Heli Mattisen Strateegia juhtrühma liige

Teema esitlus: "Heli Mattisen Strateegia juhtrühma liige"— Esitluse väljavõte:

1 Heli Mattisen Strateegia juhtrühma liige
Õpikäsitus ja õpetaja Heli Mattisen Strateegia juhtrühma liige

2 Õppija, õpetaja, õpikäsitus
= meie kõik Õpetaja lai tähendus = kõik, kes viivad läbi õppetööd lasteaedades, üldhariduskoolides, kutsekoolides, kõrgkoolides, huvikoolides, täiendõppes Õpikäsitus = arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, osapoolte rollist jm ARÕK: Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes ning nendevahelistes seostes. PRÕK: Õppimine on elukestev protsess, milleks vajalikud oskused ja tööharjumused kujunevad põhihariduse omandamise käigus. GRÕK: Õppimine on õpilase aktiivne ja sihipärane tegevus, mis on suunatud tajutava informatsiooni mõtestamisele ja tõlgendamisele vastastikuses toimes teiste õpilaste, õpetajate, vanemate ja üldisema elukeskkonnana, toetudes juba olemasolevatele teadmisstruktuuridele.

3 Eesmärgid Iga õppija individuaalset arengut toetava, loovust ja ettevõtlikkust arendava õpikäsituse suunas liikumine kõigil õppetasemetel Õpetajahariduse ning õpetaja töö hindamise ja tasustamise vastavusse viimine tänapäeva nõuetega kõigil õppetasemetel

4 Eesmärk 1 Iga õppija individuaalset arengut toetava, loovust ja ettevõtlikkust arendava õpikäsituse suunas liikumine kõigil õppetasemetel 21. sajandi õppija on aktiivne, motiveeritud ja ennastjuhtiv: õppija oskab hinnata oma arenguvajadusi ja –võimalusi, valdab digitaalset kirjaoskust ning suudab iseseisvalt informatsiooni otsida, mõtestada, tõlgendada ja seostada. Aluseks konstruktivistlik õpikäsitus: olemasolevale teadmisele uue teadmise ehitamine ning selle seostamine erinevate aine- ja eluvaldkondadega õppimise protsessis. Iga õppija arengu toetamine lähtuvalt tema võimetest: individuaalne lähenemine õppijale – aidata toime tulla nõrgematel ning pakkuda väljakutseid võimekamatele läbivalt kõikidel haridustasemetel ja õppe liikides. Õppimise protsessis on oluline meeskonnatöö: nii õpetajate meeskond kui õppimine meeskonnas, mis arendab muuhulgas üldoskusi – suhtlemine, läbirääkimine, enesekehtestamine, juhtimine (sh enesejuhtimine). Õppimine on tõhus: õppimisprotsessis kasutatakse tänapäevaseid tehnoloogiaid eelpool toodud eesmärkide võimalikult tõhusaks saavutamiseks. Õppijate hindamine toetab nende arengut: summatiivse (kokkuvõtva, arvestusliku) hindamise kõrval kasutatakse õppimise protsessis kujundavat hindamist.

5 Eesmärk 2 Õpetajahariduse ning õpetaja ja koolijuhi töö hindamise ja tasustamise vastavusse viimine tänapäeva nõuetega kõigil õppetasemetel Õpetaja, õppejõu ja koolijuhi ametid on atraktiivsed, töötasud konkurentsivõimelised ning sõltuvuses töö tulemuslikkusest. Koolijuht tagab koostöös kolleegidega keskkonna, mis väärtustab, motiveerib ja toetab õppijat ning võimaldab tema potentsiaalil välja areneda. Õpetaja analüüsib oma tööd ja selle tulemusi, osaleb ühisprojektides ning uue metoodilise oskusteabe loomises. Õpetaja ja koolijuht saavad oma tegevusele professionaalset tagasisidet (kujundav hindamine). Kooli hindamisel on põhirõhk õppimise ja õpetamise parendamisel ning õppija arengul. Õpetajate esma- ja täiendõpe toetavad strateegiliste eesmärkide saavutamist ning pakuvad paindlikke, tõhusaid ja praktilise tööga tihedalt seotud õppevorme.

6 Arenguvajadused Uued riiklikud õppekavad ja neis sisalduvad innovaatilised mõtted tuleb ellu rakendada. Õpetaja elukutse atraktiivsus ning konkurss avatud kohtadele ja õpetajakoolituse esmaõppesse peab suurenema, õpetajate vanuseline ja sooline struktuur tasakaalustuma. Tänapäevase metoodilise oskusteabe hankimine ja levitamine ei ole Eestis ühegi institutsiooni ülesanne, see on jäetud iga üksiku õpetaja hooleks. Puudub süsteemne metoodiline (sh haridustehnoloogia alane) tugi kõigile õpetajatele/ õppejõududele, kes seda vajavad. Arendamist vajavad koolijuhi oskused koolimeeskonda kujundada ja õpetajaid nende professionaalses arengus toetada. Üldhariduses on kooli kvaliteedi hindamine liialt riigieksamite keskne, välishindamises tuleb õigusaktidele vastavuse kontrolli asemel liikuda rohkem selgete kvaliteedikriteeriumide määratlemisele ja rakendada kujundavat hindamist. Kõrgkooli õppejõudude tegevuse hindamisel ei ole õpetamine piisavalt väärtustatud, hindamine on liialt teaduskeskne. Kasvatusteaduste valdkonna rahvusvaheline mõõde Eestis on kesine, uuringute seos haridusvaldkonna arenguvajadustega vähene. Doktoriõppe efektiivsus madal ning doktorantide arv väike - ei kata doktorikraadiga spetsialistide vajadust lähiaastatel.

