülesannete reflekteerimisel üliõpilasega kasutasite? Milline on Teie arvates üliõpilase motivatsioon praktikaülesannete reflekteerimisel? Milline on üliõpilase teadmiste baas ja kuivõrd lõimitud need on? Milline on üliõpilase refleksioonioskus, teiste refleksiooni toetamise oskus? Kuivõrd konstruktivistlik (üliõpilase eelteadmised, praktiline kokkupuude teemaga, algteadmiste ümber konstrueerimine teaduslikeks teadmisteks läbi praktikaülesannete lahendamise, saadud teadmiste rakendamine uudsetes olukordades, oskus leida probleemseid kohti värskelt nähtud vaatluspäeval) on üliõpilase õpikäsitus ning antud praktikaks antud ülesanne? Milliseid emotsioone tekitab praktikaülesanne üliõpilases ja selle refleksioon mentoris, ning kuidas te neid juhite? Milliseid soovitusi on Teil kolledži õppejõududele, praktikajuhendajatele ja koordinaatorile praktika korraldamise ja sisulise poole veel paremaks muutmiseks?