Marje Kruus Finantsteenistus Finantsarvestuse osakond

Teema esitlus: "Marje Kruus Finantsteenistus Finantsarvestuse osakond"— Esitluse väljavõte:

1 Marje Kruus Finantsteenistus Finantsarvestuse osakond
Toetuslepingud Marje Kruus Finantsteenistus Finantsarvestuse osakond

2 Miks on vaja eristada sihtotstarbelist ja mittesihtotstarbelist finantseerimist?
Millised on sihtotstarbelise ja mittesiht-otstarbelise toetuslepingu põhilised erinevused?

3 Sihtotstarbelised toetused
Toetuse konkreetne sihtotstarve ja kasutamise tingimused on täpselt määratletud, lepingu eseme või eesmärgi kirjeldusest nähtub, et tegemist on sihtotstarbelise toetusega; Toetuse saaja nõuab toetuse kasutamise kohta finants- ja tegevusaruannet – finantsaruandluse kohustus tingib vajaduse eristada toetuse kajastamist muust raamatupidamisarvestusest (toetuse eristamiseks SAPis tuleb küsida projektikood, nn. FA kood); Toetuse mittesihtotstarbelise kasutamise korral tuleb toetus tagastada; Toetuse kajastamine raamatupidamises ja eelarve täitmises: Tulud ja kulutused kajastatakse tekkepõhiselt ning jälgides tulude ja kulutuste vastavuse printsiipi Näide: Novembri alguses laekus toetuse andjalt 1 milj krooni, mida toetuse saaja kajastab laekumise hetkel sihtfinantseerimise kohustusena (kontol 20385x). Seisuga x on toetuse saaja teinud kulutusi summas krooni. Seisuga x kajastab toetuse saaja sihtfinantseerimise tulu mitte 1 milj. krooni, vaid krooni (st ta vähendab sihtfinantseerimise kohustust ja teiselt poolt kajastab tulu kr). Aasta lõpus võib avaliku sektori vaheliste toetuste kajastamisel tekkida erandjuhtumeid, mis tingivad tulude krediteerimise: x seisuga tuleb võib tekkida olukord, kus avaliku sektori üksuste vahel sihtfinantseerimise saldode võrdlemisel tekivad eri Täpsem selgitus tulude ja kulutuste kajastamise kohta: Toetust antakse kas ettemaksuna või kulude refinantseerimise põhimõttel; Toetuse laekumisel ettemaksuna kajastatakse toetus üldjuhul sihtfinantseerimise kohustuse suurendusena – eelarve täitmist ei teki siin; Erandjuhul (arvestuse lihtsustamise eesmärgil) võib sihtfinantseerimist kajastada laekumise hetkel koheselt tuluna juhul, kui toetuslepingu järgne kogusumma on alla krooni (ning kui toetuse andja on nõus sellega – avaliku sektori erisus) – tekib eelarve täitmine; Toetuse laekumisel kulude refinantseerimisena kajastatakse toetus saamata sihtfinantseerimise nõude vähendusena – eelarve täitmist ei teki siin; Sihtfinantseerimise tulusid ja selle arvelt tehtavaid kulutusi kajastatakse tekkepõhiselt, tulu kajastatakse samas perioodis, mil tekivad kulutused (tagades tulude ja kulutuste vastavuse) – eelarves tekib tulude ja kulutuste täitmine; Perioodina käsitletakse ühte kalendrikuud; Sihtfinantseerimise tulude ja kulutuste vastavus tagatakse ja seda kontrollitakse läbi projektikoodi (SAPis läbi transaktsiooni FBL3N).

4 Mittesihtotstarbelised toetused
Toetuse konkreetne sihtotstarve ja kasutamise tingimused on määramata, lepingu eseme või eesmärgi kirjeldusest nähtub, et tegemist on mittesihtotstarbelise toetusega; Toetuse andja ei soovi üldjuhul kontrollida toetuse kasutamist, st ta ei nõua aruannet toetuse kasutamise kohta – st toetuse saaja ei ole kohustatud eristama toetuse kajastamist muust raamatupidamisarvestusest ja tal ei ole vaja küsida projektikoodi; Toetuse andja ei võta endale õigust antud toetust tagasi nõuda; Toetuse kajastamine raamatupidamises ja eelarve täitmises: Toetus kajastatakse ülekandmise või laekumise hetkel koheselt sihtfinantseerimise kulu või tuluna. Tallinna linnas käsitletakse raamatupidamisarvestuses mittesihtotstarbelisena nt kogudusele või spordiklubile tegevuskulude katteks antud toetust (ehk tegevustoetust) Toetust antakse üldjuhul ettemaksuna; Toetuse laekumisel ettemaksuna kajastatakse toetus laekumise hetkel (kassapõhiselt) koheselt sihtfinantseerimise tuluna (kt. 452xxx) – tekib eelarve täitmine; Kulutused kajastatakse tekkepõhiselt, vastavalt sellele, kuidas need tegelikult tehakse – tekib eelarve täitmine; Tulu ei ole vaja kajastada samas perioodis, mil tekivad kulutused (ei ole vaja tagada tulude ja kulutuste vastavust).

