RTJ Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted

Teema esitlus: "RTJ Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted"— Esitluse väljavõte:

1 RTJ 01.01.2016 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted
Viktor Arhipov

2 RTJ-2018 (SME IFRS) RTJ1 on muudetud mõiste kohustis (varem kohustus) Mõiste õiglane ülevaade (varem õige ja õiglane) Mõiste Eest finantsaruandluse standard (varem Eesti hea raamatupidamise tava) Vara on raamatupidaja poolt kontrollitav ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel toob eeldatavalt tulevikus majanduslikku kasu Varaobjekt ei pea omama materiaalset vormi 4. Kohustis on raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus:

3 mis tuleneb mineviku sündmustest
millest vabanemine vähendab eeldatavalt majanduslikult kasulikke ressursse 5. Omakapital (netovara) on jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohutuste mahaarvamist. Omakapital kajastab bilansipäeva seisuga omanikele kuuluva netovara hulka. Bilansiline omakapital ei võrdu üldjuhul firma turuväärtusega. 6. Materiaalne põhivara on vara, mida kasutatakse toodete tootmisel või halduseesmärkidel pikemalt kui üks aasta (maa, hooned jm ning nendega seotud õigused, mida kasutatakse majandustegevuses) 7. Immateriaalne põhivara on vara, mida ettevõte kasutab rohkem kui üks aasta oma majandustegevuses (arvuti tarkvara, kaubamärgid, litsentsid jm). Viktor Arhipov

4 8. Tulu on majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumisega või suurenemisega või kohustuste vähenemisega, mille tulemusel omakapital suureneb, va omanike sissemaksed omakapitali. 9. Kulu on majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustuste tekkimisena, mille tõttu omakapital väheneb, va omakapitali arvel omanikele tehtud väljamaksed. Tulu põhitunnus on asjaolu, et see suurendab netovarailma, et omanikud teeks täiendavaid sissemakseid. Kulud vähendavad netovara ilma, et omanikele oleks tehtud firmast väljamakseid. 10. Kasum/kahjum on firma aruandeperioodi kas kõigi või teatud tehingutega seotud tulude ja kulude vahe Viktor Arhipov

5 Rakendatavad arvestuspõhimõtted ja aastaaruande koostamise üldpõhimõtted. RTJ1, RTJ2, RTJ6
Viktor Arhipov

6 Materiaalse põhivara arvestus
1. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb Ostuhinnast sh tollimaks jm mittetagastatavad maksud Soetamisega otseseotud kuludest (projekteerimine, transport, vara asukoha ettevalmistamine ja testimine, notaritasud, riigilõiv jne) Vara tulevase demonteerimise ja asukoha taastamise kuludest arvutatuna nüüdisväärtuses 2. Kui tasumine tavapärasest pikema aja jooksul, loetakse objekti soetusmaksumuseks tasu nüüdisväärtust. Vahe nominaalväärtuse ja nüüdisväärtuse vahel kajastatakse intressikuluna järelmaksu perioodi jooksul. Viktor Arhipov

7 3. Kui materiaalse põhivara objekti olulisematel komponentidel on oluliselt erinevad kasulikud eluead, võetakse need arvele eraldi varaobjektidena ja määratakse eraldi amortisatsiooninormid 4. Materiaalne põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kulum ja võimalikud allahindlused. Erand on piiramata kasutuseaga objektid (maa, raamatud, püsiva väärtusega kunstiteosed jm) 5. Amortisatsioonimeetod peab peegeldama vara kasutamisest saadava kasu jaotumist ajas, mis ei pea ühtima vara väärtuse vähenemisega ajas (masinat kasutatakse esimesel aastal 15% ja teisel 85% kasulikust tööajast !!) Viktor Arhipov

8 6. Kasuliku eluea määramisel tuleb arvestada
Vara eeldatav kasutamine, lähtuvalt võimsusest, tootlikkusest, kasutuse intensiivsusest jne Oodatav füüsiline kulumine Tehniline või moraalne iganemine Juriidilised või muud kasutuspiirangud (lepingu lõppemine) 7. Hilisemad parendused kantakse soetusmaksumusse, kui need vastavad põhivara mõistele (tulevikus majandusliku kasu tekitamine). Jooksvad remondi- ja hoolduskulud on perioodikulud. 8. Materiaalne ja immateriaalne põhivara hinnatakse alla nende kaetavale väärtusele, kui see on väiksem tema bilansilisest jääkväärtusest. Allahindlus on aruandeperioodi kulu. Allahindluseks viiakse läbi väärtuse test. Viktor Arhipov

9 9. Lõppväärtus on summa, mida ettevõte saaks täna vara võõrandamisel, miinus sellega seotud kulud, juhul kui vara oleks sama vana ja samas seisukorras, nagu see oleks eeldatavalt kasuliku eluea lõppedes. 10. Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse kasuliku eluea jooksul. 11. Bilansiline (jääk)maksumus on netosumma, milles vara on bilansis, võttes arvesse akumuleeritud kulumit ja allahindlusi. 12. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahel. 13. Kasutusväärtus on vara kasutamisest ja järgnevast müügist genereeritava rahavoo nüüdisväärtus. Viktor Arhipov

10 Siduvas müügilepingus kokku lepitud müügihind
14. Kaetav väärtus on võrdne kõrgemaga vara õiglasest väärtusest, miinus müügikulud, või kasutusväärtusest. 15. Vara väärtuse test viiakse läbi igal bilansipäeval varadele, mille osas esineb väärtuse võimaliku languse märke. Selgitatakse välja kaetav väärtus. 16. Õiglase väärtuse, miinus müügikulud, hindamisel lähtutakse järgmistest indikatsioonidest: Siduvas müügilepingus kokku lepitud müügihind Selle puudumisel vara turuväärtus aktiivsel turul Eelnevate puudumisel vara müügihind sõltumatute osapoolte vahel arvestades sarnaseid tehinguid. Viktor Arhipov

11 17. Vara kasutusväärtuse hindamisel koostatakse realistlik projektsioon selle varaga seotud rahavoogude kohta järgmistel perioodidel ning arvutatakse nende rahavoogude nüüdisväärtus. 18. Põhivara väärtuse allahindluse (va firmaväärtus) tühistamisel kajastatakse see aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kahjumi vähendamisena. Viktor Arhipov

12 Ülejäänud objektid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil
19. Kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt (maa, hoone või mõlemad), mida hoitakse (omanikuna, kapitalirendi tingimustel) eelkõige renditulu teenimiseks, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte kasutamiseks toodete tootmisel, halduseesmärkidel või müügiks tavaäritegevuse käigus 20. Ettevõtte poolt kasutatav kinnisvaraobjekt on see, mida kasutatakse tootmiseks või halduseesmärgil 21. Kinnisvarainvesteering võetakse arvele soetusmaksumuses, mis sisaldab soetamisega otseselt seotud kulusid. Edasine kajastamine järjepidevalt ühel meetodil järgnevatest Õiglases väärtuses, kui seda on võimalik määrata usaldusväärselt ja mõistliku kulu ning pingutusega Ülejäänud objektid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil Viktor Arhipov

13 22. Õiglase väärtuse meetodil kajastatakse kinnisvaraobjekti igal bilansipäeval. Väärtuse muutusest tulenevad kasumid/kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Sellistele objektidele ei arvestata amortisatsiooni. Parim indikaator väärtuse määramisel on turuväärtus, mis on soodsaim hind. Õiglane väärtus peab peegeldama turu üldist hinnangut. Õiglane väärtus hinnatakse bilansipäeval toimival, mitte hüpoteetilisel turul. 23. Väärtuse määramisel võetakse arvesse kõiki väärtust mõjutavaid tegureid: asukoht, füüsiline seisund, eksisteerivad rendilepingud jm hinda mõjutavad tegurid. Viktor Arhipov

14 24. Mikroettevõtja ei tohi lühendatud aastaaruandes kasutada õiglase väärtuse meetodit varade ja kohustiste kajastamisel. Kui RTJ nõuab õiglase väärtuse meetodi kasutamist (finantsvarad, kinnisvarainvesteeringud, bioloogilised varad), peab mikroettevõtja kasutama soetusmaksumuse või korrigeeritud soetusmaksumuse meetodit. 25. RTJ 2 sätestab erinevad aastaaruande mahud sõltuvalt ettevõtte suurusest: -Täismahus aastaaruanne: bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne ja RTJ sätestatud lisad on kohustuslik keskmistele ja suurtele ettevõtetele. -Väikeettevõtja lühendatud aruanne: bilanss, kasumiaruanne ja RTJ15.62 sätestatud lisad võivad Viktor Arhipov

15 koostada väikesed ja mikroettevõtjad.
-Mikroettevõtja lühendatud aruanne: bilanss, kasumiaruanne ja RTJ15.63 sätestatud lisad võivad koostada mikroettevõtjad. 26. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid: Majandusüksuse printsiip. Raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ja majandustehingutest. Jätkuvuse printsiip. Aruannete koostamisel lähtutakse eeldusest, et ettevõte on jätkuvalt tegutsev ja tal pole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust lähema 12 kuu jooksul. Viktor Arhipov

16 3. Arusaadavuse printsiip
3. Arusaadavuse printsiip. Aruannetes esitatav info peab olema ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruannete kasutajatele, kellel on aruannetest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised. 4. Olulisuse printsiip. Aruannetes tuleb kajastada kogu finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid mõjutav oluline info, mille avaldamata jätmine või ebakorrektne avaldamine võib mõjutada aruannete kasutajate poolt tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada lihtsustatult. 5. Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip. Raamatupidamisarvestuses ja aruannetes kasutatakse järjepidevalt samu arvestuspõhimõtteid, esitusviise ja aruandeskeeme. Viktor Arhipov

17 6. Tulude ja kulude vastavuse printsiip
6. Tulude ja kulude vastavuse printsiip. Aruandeperioodi jooksul teenitud tuludest arvatakse maha samade tulude teenimiseks tehtud kulutused. Kulutused, millele vastavad tulud tekivad järgmistel perioodidel, kajastatakse kuluna samadel perioodidel, kui nendega seotud tulud. 7. Objektiivsuse printsiip. Aruannetes esitatav info, nii positiivne kui negatiivne, peab olema neutraalne ja usaldusväärne ning tendentslikkust vältiv. 8. Konservatiivsuse printsiip. Aruanded tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kulude ja kohustuste alahindamist. Eriti taunitav on sihilik üle- või alahindamine. Raamatupidamislike hinnangute tegemisel peab vältima liigset optimismi ja arvestama kõiki võimalikke asjaolusid. Viktor Arhipov

18 Arvestuspõhimõtted ja nende muutmine.
9. Avalikustamise printsiip. Aruannetes esitatakse kogu info, mis on vajalik õiglase ülevaate andmiseks ettevõtte finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Esitada tuleb kogu info, mida vajavad aruannete tarbijad. 10. Sisu ülimuslikkuse printsiip. Majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja aruannetes lähtutakse nende sisust, mitte juriidilisest vormist. Arvestuspõhimõtted ja nende muutmine. 1. Rakendatavad arvestuspõhimõtted peavad lähtuma RPS-st ja RTJ-dest ning vajadusel SME IFRE-st. Valitud arvestuspõhimõtteid tuleb rakendada järjepidevalt ja neid võib muuta ainult järgnevatel juhtudel: a) muutub või avaldatakse uus arvestust reguleeriv dokument Viktor Arhipov

19 muutuse alusdokument sätestab teisiti
b) uus arvestuspõhimõte annab objektiivsema ülevaate finantsseisundist, majandustulemusest. 2. Arvestuspõhimõtte muutuse mõju kajastatakse tagasiulatuvalt välja arvatud: muutuse alusdokument sätestab teisiti muutuse mõju eelmistele perioodidele ei saa usaldusväärselt määratleda. üle-eelmisesse ja varasematesse perioodidesse ulatuva mõju võrra korrigeeritakse eelmise perioodi jaotamata kasumi algsaldot. 3. Raamatupidamislikud hinnangud ja nende muutus. Mitmed aruannetes kajastatud näitajad tuginevad juhtkonna hinnangutele. Enamesinevad hinnangud on: a) nõuete ja varude allahindluse summa Viktor Arhipov

20 b) materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea hindamine ja amortisatsiooninormide määramine c) õiglase väärtuse meetodil kajastatavate varaobjektide väärtuse hindamine d) eraldise moodustamine garantiikohustuseks või poolelioleva majandusvaidluse kulude katteks. Muutusi raamatupidamislikes hinnangutes kajastatakse muutuse toimumise või vajadusel järgnevates perioodides (amortisatsiooniarvestus), mitte tagasiulatuvalt. Kui on raske eristada, kas on muutus arvestuspõhimõttes või hinnangus, siis eeldatakse muutust hinnangutes ja tagasiulatuvalt selle mõju ei arvestata. 4. Vigade korrigeerimine. Vead on ebakorrektselt kajastatud või kajastamata jäetud andmed eelmiste perioodide aruannetes, sest juhtkond jättis neile Viktor Arhipov

21 teadaoleva info kasutamata või või kasutas seda ebakorrektselt
teadaoleva info kasutamata või või kasutas seda ebakorrektselt. Vea põhjuseks võib olla: arvutus- või süsteemiviga, pettus, info varjamine või selle tähelepanuta jätmine jmt. Olulisi eelmiste perioodide suhtes avastatud vigu korrigeeritakse tagasiulatuvalt va, kui vea mõju ei saa usaldusväärselt määrata. Kui viga tehti üle-eelmisel või varasematel perioodidel, siis korrigeeritakse vea mõju võrra eelmise perioodi varade, kohustiste ja jaotamata kasumi algsaldot. 5. Välisvaluuta tehingud. Tehingu arvestusvaluuta on vääring, milles peetakse jooksvat arvestust majandustehingute üle (olulised ja valdav osa laekumistest ja väljaminekutest). Aruannete esitusvaluuta on vääring, milles esitatakse aruandeid. Viktor Arhipov

22 vara ja kohustised hinnatakse ümber antud bilansipäeva kursi alusel
Välisvaluuta on vääring, mis erineb Eestis kehtivast ametlikust vääringust ja milles peetakse arvestust. Ümber arvestus Eestis kehtivasse vääringusse (esitusvaluuta) rakendab põhimõtteid: vara ja kohustised hinnatakse ümber antud bilansipäeva kursi alusel tulud ja kulud hinnatakse ümber nende tekkimise päeva kursi alusel ümberhindlusel tekkivad vahed kajastatakse kasumiaruandes valuutakursi kasumi või kahjumina 6. Välisvaluutatehing on tehing, milles arveldamine toimub välisvaluutas. Tehingu esmasel kajastamisel võetakse nad arvele Eestis ametlikult kehtivas vääringus tehingupäeval kehtiva valuutakursi alusel Viktor Arhipov

23 Igal bilansipäeval hinnatakse vastavalt kehtivale valuutakursileümber:
Kõik välisvaluutas fikseeritud monetaarsed tehingud Välisvaluutas fikseeritud mittemonetaarsed varad ja kohustised, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil Ümberhindlusel tekkinud valuutakursside vahed kajastatakse kasumiaruandes valuutakursi kasumi/kahjumina. 7. Monetaarsed varad ja –kohustised on raha ja sellised varad ja kohustised, mida arveldatakse varem kindlaksmääratud summas rahas (raha, nõuded ja võlakohustused, mille eest tasutakse rahas). Viktor Arhipov

24 Mittemonetaarsed varad ja kohustised on need, mida kajastatakse õiglases väärtuses (kinnisvarainvesteeringud, lühi- ja pikaajalised finantsinvesteeringud aktsiatesse ja teistesse omakapitali instrumentidesse, mille õiglane väärtus on usaldusväärselt hinnatav , bioloogilised varad jm). Mittemonetaarsed varad ja kohustised, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil (ettemaksed, soetusmaksumuse meetodil kajastatud varud, materiaalne- ja immateriaalne põhivara) bilansipäeval ümber ei hinnata, vaid neid kajastatakse bilansipäeva valuutakursi alusel jätkuvalt. 8. Bilansipäev on aruandeperioodi lõppkuupäev, mille seisuga on koostatud aruandes esitatud bilanss. Pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist toimunud sündmusi, kajastatakse järgnevalt: Viktor Arhipov

25 a) Korrigeeriv bilansipäeva järgne sündmus sündmus on selline, mis kinnitab bilansipäeval eksisteerinud asjaolusid ja neid kajastatakse lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes b) Mittekorrigeeriv bilansipäeva järgne sündmus on selline, mis ei anna tunnistust bilansipäeval eksisteerinud asjaoludest ja neid ei kajastata lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes, vaid avaldatakse lisades, kui nad on olulised. 9. RTJ1 toodud mõisted ja alusprintsiibid on kooskõlas SME IFRS peatükkidega 2, 3. Arvestuspõhimõtete ja hinnangute muutuste kajastamine ning oluliste vigade korrigeerimine on kooskõlas SME IFRS peatükiga 10. Viktor Arhipov

26 Tehingute jooksvaks arvestuseks valuuta valimine, aruannete koostamine välisvaluutas ja valuutatehingute kajastamine on koodkõlas SME IFRS peatükiga 30. Bilansipäeva järgsete sündmuste kajastamine on kooskõlas SME IFRS peatükiga 32. Erinevalt RTJ-dest ei luba SME IFRS koostada lühendatud aastaaruandeid. Selliste aruannete lubamise põhimõte tuleneb Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivist. Viktor Arhipov