Hariduse väljakutsed, üldhariduskoolide võrk ja koolivõrgu programm

Teema esitlus: "Hariduse väljakutsed, üldhariduskoolide võrk ja koolivõrgu programm"— Esitluse väljavõte:

1 Hariduse väljakutsed, üldhariduskoolide võrk ja koolivõrgu programm
Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeerium

2 Väljakutsed Eesti elukestva õppe strateegia 2020
MUUTUNUD ÕPIKÄSITUS. PÄDEVAD JA MOTIVEERITUD ÕPETAJAD NING KOOLIJUHID. ELUKESTVA ÕPPE VÕIMALUSTE JA TÖÖMAAILMA VAJADUSTE VASTAVUS. DIGIPÖÖRE ELUKESTVAS ÕPPES. VÕRDSED VÕIMALUSED ELUKESTVAKS ÕPPEKS JA ÕPPES OSALUSE KASV. Läbiv teema - ressursikasutuse tõhustamine

3 Selge keskvalitsuse ja omavalitsuste vastutus 2020
Riigi vastutus kutsehariduskoolide pidamine gümnaasiumide pidamine raskete hariduslike erivajadustega õpilaste koolide pidamine Omavalitsuse vastutus põhiharidust andvate koolide pidamine; kaasav haridus alusharidust ja lastehoidu pakkuvate asutuste pidamine.

4 Sündide arvu prognoos 2020–2030 Allikas: Eesti Statistikaamet
Rahvastikuprognooside aluseks on aasta alguse vanusjaotused. Elutabelite näitajate arvutamisel arvestati Eesti elutabelite viimase 20 aasta trende, sünnivanuskordajate arvutamisel arvestati sündimuskõverate muutumist lähtuvalt viimase 20 aasta trendist. 1. variandi eeldused: - summaarne sündimuskordaja tõuseb pidevalt ja jõuab aastaks 1,8 lapseni naise kohta; - suremus vanusrühmades väheneb; - oodatav eluiga sünnimomendil pikeneb aastaks naistel 83,7 ja meestel 78,2 aastani; - rändesaldo jätkab viimase 12 aasta registreeritud ja registreerimata välisrände trende ja väheneb mõnevõrra perioodi jooksul. 1. variandi järgi on koostatud ka piirkondlikud prognoosid, kus siserändes on kasutatud aasta rahvaloenduse andmetele tuginedes viimase kahe aasta rändesuundumusi, mille silumisel on arvestatud Eesti viimase kümnendi trende. Piirkondlikud prognoosid on koostatud kõigi maakondade (15) ja seisuga vähemalt elanikuga linnade kohta (14). 2. variandi eeldused: - suremus väheneb; - rändekordaja on kuni aastani sama nagu 1. variandil, aastatel 2016–2020 poole väiksem ja alates aastast on sisse- ja väljaränne tasakaalus. 2. variandi järgi ei ole koostatud piirkondlikke prognoose.

5

6 EÕS koolivõrgu programm

7 Programmi taust Õpilaste arvu vähenemine (sünnid, linnastumine)
Koolihooned maapiirkondades on tühjaks jäänud, samas on õppekohti puudu Harjumaal ja Tartus Ebamõistlik ressursikasutus, raha kulub hoonete ülalpidamisele, põhikoolide raha kasutatakse gümnaasiumide pidamiseks, õppekvaliteet võib langeda, gümnasistidel vähe valikuid Õpilaste ränne suurlinnadesse Kutseõppesse siirdujate arv väike, väljaarendatud taristu osaliselt tühi 15% täiskasvanud elanikkonnast keskhariduseta HEV õpilaste kaasatus tavakooli väike HEV koole palju, võrk ei vasta vajadustele Vajadus täita seadusega riigile pandud kohustused.

8 Miks koolivõrgu programmi vaja on?
Koolivõrgu korrastamise eesmärgiks on õppekohtade vastavusse viimine demograafiliste muutustega lähtuvalt prioriteedist säilitada kvaliteetne, kodulähedane, kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv põhiharidus ja võrdne juurdepääs kõrge tasemega valikuterohkele gümnaasiumiharidusele kõigis Eesti piirkondades. Koolivõrgu korrastamise tulemusena: tegutsevad igas maakonnas põhikoolist eraldiseisvad kaasaegse õppekeskkonnaga riigigümnaasiumid suureneb kutseõppesse siirduvate õpilaste arv paraneb ruumikasutuse efektiivsus ning vähenevad kulud hoonete ülalpidamisele, mis võimaldab suunata rohkem vahendeid õppe kvaliteedi kindlustamiseks erivajadusega õpilaste kaasatus tavakooli on suurenenud HEV koolide võrgustik on korrastatud keskharidusega täiskasvanute osakaal suureneb. Täiskasvanute gümnaasiumid tegutsevad igas maakonnas, riik võib kokkuleppel KOViga võtta oma pidamisele täiskasvanute gümnaasiume juhul kui paraneb kvaliteet ja efektiivsus

