Projekt : Võitlus koolikiusamisega Tallinna koolides:

Teema esitlus: "Projekt : Võitlus koolikiusamisega Tallinna koolides:"— Esitluse väljavõte:

1 Projekt : Võitlus koolikiusamisega Tallinna koolides: 2008 - 2009

2 Projekti eesmärk: kooli meeskonna ette valmistamine kogu kooli haarava sekkumismudeli rakendamiseks vägivalla ja kiusamise vähendamiseks. Vägivalla ja kiusamise olemuse ja dünaamika teadvustamine. Laialdasema ja efektiivsema käitumisrepertuaari pakkumine ennetamiseks ja sekkumiseks. Negatiivsete ja stereotüüpsete hoiakute vähendamine. Koolisisese strateegia väljatöötamine. Projekti tegevuse hindamine.

3 Osalejad 6 Tallinna kooli oma soovi alusel
Pääsküla Gümnaasium J. Westholmi Gümnaasium Nõmme põhikool Arte Gümnaasium Liivalaia Gümnaasium Ühisgümnaasium Igast koolist osaleb 5 liikmeline projektmeeskond

4 Meeskondade koosseis Õppealajuhatajaid osales 5 (kokku 5st koolist) 4 sotsiaalpedagoogi ja 1psühholoog (4-st koolist) 2 huvijuhti (2-st koolist) 17 algklasside, põhikooli ja gümnaasiumi õpetajat

5 2 kooli meeskondades jäi koosseis samaks
4 kooli meeskonnas toimus muudatusi. Põhiliselt vähenemisi aga ka vahetusi. erinevad põhjused: töökoha muutus, koolisisene ametikoha muutus jt 2 kooli meeskondades jäi koosseis samaks

6 Projekti käik 2007. a. Koolide väljaselgitamine
Projekti käik 2007.a. Koolide väljaselgitamine. Projekti ettevalmistamine a Sissejuhatav seminar (M.Viik, P.Murrik) Antisotsiaalne käitumine ja koolikiusamine (K. Kõiv) võrgustiku töö (K. Tall)

7 15.04 antisotsiaalse ja delinkventse käitumise hindamine (L.Mehilane)
26.08 Sotsiaalsete oskuste arendamine.( Õ. Aas-Udam) 30.09 kiusamisvastase tegevuskava koostamine (Ü.Vihma) Vahekokkuvõtted, seminar koolitus. (Viik & Murrik, A. Tikerpuu) 27.11 Interneti turvalisus sh küberkiusamine koolis. (M.-L. Keskpaik)

8 2009.a. Ühise Mure meetod A. Andersalu-Targo ÜMm koolitus kogu Arte Gümnaasiumi õpetajaskonnale 23.03 meeskondade kohtumine eelmise koolikiusmise projektis osalenutega M.Ameljusenko, K. Käesel Kokkuvõttev seminar koolitus P- Murrik ja M.Viik

9 Projekti kokkusaamised, arutelud
Ümarlaud koolide esindajatega 9.12 ja Poolaasta kokkuvõte meeskondade juhtidega 2009 a. Kevad individuaalsed kohtumised kooli meeskondade ja juhtkondade ning LL poolse meeskonnaga (A. Tamm, M.-L. Keskpaik)

10 Parima tagaside saanud koolitused
Antisotsiaalse ja delinkventse käitumise hindamine lastel ja noorukitel. L. Mehilane Kriisilaani sh kiusamisevastase tegevuskava koostamine koolis.Ülo Vihma Sotsiaalsete oskuste arendamine. Õnne Aas- Udam M.Viigi ja P.Murriku seminarid ja supervisioonid. Kohtumine projektis osalenutega (M. Ameljusenko, K. Käesel)

11 Parima tagaside saanud koolitused
Ühise Mure meetod A. Andersalu-Targo Projekti planeeritud koolitused viidi kõik ellu. Tehti väikesi muudatusi sisu osas vastavalt koolide tagasisidele. Sooviti enam: Praktilisi metoodikaid Juhtumitele analüüsipõhist lähenemist

12 Projekti oli plaanitud K. Kõivu uuring mõõtmaks projekti tulemuslikkust.
Küsitluse läbiviimine 1. kord (projekti alguses 2008.a. Kevadel veebruar-aprill). Teine kord oli planeeritud projekti lõppu a. Tulemused saabusid hilinemisega Meeskondade otsus teistkordsest küsitlusest loobuda

13 Koolide kirjalik tagaside
Millised olid Teie ootused projektile? Ootused olid praktilisemad kui tulemus oli. Ootus oli, et kaasatakse projekti sarnaselt ‚Ei vägivallale’ ka õpilasi. saada teadmisi, oskusi, vahetada kogemusi töötada välja tegevuskava tutvuda teiste kogemustega. Suured ootused olid planeeritud uuringule. Lootsime saada teada midagi sellist mida ise ei ole osanud märgata.

