Esitlus laaditakse üles. Palun oodake

Esitlus laaditakse üles. Palun oodake

Lapse ja vanema koostöö

Seotud esitlused


Teema esitlus: "Lapse ja vanema koostöö"— Esitluse väljavõte:

1 Lapse ja vanema koostöö
Ene Raudla, kliiniline psühholoog-psühhoterapeut

2 Miks laps ei tee meiega koostööd?

3 Mis sel lapsel viga on?

4 Elu esimene keel

5

6

7 Lapse aju on stressis Agressiivsus, põgenemine, lubamatu käitumine on märgiks, et lapse kõrgemad ajustruktuurid on ammendatud, temaga ei ole enam võimalik asju arutada ega selgitada.

8 Mis pusa on lapse mõtetes tekkinud?
Mis vajadus see on, mida laps vajab? Füsioloogiline Bioloogiline Emotsionaalne Psühholoogiline Probleemne käitumine on väljund.

9 Põhilised pingeallikad
Füüsiline või psühholoogiline kaugus tema eest hoolitsevatest inimestest Ebaedu Janu, nälg, unepuudus, piiratud liikumisvõimalused Lähedase inimese kaotus Konfliktsed suhted kodus Allasurutud tunded Territoriaalsed konfliktid Ülemäärased ärritajad Keskkonna tegurid jm

10

11 Ta on agressiivne Käitumine sõltub vajadustest.
Ägedus, kohatu käitumine ega vägivaldsus ise pole probleemid, vaid reaktsioonid probleemile. See on lapse vastus olukorrale, kus ta ei suuda vabaneda oma emotsionaalsest pingest või ülekoormusest.

12 Kui laps võitleb emotsiooniga
Kogeb füüsilist rahutust Keha püüab pingeid maandada Laps jookseb Lööb Karjub Kehaline vajadus midagi teha

13 Koostöö Valitseb otsene seos selle vahel, mida lapsed tunnevad ja kuidas nad käituvad. Kui lapsed tunnevad end hästi, siis nad ka käituvad õigesti. Kuidas aidata neil end hästi tunda?

14 Laps vajab enda kõrvale vanemat, kes:
Mõistab On ehedalt siiras, soe ja toetav Oleks tema jaoks kohal Aitab lapsel tema probleeme lahendada, kuid ei võta vastutust nende lahendamise eest endale Õpetaks emotsioonidega toime tulla

15 Pühendumine ja kohalolek
Kiirustamise puudumine Kuulatakse ja pannakse tähele Vanema läheduse tajumine

16 Nõuanded lapse aju stressi maandamiseks
Kehaline kontakt, hellus, vanema lohutav hääl, kiindumussuhte väljendamine Sügav ja rahulik hingamine Tähelepanu juhtimine sisetundele Tundeväljendustele vastamine Klaas vett Kehaline tegevus Muusika Naer

17 Lapsevanem=

18 Kehaline kontakt KK vallandab oksütotsiini eritumise mõne sekundi jooksul. Lapsed vajavad rohkesti kehalist kontakti, et laadida end okütotsiiniga igapäevase stressi vastu.

19 Laps vajab, et tema probleem leiaks lahenduse
Kõigepealt peab ta maandama oma stressi- selleks on vaja tunda ühendust vanemaga. Hellus vallandab dopamiini, serotoniini ja oksütotsiini. Nii erituvad rahu, rõõmu ja õnne molekulid. Aju mandelkeha rahuneb ja alandab stressihormooni taset.

20 Kellel on probleem? Kui minu probleem- väljendan oma vajadusi.
Kui probleem on lapsel-asun kuulama.

21 Lapsel on probleem, näiteid:
Röögib Solvab Nutab Väänleb Paugutab uksi Räägib roppusi Hüsteeritseb Avaldab vastupanu võimatu käitumisega ………

22 Laps ei kuula, kui kasutame:
Mind ei huvita, et teised ei pea. Mine hakka kohe oma asju tegema. Lõpeta juba see virisemine. Kui mina väike olin... Miks sa ei tee nii, nagu mina ennist sulle ütlesin? Vaata nüüd: see ei käi nii, vaid hoopis nõnda. Sa eksid, sest... Jah, aga mõtle nüüd loogiliselt... Sa oled lihtsalt laisk. Ise olid süüdi. Küll sa oled tubli laps! No, kuidas sa siis ei oska. See on ju nii lihtne.

23 Laps kulutab kümme eurot maiustustele
KÄITUMINE Laps kulutab kümme eurot maiustustele Laps mälub lahtise suuga Laps aitab emal nõusid pesta Laps räägib minuga samal ajal, kui vestlen telefonis HINNANG Laps raiskab raha Lapsel on halvad kombed Laps on hooliv Laps on ebaviisakas

24 Hinnangud ja kriitika ei aita
Sa tekitad alati probleeme. Sa oled tõeline tüütus! Sa tahad lihtsalt tähelepanu saada! Sa käitud täna nagu metslane. Kui sa natuke pingutad, saad sellega ilusti hakkama. Miks sa oma kohal ei istu? Kuidas sa loodad kooli saada, kui sa üldse lugeda ei taha?