9 Programmi alaeesmärgid
Mõõdik Algtase 2020 Kutsehariduse statsionaarses õppes õpinguid jätkavate põhikoolilõpetajate määr (%) 28,6 35 Tööjõukulude osakaal valitsussektori üldhariduskuludes (%)  sh õpetaja tööjõukulude osakaal valitsussektori üldhariduskuludes (%) 58,7 39  60 50 Haridusvaldkonna pinnakasutuse optimeerimine (m2)  3,5 milj 3milj Ruutmeetreid õpilase kohta üldharidusvõrgu korrastamisel toetust saanud objektidel (m2)  14,8 11,5 Ajakohastatud riigi ja munitsipaalkutseõppeasutused (tk) 17 27 Gümnaasiumiastmega koolide arv (tk) Sh riigigümnaasiumid  202 5 ~100 24 HEV koolide arv (riigi ja KOV koolid) (vähenemine ca 1/3 võrra)  36 26 HEV õpilaste osakaal kaasatuna tavakooli (%)  28

10 Investeeringuotsuste tegemise üldised põhimõtted
Euroopa Liidu tõukefondide vahenditest finantseeritakse investeeringuid, mis panustavad üldhariduskoolide taristu kaasajastamisse ja optimeerimisse. Eelistatakse investeeringuid, mille suhteline panus muutusesse on suurim (koolivõrgus tehtavate muudatuste ulatus ja mõju, investeeringu ja hoone ülalpidamiskulu maksumus, pinnakasutus, jms); koolide ja õppekohtade planeerimisel lähtutakse õpilaste arvude prognoosidest aastani Gümnaasiumide (sh täiskasvanute õpe) ja kutseõppeasutuste õppekohtade arvu kavandatakse omavahel kooskõlas; lähtuvalt HTM analüüsidest, Praxise uuringu tulemustest, HEV õpilaste õppekorralduse kontseptsioonist ja kohalike omavalitsuste valmisolekust koostas HTM riigigümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja HEV koolide üleriigilise või piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektide nimekirjad (programmi lisad); Kõikide koolihoonete projekteerimisel ning rekonstrueerimise või ehituse rahastamisel lähtutakse Haridus- ja Teadusministeeriumis välja töötatud optimaalsetest pinnanormatiividest; Hoonete rekonstrueerimisel ja ehitamisel kasutatakse energiasäästlikke lahendusi. Võimalusel rekonstrueeritakse olemasolevaid koolihooneid, va juhul kui uue hoone ehitus on mõistlikum kui olemasoleva rekonstrueerimine; Euroopa Liidu tõukefondidest ja muudest riigieelarvelistest vahenditest kavandatud ressursse kasutatakse ühtsete eesmärkide nimel teineteist toetavalt. investeeringu tulemusel on koolihooned säästlikud ning efektiivse pinnakasutusega ja tagavad õppevõimalused lähtuvalt kaasava hariduse põhimõtetest.

11 Gümnaasiumivõrgu korrastamisse investeerimise põhimõtted
Toetuse abiga luuakse riigi pidamisel tegutsevad põhikooliklassideta gümnaasiumid, mis arvestavad demograafilistest muutustest tingitud gümnaasiumiõpilaste arvu ja tagavad kaasaegse õpikeskkonna. Õpilaste arvu prognoosimisel eeldatakse, et gümnaasiumis jätkab õpinguid 60% piirkonna põhikooli lõpetajatest. Prognoosides võetakse arvesse täiskasvanud õppijaid. Riigigümnaasium asutatakse igasse suurlinna (vähemalt 35 000 elanikku) ja maakonnakeskusesse. Suurlinnades luuakse riigigümnaasiumid üldjuhul vähemalt 540-le õpilasele, väljaspool suurlinnu ja maakonnakeskuseid vähemalt 252-le õpilasele. Haridus- ja teadusminister kinnitab määrusega toetuse andmise tingimused ja käskkirjaga programmi lisa 1 põhjal riigigümnaasiumide investeeringute kava (projektikavandid) kohalike omavalitsustega sõlmitud kokkulepete alusel; juhul, kui lisas 1 nimetatud kohalike omavalitsustega ei saavutata kokkuleppeid hiljemalt 1. märtsiks 2018, otsustab haridus- ja teadusminister vabanenud investeeringuvahendite edasise kasutamise koolivõrgu programmi eesmärkide täitmiseks. Riigigümnaasiumi asutamisel korrastatakse piirkondlik gümnaasiumivõrk. Piirkonnaks on eelkõige riigigümnaasiumi asukohaks oleva kohaliku omavalitsuse territoorium, eelistatult kogu maakond, Tallinna linnas linnaosa. Kõikides maakondades tagatakse mittestatsionaarse üldharidusõppe kättesaadavus põhi- ja keskhariduseta täiskasvanutele.