5 Toetusi reguleerivad õigusaktid ja juhendid
Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadus; Raamatupidamise Toimkonna Juhendid; Riigi raamatupidamise üldeeskiri Juhendid: Rahandusministeeriumi juhend toetuste kajastamiseks kasumit mittetaotlevad ( Rahandusministeeriumi saldoandmiku kontrolli juhend ( Rahandusministeeriumi kommentaarid näidisülesannete kohta toetuste kajastamisel Tallinna linna metoodilised juhendid sihtfinantseerimise kajastamiseks

6 Enamlevinud märkused ametite poolt ettevalmistatud toetuslepingute kohta
Sihtfinantseerimise lepingud: Aruandluse sagedus on ebapiisav – avaliku sektori üksuste vaheliste toetuste puhul peaks aruandlus olema vähemalt kvartaalne, et tagada sihtfinantseerimise saldode kokkulangevus; Aruandevorm on kassapõhine – kuna Tallinna linn lähtub tekkepõhisest finantsarvestusest, ei ole meil võimalik tagada kassapõhist aruandlust (selleks oleks vaja meil pidada topelt raamatupidamist, mida me ei propageeri); Kontaktandmed on puudulikud või vigased – toetuse saaja TP kood või makse saaja nimi on puudu, arvelduskonto või viitenumber on vigane; Sihtfinantseerimise lepingute aruandlus ei tohi olla kassapõhine: Kuna Tallinna linn ei ole näinud ette võimalust jälgida aruandlust kassapõhiselt, võimaldab linnas kasutatav majandustarkvara SAP tagada vaid tekkepõhist aruandlust. Mittesihtfinantseerimise lepingud – toetuse kasutamise otstarve: Umbkaudse kulutuste valdkonna võib ette öelda Kui toetuse kasutamise sihtotstarve või lubatud kulutuste liigid on väga täpselt määratletud, on meil tegemist sihtfinantseerimise lepinguga; Linna omandis olevate SA-te puhul on võimalik teostada kaudset kontrolli läbi majandusaasta aruande ning nõukogu; juhul, kui on soov toetuse kasutamist täpselt kontrollida, tuleks toetusleping vormistada sihtotstarbelisena.

7 Mittesihtfinantseerimise lepingud:
Toetuse kasutamise sihtotstarve või kulutuste liigid on väga detailselt määratletud – mittesihtotstarbelise lepingu puhul ei tohiks neid väga täpselt määratleda (mittesihtotstarbelise toetusena käsitleb linn üldjuhul tegevustoetust); Toetuse kasutamise finantsaruanne on nõutud – kuna mittesihtotstarbelise toetuse otstarve on määratlemata, finantsaruandlust küsida ei tohiks; tegevusaruanne on lubatud, kuid see peaks olema vaid informatiivne; Toetuse mittesihtotstarbelise kasutamise korral on õigus toetus tagasi nõuda – ei tohiks esineda lepingus punkti, mis võimaldab toetuse andjal toetus tagasi nõuda, kuna toetuse tagasinõudmiseks ei ole alust, sest toetuse kasutamise sihtotstarvet ei määratleta ning toetuse kasutamist selliselt ei kontrollita.

8 Sihtfinantseerimise lepingutes vajalikud lepingutingimused, et tagada raamatupidamises korrektne kajastamine Sihtfinantseerimise andmise puhul tuleks toetuse saajatega ettevalmistavad lepingud vormistada selliselt, et aruandlus oleks tekkepõhine ning selle esitamise sagedus oleks alljärgnev: avalikust sektorist toetuse saaja on kohustatud esitama: vahearuandeid vähemalt kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks; aruanne aruandeaasta lõpu seisuga (31.12.) aruandeaastale järgneva kuu 25. kuupäevaks; lõpparuanne 15. kalendripäeva jooksul arvates lepingus märgitud kulutuste tegemise lõppkuupäevast;

9 mitte avalikust sektorist toetuse saaja on kohustatud esitama:
vahearuandeid vähemalt poolaasta lõpu seisuga (30.06.) poolaastale järgneva kuu 15. kuupäevaks; aruanne aruandeaasta lõpu seisuga (31.12.) aruandeaastale järgneva kuu 25. kuupäevaks; lõpparuanne 15. kalendripäeva jooksul arvates lepingus märgitud kulutuste lõppkuupäevast; Sihtfinantseerimise saamise puhul – võimalusel järgida samu põhimõtteid!

