Toimetulekutoetuse regulatsiooni muudatused

Teema esitlus: "Toimetulekutoetuse regulatsiooni muudatused"— Esitluse väljavõte:

1 Toimetulekutoetuse regulatsiooni muudatused
Ulli Luide

2 Toimetulekutoetusega seotud muudatused
2018. aasta alguses jõustusid mitmed toimetulekutoetusega seotud muudatused, mille saab laias laastus jagada kolmeks: toimetulekutoetuse saajate töötamise soodustamine; vajaduspõhise peretoetuse kehtetuks tunnistamine; toimetulekutoetuse regulatsiooni paindlikkuse suurendamine.

3 Töötamise soodustamine
Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata sissetulekute hulka: 1. lapsetoetust saavate kooliõpilaste teenitud töötasu; 2. taotlejate puhul, kes on vähemalt 2 järjestikuse kuu jooksul saanud toimetulekutoetust ilma töist tulu arvestamata, ja kes hakkavad saama töist tulu, ei arvata töise tulu saama hakkamisele vahetult järgnevatel kuudel sissetulekute hulka: 2 kuu jooksul 100% töisest sissetulekust ja seejärel 4 kuu jooksul 50% teenitud töisest sissetulekust. Töiseks sissetulekuks loetakse tasu, mis on saadud töö- või teenistussuhtes, võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu alusel ja samuti füüsilisest isikust ettevõtja saadud tulu. Erandit on võimalik kasutada 1 kord 24 kuu jooksul. Eesmärgiks see, et noored käiks ametlikult tööl, saaksid reaalselt kasu töötamisest – saavad taskurahaks selle raha mitte ei lähe pere sissetulekuna arvesse. Loodetavasti mõistavad, et töötamine tagab sissetuleku ega ole tulevikus samas rollis kui nt nende alaliselt toetustest elavad vanemad. Lisaks rõhk ametlikul töötamisel. Töise sissetuleku erand rakendub automaatselt, kestab 6 kuud ja vahepeal ei katke, kui inimene ei taotle toetust, on töötu või vahetab tööd vms. Ka mitu pereliiget võib samal ajal seda erandit saada. Hüvitistele ei laiene – nt haigushüvitisele.

4 Vajaduspõhise peretoetuse kaotamisega seoses
VPPT ei õigustanud end ega vähendanud oluliselt lastega perede vaesust. Suur osa VPPT saajatest said samal ajal ka toimetulekutoetust. VPPT kaotamisega tõsteti laste toimetulekupiir 120%-ni. Toimetulekutoetuse arvestamisel arvatakse perehüvitiste seaduse alusel makstavad lapsetoetused täies ulatuses sissetulekute hulka. Oleme näinud, et lastega perede osakaal toimetulekutoetuse saajatest järjest langeb – põhjuseks suurenevad lapsetoetused, aga ka lisatoetus nö paljulapselise pere eest.

5 Toimetulekutoetuse regulatsiooni paindlikkus I
Toimetulekutoetust on võimalik taotleda kogu kuu vältel. Toetuse arvestamisel võetakse aluseks eelmisel kalendrikuul laekunud sissetulek (erandjuhtudel eelmise 30 päeva jooksul laekunud sissetulek). Üksi elavate puuduva ja osalise töövõimega isikute eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi suurendatakse kuni 51 m2-ni. KOV-il tekib võimalus peredele, kes on vähemalt viimase 6 järjestikuse kuu jooksul toimetulekutoetust saanud, katta toimetulekutoetuse vahenditest põhjendatud juhtudel ka ühekordseid vältimatuid eluasemekulusid ühe toimetulekupiiri ulatuses kalendriaastas pere kohta (võib katta ka osadena). 30 päeva sissetulek võtta arvesse siis, kui vastasel juhul jääks pere abitusse seisu: Kui inimene sai 1. märtsil veebruari eest oma viimase sissetuleku ja tuleb 3.04 TTT-d taotlema, siis kui võtta arvesse eelmise kuu sissetulek, ei saaks ta toetust ja võiks jääda hätta, sest uut töötasu ei ole laekumas. Siis võiks võtta aluseks 30 päeva. Kui korra võtta see aluseks, tulebki seda võtma jääda kuniks ühel kuul pere ei saa TTT-d. Ei saa võtta üht sissetulekut 2 korda arvesse (ükskord 30 päeva ja teine kord kuu, aga sisult sama periood). Sotsiaalselt põhjendatud normi osas laiendati suuremat normpinda ka töövõimetoetuse saajatele – enne olid kaetud vanadus- ja töövõimetuspensionärid.