14 Millist reaalset kasu olete tänu projektis osalemisele saanud?
Märgatavalt on paranenud meeskonnatöö Märganud enam kiusamise tekke võimalusi Otsinud lahendusi Akadeemilisi teadmisi, praktilisi teadmisi, kontakte, mõtteid väljatöötatud õppematerjali kasutada nii õpilaste, lastevanemate kui õpetajate seas enesekindlust Praktiline kasu ÜMm koolituset Võrdlusvõimalus teiste koolidega

15 Kasu on olnud projektis jagatud “Kiusamise raamatutest
Projektis osalejad said kiusamise teema selgeks mõelda ja omavahel läbi arutada ning mõisted ühtlustada

16 Kuidas hindavad kolleegid projekti mõju:
positiivselt Probleemide ilmnemisel teatakse kuidas toimida või kelle poole pöörduda Uued arusaamad aitavad mõista ja lahendada probleemsituatsioone Said juurde kindlust tegutsemisel konflikti situatsioonides Mõju kolleegidele vähene VA. ÜMm, mis toimus otseselt kogu koolile

17 Kuidas hindasite kiusamise levikut oma koolis enne K
Kuidas hindasite kiusamise levikut oma koolis enne K. Kõivu koostatud uuringu tulemuste teadasaamist? Üldjoontes oli levik teada Tulemused olid sellised mida teati Uuring ei andnud midagi uut Praegu kiusamine endiselt olemas Pigem on veidi paremaks läinud

18 Kuidas hindate oma tegevuskava? Tugevused /nõrkused?
+Tegevuskava täieneb töö kõigus (uued võimalused, nüansid) +Kasu – tegevuskava on kirjalikult fikseeritud, kuigi oli sisuliselt olemas ka varem. +Infovoldik kiusamise ennetamiseks ja sellega võitlemiseks koolis +Hoiab koolis teemat aktuaalsena -Meeskonna väiksearvulisus, juhendajaid jääb väheks

19 + tegevuskava lihtsus, paindlikkus, kättesaadavus
+ selged juhised + tegevuskava lihtsus, paindlikkus, kättesaadavus + hästi ettevalmistatud meeskonnaliikmete abivalmidus - projekti lõppedes võib tegevuskava pidev järgmine osutuda veidi keeruliseks + Tegevuskava on reaalne ja täidetav. Alati on võimalik asjadele ka teisiti läheneda, kui meil see kirjapandud. + meie kooli tegevuskava tugevus aga ka nõrkus on informaalsus

20 Kas arvate, et tänu tegevuskava aktiivsele kasutamisele on kiusamine Teie koolis vähenenud?
Tänu kirjalikult vormistatud tegevuskavale on õpetajatel lihtsam reguleerida käitumist ja sekkuda teatud situatsioonides. annab aluse paremaks tegutsemiseks huvi selle teema käsitlemise vastu on kasvanud ja tundub, et ka kiusamisjuhtumite arv vähenenud kasutame tegevuskava vastavalt vajadusele Kiusamise vähenemist ei saa kinnitada, (pole statistikat) aga õpetajate tegevus on süsteemsem

21 Mis on muutunud seoses tegevuskava olemasoluga Teie koolis?
Kiusamist on koguaeg, tegeleme sellega koguaeg, süvitsi lähenemine toimub siis, kui seda on selles ulatuses vaja Mis on muutunud seoses tegevuskava olemasoluga Teie koolis? selge tegevuskava hõlbustab kõikide koolitöötajate tööd, eri tasandil olijate teadlikkus on oluliselt kasvanud Huvi on kasvanud selle teema käsitlemise vastu. Annab tegutsemiseks kindlustunde. õpetaja märkab klassis või koolis toimuvat paremini ja reageerib oskuslikumalt.

22 - võimaldas nimetatud teemaga süsteemselt tegeleda ning jõuda ka konkreetse tulemini
Akadeemiliste teadmiste saamise ulatuses Tegevus on süsteemsem

23 Kas projektis osalemine oli Teie koolile tulemuslik?
iga koolituselt saadud teave on samm edasi paremuse poole. meeskonnakoolitus paneb mõtlema ühes suunas ja nägema võimalusi ja lahendusi õpitakse märkama erinevaid nüansse ja nendele vajalikku tähelepanu pöörama kasvatab ühtsustunnet nii koolisiseselt kui ka teiste koolide spetsialistidega kõige enam said kasu kooli meeskonna liikmed. Jah oli. Kooli töötab selle aasta oktoobrist taas psühholoog

24 Kokkuvõtteks Au ja tunnustust kõigile teile, kes te täna siin olete! Kõikidel koolidel valmisid tegevuskavad!! Projekti tegevuskava viidi ellu, püüdes arvestada koolide tagasidet

25 Koolide tagasiside projektile+ soovitusi edaspidiseks
Teie kooli ja meeskonna põhiselt: nippe ja soovitusi teistele koolidele meeskonna moodustamiseks ja tööks. Kuidas peaks meeskond koolis töötama, et tulemus oleks maksimaalne. Ootused uuringule? Soovitusi edaspidiseks. Kuidas olete tegevuskava rakendanud? Edu/raskused Missuguseid teadmisi –oskusi, koolitusi/kursusi teie ise ja/või teie kolleegid veel vajaksid?