10 Kvartaalne aruandlus:
võimaldab toetuse andjal jooksvalt kontrollida toetuse saaja poolt sihtfinantseerimise arvelt tehtud kulutusi ning nende aktsepteerimisel kajastada sihtfinantseerimise kulu samas perioodis kui toetuse saaja on kajastanud sihtfinantseerimise tulu; tagab sihtfinantseerimise saldode jooksva kontrolli ning välistab avaliku sektori üksuste vahelises kvartaalses saldovõrdluses võimalikud saldoerinevused; tagab korrektsed andmed nii linna (SAPis) kui ka riigi finantsaruandluses (Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemis)

11 Sihtfinantseerimise andmise puhul nõutavad aruanded peaksid sisaldama alljärgnevat informatsiooni (saldovõrdluse lihtsustamise eesmärgil): kui suur oli saadud toetuse tekkepõhine ettemaks/ nõue saamata toetuse eest perioodi alguses; kui palju tehti perioodi jooksul tekkepõhiseid kulutusi; kui suur oli saadud toetuse tekkepõhine ettemaks/ nõue saamata toetuse eest perioodi lõpuks. Sihtfinantseerimise saamise puhul – võimalusel esitada toetuse andjale aruanne, mis sisaldab sama informatsiooni!

12 Toetuslepingute näidised Tallinna linnas (näidised asuvad intranetis aadressil: Alustava ettevõtluse stardiabi toetusleping Linnavalitsuse määrus nr 4 “Alustava ettevõtluse toetamiseks stardiabi taotluse ankeedi, stardiabi toetuslepingu ja stardiabi toetuse kasutamise aruannete vormide kinnitamine” Intressitoetuse reservi leping Linnavalitsuse määrus nr 60 “Intressitoetuse reservi lepingu vormi, elamu tehnilise ülevaatuse akti vormi, elamu tehnilise ülevaatuse akti täitmise juhendi ja panga pakkumuse vormi kinnitamine” Ettevõtte praktikajuhendaja toetuse leping Linnavalitsuse määrus nr 14 “Ettevõtte praktikajuhendaja toetuse taotluse ankeedi, ettevõtte praktikajuhendaja toetuse lepingu ja toetuse kasutamise aruannete vormide kinnitamine”

13 Töötajate väljaõppe, ümber- ja täiendkoolituse toetuse leping Linnavalitsuse määrus nr 13 “Ettevõtete töötajate väljaõppe, ümber- ja täiendkoolituse toetuse taotluse ankeedi, töötajate väljaõppe, ümber- ja täiendkoolituse toetuse lepingu ja toetuse kasutamise aruannete vormide kinnitamine” Ettevõttele olulise spetsialisti täiendkoolituse toetuse (stipendiumi) leping Linnavalitsuse määrus nr 12 “Ettevõttele olulise spetsialisti täiendkoolituse toetuse (stipendiumi) taotluse ankeedi, ettevõttele olulise spetsialisti täiendkoolituse toetuse (stipendiumi) lepingu ja toetuse kasutamise aruannete vormide kinnitamine” Tallinna linna eelarvest mittetulundustegevuseks saadud toetuse kasutamise leping Linnavalitsuse määrus nr 37 “Tallinna linna eelarvest mittetulundustegevuseks taotletava toetuse taotluse, toetuse kasutamiseks sõlmitava lepingu ja toetuse kasutamise aruande vormide kinnitamine”

14 Sporditegevuse toetamise leping Linnavalitsuse 23. 11
Sporditegevuse toetamise leping Linnavalitsuse määrus nr 105 “Sporditegevuse toetamise taotluse, treenerite ja harrastajate nimekirja, sporditegevuse toetamise lepingu ja sporditegevuse toetuse kasutamise aruande vormid” Tallinna linna eelarvest spordiehitiste omanikele ja valdajatele toetuse eraldamise leping Linnavalitsuse määrus nr 22 “Tallinna linna eelarvest spordiehitiste omanikele ja valdajatele eraldatava toetuse taotluse, toetuse eraldamise lepingu ja toetuse kasutamise aruande vormide kinnitamine”