12 Üleriigilise või piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektid 2014-2023 – riigigümnaasiumid
Maakond Omavalitsus Planeeritavad riigigümnaasiumid aastaks 2023  Planeeritavate riigigümnaasiumide õppekohtade arv sh EL vahenditest kaasajastatud riigigümnaasiumi õppehoonete arv Hiiu maakond Kärdla linn 1 130 Harju maakond Harjumaa omavalitsused sh Tallinna linn 6 2670 Ida-Viru maakond Jõhvi vald 540 Kohtla-Järve linn 252 Narva linn 2 800 Jõgeva maakond Jõgeva linn Järva maakond Paide linn 360 Lääne maakond Haapsalu linn Noarootsi vald 150 Lääne-Viru maakond Rakvere linn 700 Põlva maakond Põlva linn Pärnu maakond Pärnu linn 750 Rapla maakond Rapla vald Saare maakond Kuressaare linn 400 Tartu maakond Nõo vald 300 Tartu linn Valga maakond Valga linn Viljandi maakond Viljandi linn 600 Võru maakond Võru linn

13 Põhikoolidesse investeerimise põhimõtted
investeeringuid põhikoolide taristusse toetatakse eeldustel, et investeeringute toel korraldatakse piirkonna koolivõrk ümber arvestades õppekohtade planeerimisel demograafiliste muutustega aastani 2030; haridus- ja teadusminister kinnitab määrusega toetuse andmise tingimused ja hindamisjuhendi; põhikoolide õpikeskkonna nüüdisajastamiseks saavad investeerimisettepaneku esitada:

14 Esimene voor 2015.a Ettepaneku võib esitada põhikoolivõrgu korrastamiseks kohaliku omavalitsuse üksus, kui koolivõrgu korrastamisest tulenevalt on vaja teha investeeringuid kohaliku omavalitsusüksuse pidamisel olevate ümberkorraldustega hõlmatud põhikoolide kasutuses olevate õppehoonetesse selle kohaliku omavalitsuse pidamisel olevate koolide õppehoonete pinna optimeerimiseks ja selle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil on: 1) asutatud riigigümnaasium alates 1. jaanuarist a. või on kokku lepitud selle asutamises või 2) alates 1. jaanuarist a. lõpetatud või lõpetatakse kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega hiljemalt aastaks gümnaasiumihariduse andmine.

15 Järgnevatesse voorudesse
Lisaks omavalitsuse üksus, kui koolivõrgu korrastamisest tulenevalt on vaja teha investeeringuid kohaliku omavalitsusüksuse pidamisel olevate ümberkorraldustega hõlmatud põhikoolide kasutuses olevate õppehoonetesse selle kohaliku omavalitsuse pidamisel olevate koolide õppehoonete pinna optimeerimiseks ja see kohalik omavalitsusüksus on: alates 1. jaanuarist a. on lõpetanud või lõpetab kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega hiljemalt aastaks õppe andmise ühes või mitmes põhikooli astmes või; 2) alates 1. jaanuarist a on põhikoole liitnud või põhikoolid liidetakse kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega hiljemalt aastaks 3) rahvastikuregistri andmete kohaselt üle elanikuga kohaliku omavalitsuse üksus, kus eraldiseisev gümnaasium on a seisuga tegevust alustanud. Suurlinnade pidamisel olevates koolides võib peale projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu õppida kuni 25% gümnaasiumiõpilastest gümnaasiumites, mis ei tegutse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lõike 3 punktis 4 toodud vormis.