7 Strateegilised meetmed (1)
Meede 1: Õpetajate ja koolijuhtide koolitussüsteemi loomine, kus keskseks eesmärgiks on koolijuhi ja õpetaja rolli ümbermõtestamine, et nad suudaksid luua keskkonna, kus tähelepanu all on iga õppija areng ja potentsiaali väljaarendamine ning erinevad isiksuslikud erinevused on väärtustatud. Vajalik on leida mõistlik tasakaal riigi tasandil pakutava (ja keskselt koordineeritud) ning teisalt, koolide spetsiifikast ja õpetajate arenguvajadustest tuleneva täiendõppe vahel. Täiendõppe kõrval on vaja luua rohkem paindlikke võimalusi ümberõppeks nii õpetajatele (vajalik teise või ka kolmanda aine õpetamiseks põhikoolis) kui koolijuhtide järelkasvu kujundamiseks. Meede 2: Õpetajate ja koolijuhtide keskmine töötasu peab olema konkurentsivõimeline, et koolis töötamine muutuks atraktiivseks valikuks parimatele. Vajalik on selle suurendamine x- kordseks Eesti keskmisest. Vajalik on suurendada õpetajakutse atraktiivsust (sh noorte ja meeste seas), võimaldada töötasu diferentseerida lähtuvalt töö tulemuslikkusest, luua konkurents õpetaja ametikohale, mis võimaldab valida parimaid.

8 Strateegilised meetmed (2)
Meede 3:Koolijuhi pädevusnõuete kehtestamine ja nende regulaarne hindamine. Koolijuhi roll koolikultuuri kujundamisel on määrava tähtsusega. Vajalik on valida koolijuhi ametisse parimad kandidaadid, luua neile võimalus saada oma tööle regulaarselt tagasisidet ja soovitusi täiendõppeks ning motiveerida neid regulaarse atesteerimise kaudu riiklikul tasemel oma kompetentse pidevalt arendama. Meede 4:Õpetaja koormusearvestuse aluseks peab olema üldtööaeg ning tasumäära aluseks töö tulemuslikkus, panus kooli õppekava eesmärkide täitmisel ja kutsestandardile tuginev eneseanalüüs või omistatud kutse. Üldtööaja põhine lähenemine võimaldab ühtlasemalt jagada tegelikku töökoormust õpetajate vahel, soodustab individuaalset lähenemist igale õppijale, motiveerib osalema kooli arendustegevuses, ülikoolide esmaõppes, praktika juhendamisel ning väärtustab õpetaja eneserefleksiooni ja oma töö analüüsi.

9 Strateegilised meetmed (3)
Meede 5: Metoodiliste kompetentsikeskuste väljaarendamine õpetajakoolituse ning kasvatusteaduste arengu eest vastutavate Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli juures Meede 6: Hindamisparadigma muutmine: hindamiskriteeriumid orienteeritakse õpetamise, õppimise ja õpitulemuste parandamisele. Vajalik on leida õige tasakaal kokkuvõtva ja kujundava hindamise vahel. Olulisemaks peaks muutuma kujundav hindamine, mille kaudu toetatakse õppija individuaalset arengut ja ergutatakse õpimotivatsiooni. Omanäolise koolikultuuri arendamiseks on vajalik hindamistegevuste mitmekesisus: riiklikus välishindamissüsteemis tuleb rohkem tähelepanu pöörata võtmekompetentside hindamisele ning ainetevahelisele integratsioonile. Vajalik on "hea kooli" kriteeriumide määratlemine ning neil põhinevate kooli tulemusnäitajate pidev avalikustamine. Kooli tasandil on vajalik õppearendustöö terviklik juhtimine.

10 Muud arutluse all olnud meetmed
Õpetajakutse ja koolijuhi ameti populariseerimine (turundusprogramm). Koostööprojektide tunnustamine õpetajahariduses; programmi käivitamine, mille raames toetatakse õpetajate omavahelist koostööd ja üksteiselt õppimist. Teadus- ja arendustööl põhinevate kõrgkoolididaktikakeskuste käivitamine ning õppejõududele koolituskursuste arendus ja pakkumine. Ülikooli partnerkooli/innovatsioonikooli statuudi ja rahastamismudeli väljatöötamine ja rakendamine. Kutseõpetajate õpetamisoskuste parendamisele suunatud täiendkoolituste strateegiline suunamine ning võimaluste loomine stažeerimiseks ettevõtetes. Nõrgemate koolide abistamine koolituste ja nõustamiste kaudu. Koostöös õpetajate kutseorganisatsioonidega tuleb õpetajate professionaalse arengu kavandamisel ja dokumenteerimisel juurutada kutsestandardil põhinevaid enesehinnangu ja refleksioonivahendeid (nt. e-portfoolio). Koolijuhtide järelkasvu programmi loomine. Kasvatusteaduslike (rakendus)uuringute programmi käivitamine, sh digikultuuri teema rakendamise analüüsimiseks.

11 Küsimused rühmatööks Millised on teie hinnangul 3 kõige olulisemat eesmärki, mis tuleks aastaks 2020 elukestva õppe valdkonnas saavutada ning millised on 3 kõige olulisemat asja, mis tuleb nende saavutamiseks ära teha? Millised uue õpikäsituse ja õpetaja teemavaldkondades esitatud meetmetest on teie hinnangul esmatähtsad? Kas midagi on üle või puudu? Kes peaks mida tegema, et uus õpikäsitus Eestis rakenduks – riik, omavalitsus, koolijuht, õpetaja, õppija, lapsevanem ...