25 Suhe on oluline Mina ise saavutan seisundi, mis lubab mul olukorra üle järele mõelda ja keskenduda lapse ette kerkinud probleemile. Pinge all ei saavuta ma midagi. Mida keerukam olukord, seda tähtsam on tankida tema paak armastusega, eriti siis kui ta meid marru ajab.

26 Kuula, mida laps räägib Heakskiit
(“Hmm”, “Tõesti”, “Jah”, “Või nii” jne) Ukseavajad “Tahaksid sa mulle sellest rääkida?” “Räägi lähemalt” “Ma tahaksin sellest rohkem kuulda” “Oi, räägi sellest veel..”

27 Mis sinu arvates õieti juhtus?
Mida sul vaja oleks? Mida sina teha saaksid? Otsime vähemalt kolm lahendusviisi.. Mida sa kavatsed teha? Jutusta mulle n. kolmapäeva õhtul, kuidas sul läks.

28 Hindan lapse vanuse vajadusi ja võimalusi
Hoian silma peal temavanuste laste keskmisel võimekusel Kas on võimalik, et kerkinud probleemi taga on minu ootuste ja tema võimaluste vahe? Või tema vanusega seotud vajadused, mida ma ei ole arvesse võtnud?

29 Kuidas kindlaks teha, kellele kuulub probleem?
Teise käitumine on mulle vastuvõetav, kui tunnen: “See meeldib mulle, ma olen sellega nõus, ma tunnen end hästi, see ei hirmuta mind. Minu vajadused on rahuldatud”. Teise käitumine on vastuvõetamatu, kui tunnen: “See ei meeldi mulle, ma ei ole sellega nõus. Ma ei tunne end hästi. See ärritab mind, vihastab mind. Ma tahan, et mu vajadused saaksid rahuldatud”.

30 Lapse puhul: 1.Laps peab kogema tundeid ja/või tal peab olema mingi probleem. 2. Laps annab verbaalseid ja mitteverbaalseid vihjeid selle kohta, et tal on probleem, nt ”Ma olen mures”, “Ma kardan”, Kas sulle meeldis koolis käia, kui sa väike olid?”, nutmine, mossitamine, jne. 3. Laps peab olema valmis kuulajaga rääkima.

31 Lausealgused aktiivsel kuulamisel
(1)Tunnete peegeldamine. Sa tunned end.. Sa oled… (vihane, õnnetu, rõõmus..) Sa.. (kurvastad, muretsed, igatsed..)

32 (2)Ümbersõnastamine Sinu arvates.. Sinu meelest…
Sa näed seda siis nii, et… Sa arvad, et …. Nagu ma aru saan… Kuulen sind ütlemas, et … Sa pead silmas…

33 Kas võib olla, et.. Ma ei ole kindel, kas sain sinust õigesti aru.aga… Paranda mind, kui ma eksin, aga… Kas on võimalik, et sa…. Paistab, et sa…. Võib-olla sulle tundub… Võib-olla sa tunned, et… Kui ma sinust õigesti aru sain, siis sa…

34 Probleemilahendusmeetodi 6 sammu
1. Määratle probleem (rahuldamata vajadused) 2.Mõelge välja võimalikult palju ideid, kuidas seda võiks lahendada 3. Hinnake 4.Valige neist üks välja 5.Hinnake tulemusi

35 1. Samm: Kas tegu on sõpradega? Kas koolis kiusatakse ? Halva enesetundega? Ei oska õppida? Hirm kooli ees? “Kas sul on hirm homse päeva ees?”. “Sa kardad, et teised hakkavad sind narrima? “Sul on paha tuju?”

36 2. samm Kasutada ukseavajaid, ärgitada last ideid genereerima.
“Mis sa ise arvad”, Mis sa teha saaksid?” Hakkame koos ütlema, milliseid tegevusi meile üldse pähe tuleb.”, “Teeme õige nimekirja.”

37 3. samm Milline mõte nendest sulle kõige rohkem meeldib?
Millega sa ise hakkama saaksid?”

38 4. samm “Sa tahaksid siis kõige rohkem just seda teha…”
Sulle meeldiks see, kui ütled ise .., et tahaksid temaga koos istuda?” “Nii, et sa otsustasid valida …”

39 5.samm Laps viib oma otsuse järgmisel päeval täide.
Vajadusel võib vanem teda aidata, kuidas ta saaks olla julgem oma soovi väljendamisel.

40 6.samm Kontrollime järgmisel päeval. “ Kuidas sul läks? Kas õnnestus.. Sul rääkida?”

41 Kui tühjakslaadimine ei õnnestu:
Laps jääb pinge alla Plahvatab teiste inimeste peale Tühised asjad panevad teda plahvatama Avaldab vastupanu kõigele ja kõigile

42 Kokkuvõtteks Lapsed vajavad tõelisi lapsevanemaid, mitte lapsikuid.
Lapsed vajavad meie täiskasvanulikke omadusi: järjekindlust, tuge, autoriteeti, head rollimudelit. Püstitage lapse jaoks eesmärgid. Säilitage huumorimeel. Armasta oma lapsi. Ole läheduses aga jäta ruumi. Anna nendele oma aeg, mitte rahakott.

43 Lapsed ei kuula meid ega tee ka koostööd enne, kui meie oleme osanud neid kuulata.

44 Tänan! Ene Raudla OÜ


Alla laadida ppt "Lapse ja vanema koostöö"

Seotud esitlused


Google'i reklaam