16 Tallinna linn võib esitada ettepaneku erisusega, et riigigümnaasium asutatakse või gümnaasiumihariduse andmine lõpetatakse selle linnaosa territooriumil, milles paikneb investeeringu ettepaneku objektiks oleva põhikooli hoone ning Tallinna linna pidamisel olevates koolides õpivad peale projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu selle linnaosa territooriumil vähemalt 75% gümnaasiumiõpilastest gümnaasiumites, mis tegutsevad põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lõike 3 punktis 4 toodud vormis. Kohaliku omavalitsuse üksuse pidamisele võib peale projekti lõppemist jääda ühise asutusena tegutsevaid põhikoole ja gümnaasiume, kus toimub õpe Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni (International Baccalaureate Organization) õppekava kohaselt, Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava kohaselt

17 Põhikoolidesse investeerimise põhimõtted (2)
kohalike omavalitsuste poolt esitatud investeerimisettepanekute hindamise tulemusena koostatakse investeeringute kava, mille kinnitab Vabariigi Valitsus; investeerimisettepanekute esitamine, investeeringute kava koostamine ja kinnitamine toimub mitmes voorus; kohalike omavalitsuste minimaalne omaosalus on 15% projekti maksumusest. Projektide hindamisel võidakse arvestada omavalitsuse poolset valmisolekut suurendada omaosalust; võimaldatakse kahe või enama omavalitsuse ühistaotlusi.

18 Hariduslike erivajadustega õpilaste koolidesse investeerimise põhimõtted:
HEV koolivõrgu investeerimisotsuste tegemisel lähtutakse riigi kohustusest tagada HEV koolide asutamine ja pidamine nägemis- ja kuulmispuudega õpilastele – riigi õppekohad Tallinnas ja Tartus liikumispuudega õpilastele kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus- üldjuhul kodukoha koolis, erijuhtumeil on Haapsalus Viigi Koolis kohad olemas tundeelu- ja käitumishäiretega ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele – Tallinnas Pätsi Koolis, Tapal ja Kaagveres toimetuleku- ja hooldusõppel olevatele õpilastele – tagatakse riiklikud õppekohad igas maakonnas; õppekohtade loomisel eelistatakse maakonnakeskusi, kus on hea transpordiühendus ning head võimalused pakkuda seostatult haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid. Erineva valdkonna teenuste sidumine lapse ümber on väga oluline!

19 Tänane olukord 2014/2015. õppeaastal tegutses Eestis 38 HEV õpilaste kooli (neist 20 riigikooli, 13 munitsipaalkooli ja 5 erakooli). Õpilaste arv riigi HEV koolides on langenud kümne aastaga enam kui võrra, ehk 40%. Koolihooned liiga suured, ebamõistlikes kohtades, riigikoolides lihtsustatud õppel õpilased (HEV1), raskem kontingent (HEV 2 ) KOV või erakoolis. See pole kooskõlas HEV õpilaste õppekorralduse kontseptsiooniga. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse kontseptsioon on kinnitatud ministri käskkirjaga nr 581.

20 Viljandimaa näide 3 erikooli + 1 tavakool, kus õpivad HEV õpilased
Riigi pidamisel: Lahmuse kool – 55 õpilast Ämmuste kool – 60 õpilast Erakool: Jaagu lasteaed-põhikool – 24 õpilast Munitsipaalkool: Viljandi Kaare kool – 82 õpilast HEV kontseptsiooni ja tegelikult ka PGS järgi hakkab riik tulevikus vastutama raskemate HEV õppurite eest ja neid on täna: Lahmuse koolis 11 ja Ämmuste koolis vaid 13 Kaare koolis 5 Jaagu koolis 24

21 Eesmärgid aastaks 2020: Raske hariduslike erivajadustega (puuetega) õpilaste osakaal kaasatuna tavakooli (%) muutub 28 %-lt aastal 35 % ni aastaks 2020. KOV ja riigi erikoolide arv väheneb 36-lt (2013. aastal) 26-ni ( aastaks)

22 Kaasava hariduse edendamist toetav meede
Kaasava hariduse edendamiseks põhikoolide ja kutsekoolide taristu  arendamise programmi kaudu toetatakse väikesemahulisi investeeringuid taristusse ja sisustusse, mis parandavad HEV laste õppimisvõimalusi kaasatuna tavaklassi või HEV õpilaste klassi toetust kaasava hariduse põhimõtte rakendamiseks saavad taotleda kõik koolipidajad  väiksemahulise investeeringu olemus ja vajadus selgitatakse välja koostöös koolide ja koolipidajatega (küsitlus või uuring)

23 Koolivõrgu programmi maksumus
Perioodil on planeeritud panustada koolivõrgu korrastamisse ja kaasava hariduse edendamiseks suunatud investeeringuteks 240 969 544 eurot, sh Euroopa Regionaalarengufondi (ERF) toetustest 204 824 112 eurot sh riigieelarvest (RE) kaasfinantseering 36 145 432 eurot. Investeeringutele põhikoolide taristusse ja kaasava hariduse edendamiseks lisandub kohalike omavalitsuste taotluste puhul minimaalne 15% täiendav rahastus.

24 EL vahendid Elukestva õppe strateegia koolivõrgu programmi eesmärkidele (241 milj EUR)

25 Tänan tähelepanu eest!