Liiklusohutus laste ja nende vanemate seas

Teema esitlus: "Liiklusohutus laste ja nende vanemate seas"— Esitluse väljavõte:

1 Liiklusohutus laste ja nende vanemate seas
oktoober 2010

2 Sisukord Liiklusohutus laste ja nende vanemate seas
Uuringu eesmärk ja metoodika sl.3 Vastanud laste profiil sl.4 Kiivri kandmine jalgrattaga sõites sl.5 Projekti töörühm sl.10 Liiklusohutus laste ja nende vanemate seas oktoober 2010 Emor AS Autor Kersten Jõgi | © TNS

3 uuringu eesmärk ja metoodika
Uuringu põhieesmärgiks oli teada saada laste hinnangud kiivri kandmisele jalgrattasõidul - kui suur osa lastest kiivrit kannab ning kui paljudel kannavad kiivrit vanemad. Samuti vaadata toimunud muutusi hoiakutes aastatagusega võrreldes. Sihtrühm: 6-14-aastased lapsed/noored. Eesti Statistikaameti andmetel elab Eestis last-noorukit vanuses 6-14 aastat (seisuga ) . Valim: planeeritud valim 300 last, tegelikult vastas 333 last. Valim on esinduslik 6-14-aastaste elanike suhtes ning see moodustati “isekaaluvana”, st kasutati üldkogumi proportsionaalset mudelit, kus kõik küsitletud inimesed esindasid võrdset arvu üldkogumi inimesi Personaalintervjuud vastajate kodudes (CAPI meetodiga), omnibuss-uuringu raames. Küsitlus:

4 vastanud laste profiil

5 Kiivri kandmine jalgrattaga sõites
Liiklusohutus laste ja nende vanemate seas

6 kiivrikandjaid endiselt vähemuses lapsevanemad üheks võtmesihtrühmaks kommunikatsioonis
Iga viies 6-14-aastane laps kannab enda sõnul alati kiivrit, kui jalgrattaga sõitma läheb. Eelmise aastaga võrreldes on nende osakaal veidi langenud, kuid jääb veel statistile vea piiri lähedale (oluliseks erinevuseks +/- 5,8%). Vähemalt iga kolmas laps rattaga sõites endiselt kiivrit ei kanna ning tublisid kiivrikandjaid on endiselt vähemuses. Heites pilgu varasemate aastate uuringu tulemustele võib tõdeda, et suur töö kiivri populariseerimisel on ära tehtud, kuid pea sama pikk tee seisab veel ees. Nende laste hulgas, kes kiivrit ei kanna, on läbi aastate märgatavalt enam olnud Virumaa ja vene rahvusest lapsi – nii ka sel aastal. Samuti on suuremate linnade ning suuremad ehk aastased lapsed veidi hooletumad kiivri kandjad kui 6-9- aastased. Sel aastal on kiivri eitajate osakaal keskmisest kõrgem ka poiste, nii Põhja-kui Lõuna-Eesti ning maal elavate laste seas. Lapsevanemate ohutunne endi suhtes on jätkuvalt oluliselt väiksem kui laste suhtes – vaid iga kümnes ema-isa paneb laste sõnul jalgrattasõiduks kiivri pähe. Olulist muutust varasemate perioodidega võrreldes vanemate käitumises esile ei tule. Kuna lapsed järgivad selgelt vanema eeskuju – kui vanemad kannavad hoolsalt jalgratturikiivrit, siis teevad seda ka lapsed – tuleks kiivri vajalikkuse rõhutamisel läbi lasteaedade ja koolide otsida võimalusi ka otse lapsevanemani jõudmiseks.

7 kiivri kandmine jalgrattaga sõites % kõikidest vastajatest
KANNAN KIIVRIT EMA JA ISA KANNAVAD KIIVRIT Statistiliselt oluliseks erinevuseks kõigi vastajate korral on +/-5,4%

8 kiivri kandmine jalgrattaga sõites % rattaga sõitjatest
KANNAN KIIVRIT EMA JA ISA KANNAVAD KIIVRIT Statistiliselt oluliseks erinevuseks lastel on +/-5,8% ning lapsevanematel +/-7,6%

9 jalgratturid, kes ei kanna kiivrit % nendest, kes sõidavad rattaga
Ei kanna kunagi kiivrit Ema ja isa ei kanna kunagi kiivrit

10 Projekti töörühm Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad: Tellijapoolne kontaktisik: Urve Sellenberg Uuringu kava ja aruande koostaja: Kersten Jõgi Valimi koostaja: Mare Lepik Küsitlustöö koordineerija: Kaja Ruuben Tabeltöötlus: Aivar Felding Graafilised tööd: Maire Nõmmik Kontaktandmed: AS Emor Telefon: Telefon (üld): Faks: (üld): Aadress: A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn