Reaktiivid. Liigitamine, märgistamine, hoidmine. Ohusmärgid

Teema esitlus: "Reaktiivid. Liigitamine, märgistamine, hoidmine. Ohusmärgid"— Esitluse väljavõte:

1 Reaktiivid. Liigitamine, märgistamine, hoidmine. Ohusmärgid
Reaktiivid. Liigitamine, märgistamine, hoidmine. Ohusmärgid. Ohutuskaardid.

2 Hea laboritava nõuded ja kord
Määrus kehtestatakse «Kemikaaliseaduse» § 91lõike 4 alusel. § 16.  Kemikaalide, reaktiivide ja lahuste identifitseerimine  (1) Kemikaalid, reaktiivid ja töölahused peavad olema märgistatud. Märgistusel esitatakse andmed nende identifitseerimiseks, säilivusaja lõppkuupäev ja hoidmise erijuhised ning vajadusel märgitakse koostisainete kontsentratsioon.  (2) Teave kemikaalide, reaktiivide ja töölahuste valmistaja, valmistamiskuupäeva ja püsivuse kohta peab olema asjaosalistele kättesaadav. Säilivusaega võib pikendada dokumenteeritud hinnangu või analüüsi alusel.

3 CAS-i registreerimisnumber
CAS-I registreerimisnumber (Chemical Abstracts Service'i number, lühendatult CAS-number) on keemilistele ainetele ja paljudele materjalidele unikaalne numbriline identifikaator, mis on omistatud Chemical Abstracts Service poolt. CAS registreerimisnumbreid kasutatakse teaduslikus kirjanduses alates vähemalt aastast keemiliste elementide, orgaaniliste ja anorgaaniliste ühendite, aga ka polümeeride, mineraalide, isotoopide, sulamite ja varieeruva koostisega või bioloogilise päritoluga materjalide korral.

4 CAS-numbrid on lihtne kasutada otsingutes andmebaaside kaudu ilma ainete erinevaid ja keerulisi nimetusi teadmata. CAS Number Search (CAS numbri järgi) CAS Number (Valemi järgi)

5 Keemilised reaktiivid
On ained, millega teostame keemilisi reaktsioone. Neid võib kasutada ainete sünteesimiseks või analüüsiks. Reaktiivi võib loomustada põhiaine sisalduse järgi: Puhasteks võib nimetada aineid, milles põhiaine sisaldus on 90-95%. Analüütiliselt puhasteks aineteks on aineid, milles põhiaine sisaldus on 99%. Keemiliselt puhasteks aineteks loetakse aineid, milles põhiaine sisaldus on 99,9%.

6 Töö reaktiiviga Reaktiivid on potentsiaalselt kõik mürgised või ohtlikud; Paljud ained ja solvendid ehk lahustid on tule- ja plahvatusohtlikud Reaktiivi ei tohi valada tagasi purki, tuleb kasutada kaitsevahendeid (kindad, prillid, põlled, kitlid, jne.) Reaktiivid on piiratud kasutusajaga; Mitte kasutada puudava või mitteloetava etiketiga reaktiive; Mitte jätta reaktiivinõud avatuna seisma; Töökohale valgunud reaktiiv tuleb kohe eemaldada ja koht pesta; Reagentide silte tuleb põhjalikult lugeda (veenduda, et nimetus on sama, mis juhendis)

7 Tahked reaktiivid Võetakse purgist ainult spaatliga, mitte kätega;
Reaktiivipudeli korki võimalusel käest mitte ära panna või panna lauale teispidi; Kui reaktiiv on purgis pakkunud, tuleb seda peenestada ettevaatlikult puhta ja kuiva portselanspaatli või jämeda klaaspulgaga; Reaktiivi ei tohi purgist välja võtta rohkem, kui seda tööks vaja

8 Vedelad reaktiivid Konts. happeid ja leeliseid, mürgiseid ning tugevasti lõhnavaid reaktiive (lahuseid) säilitatakse tõmbekapi all, seal peab neid ka kasutama. Reaktiivilahuste pudelid peavad olema alati suletud. Lahuse väljavalamisel jälgida, et silt jääks ülespoole (aine allavalgumisel mööda anuma välisseina ei saa silt kahjustada). Pudeli välisseina mööda allavalguvad tilgad tuleb kohe ära pühkida filterpaberiga või lapiga. Üleliigse lahuse tagasivalamine reaktiivipudelisse ei ole lubatud. Kahe lahuse segamisel (kokkuvalamisel) valatakse suurema tihedusega lahus väiksema tihedusega lahusesse. Vett ei tohi kunagi valada konts. happesse (pritsimise oht)! Suure klaasnõu ümberpaigaldamisel (keeduklaas, kooniline kolb jne) võtta kahe käega selliselt, et üks käsi toetaks nõud põhja alt.

9 Ainete rahvusvahelised ohutusmärgid

10 Mürgised ained Põhjustavad organismi sattudes tervisekahjustusi või surma. Võivad põhjustada ka inimeste ja loomade nakatumist. Näriliste mürgid, umbrohuhävitajad, nõudepesumasina pesuained, desinfektsioonivahendid, pleegitajad, jne.

11 Tuleohtliku ained Isesüttivad või kergesti süttivad ained. Samuti ained, mis veega reageerides tekitavad põlemisohtlikke gaase. Gaasiballoonid, tulemasinad, süütevedelikud, parafiin, lahustid: bensiin, piiritus, tärpentin, surve all olevad õhuvärskendajad või deodorandid.

12 Sööbivad ained Kahjustavad elavaid kudesid ning reageerivad metallide ja mitmete teiste ainetega. Tugevad happed või leelised, broom, osad puhastusvahendid.

13 Oksüdeerivad ained Ained, mis sisaldavad hapnikku ning soodustavad tule- ja plahvatusohtu. Võivad olla ka söövitavad. Nt valgendusained.

14 Plahvatusohtlikud ained
Ained, mis soojuse, surve, löögi, hõõrdumise, valguse, elektrisädeme, leegi või keemilise reaktsiooni toimel kutsuvad esile plahvatuse. Nt ilutulestik, süüteained, nitroglütseriin, peroksiidid.

15 Kahjulikud, ärritavad ained
Omadustelt ei kuulu ühegi eelnevalt nimetatud klassi alla. Nt pleegitajad, kodumajapidamises kasutatavad puhastusvahendid.

16 Keskkonnaohtlikud ained
On keskkonnale kahjulikud. Koduses majapidamises leidub harva, peamiselt leidub farmides või tööstustes. Nt asbest, raskemetallid.

17 Tervisele ohtlikud ained
Tervistkahjustav: kantserogeenne, reproduktiivtoksiline, toksiline sihtorgani suhtes, hingamisteede sensibiliseerimine

18 Gaasiballoon Kokkusurutud, veeldatud, külmutatud veeldatud ja lahustatud gaasid

19 Kemikaali ohutuskaart
Kemikaali ohutuskaart (SDS – Safety Data Sheet) on professionaalseks (erialaseks) kasutamiseks mõeldud dokument, mis sisaldab ohtliku kemikaali kohta seaduses ettenähtud piisavat informatsiooni kemikaali ohutuks käitlemiseks, teavitab potentsiaalsest ohust (kõrvaltoimete tekkimise tõenäosusest) inimese tervisele ja keskkonnale ning peab võimaldama tarvitusele võtta vajalikud abinõud töötajate tervise, ohutuse ja keskkonna kaitsmiseks ettevõttes. Ohutuskaart on vahend teabe edastamiseks tarneahelas.