6 Toimetulekutoetuse regulatsiooni paindlikkus II
Perekonna sissetulekute hulka ei arvata õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud põhitoetust (lisaks vajaduspõhiselt makstavatele õppetoetustele). KOV-il on võimalik mitte arvata pere sissetulekute hulka: õppimist ja töötamist soodustavaid stipendiume ja toetusi; konkreetse kulu või kahju katmiseks saadud hüvitisi; lähedastelt toimetuleku parandamiseks saadud rahalisi toetusi ja kingitusi kuni poole toimetulekupiiri ulatuses pere kohta kuus. 1. Kui võtta arvesse sissetulekuna, siis on KOV jätkuvalt seisukohal, et kuna toimetulekutoetuse näol on tegemist minimaalsete vahendite tagamisega, ei ole mõistlik arvata mitte sihtotstarbelisi stipendiume sissetulekute alt välja, sest neid saabki kasutada esmavajaduste katmiseks. 2. Samas võib olla KOV seisukohal, et kuna stipendiume saavad pigem need, kes ise ongi tublid ja pingutavad enam, võiks neile luua erisuse ja soodsamad tingimused.  3. Võib-olla aga sisustab KOV selle nii, et ei võta sissetulekuna arvesse vaid nende tudengite stipendiumeid, kes samal ajal vähemalt osaajaga töötavad kooli kõrvalt, motiveerides inimest õppima headele tulemustele. Alternatiive võib olla teisigi, need on lihtsalt mõistlik KOV üleselt paika panna. Enne 2018 ei saanud KOV päris nii otsustada – kõik oli seotud ennekõike sihtotstarbeliste toetuste, kulude või kahjudega. Täna on tõlgendamisruum laiem. Konkreetse kahju või kulu katmine – kaalutlusotsus, mille puhul KOV saab mitte võtta arvesse mingiks kindlaks otstarbeks kantud toetust. Lähtuda esmavajaduste tagamisest ja mõistlikkuse printsiibist – 2000 eurone Rolex vs 250 eurot eluasemelaenu ära maksmiseks.

7 Toimetulekutoetuse regulatsiooni paindlikkus III - kaalutlusotsused
Eesmärgiks on suurendada KOV otsustusõigust nende toetuse saajate osas, kes ei ole motiveeritud koostööks, ei tee ise pingutusi oma olukorra parandamiseks või kelle esmavajadused saaks katta muul viisil. Kui toimetulekutoetuse saajal hakkab paremini minema (asub tööle või õpib paremini toime tulema), on see ka KOV-ile kasulik, sest väheneb inimese abivajadus ning suureneb tema võimalus ja võimekus panustada ühiskonnaellu. Fakt on see, et vanemaealiste ja piiratud töövõimega inimeste osakaal aina suureneb, töövõimeliste ja tööealiste inimeste osakaal aga mitte. Teatavasti põhineb meie sotsiaalkaitsesüsteem solidaarsusele, mistõttu on oluline inimesi maksimaalselt toetada tagasi tööturule suunamisel.

8 Toimetulekutoetuse regulatsiooni paindlikkus IV - kaalutlusotsused
KOV võib jätta toimetulekutoetuse määramata või vähendada toimetulekutoetuse summat, kui toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes: ei tööta ega õpi täiskoormusega ega viibi akadeemilisel puhkusel; ei tööta ega ole Eesti Töötukassas töötu või tööotsijana registreeritud; ei tööta ja on Eesti Töötukassas töötuna registreeritud, kuid on mõjuva põhjuseta jätnud individuaalse tööotsimiskava täitmata või keeldunud pakutud sobivast tööst; ei tööta ja on ilma mõjuva põhjuseta keeldunud kohaliku omavalitsuse üksuse pakutud sobivast tööst; ei tööta ja on ilma mõjuva põhjuseta keeldunud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavast iseseisvat toimetulekut soodustavast sotsiaalteenusest; Eesmärk on pakkuda inimesele abi selleks, et tema toimetulek võiks paraneda ja ühel hetkel väheneb toetustest sõltumine. *Kindlasti ei ole mõistlik kohe toetus maksmata jätta, vaid selgitada inimesele, mida temalt oodatakse ja anda ka aeg, et ta jõuaks end võtta TK-s arvele jne. *Kui otsustatakse neid kaalutluspunkte rakendada, võib nt teha nii, et selle pereliikme puhul, kes keeldub koostööst vms, vähendatakse toetuse suurust või ei maksta üldse. Kindlasti peab kaaluma ka tagajärgi – kas lapsed saavad söönuks, kas eluase saab siiski makstud või tekib laen jne. KOV töö – KOV saab pakkuda osalemist heakorratöös – lume lükkamine, riisumine, prügi korjamine jms. Siin ei ole isegi niivõrd oluline see, kas ja kuivõrd see töö muidu tehtud saaks, vaid see, et inimest kohustatakse võtma vastutust oma käekäigu eest ja toetuse saamiseks tuleb ise ka panustada! Samas on töö alati lepingu alusel ja tasustatud! KOV teenus – kui on ilmne, et inimene ei suuda neid punkte täita nt sõltuvuse tõttu, suunata kostöös MTÜ-de ja heategevusorganisatsioonidega alko/narko rehasse (enne seda nt korraldada mingile sihtgrupile kohustuslik üritus, kus tutvustatakse MTÜ poolt reha teenust nt – eelnevalt inimesele teada anda, et kui ei osale, ei saa toetust sel kuul vms). Lisaks pakkuda toimetulekuõpet- eriti pikaajalistele TTT saajatele – kasvõi seda, kuidas eelarvet planeerida, mida poest osta (vaadata kilohinda nt), kuidas toitu valmistada jms. – see panustab toimetuleku paranemisse. Taotleda raha nt Innovatsiooni voorust teenuse loomise jaoks.

9 Toimetulekutoetuse regulatsiooni paindlikkus IV - kaalutlusotsused
toimetulekutoetuse taotlejal või temaga koos elaval ülalpidamist saama õigustatud lapsel või muul abi vajaval alanejal või ülenejal sugulasel, on õigus elatist saada, kuid taotleja keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast; kohaliku omavalitsuse üksus leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab nende toimetulekuks piisavad elatusvahendid; toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige ei ole kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul muul viisil püüdnud enda ja oma perekonna materiaalset olukorda parandada. Tegemist on KOV-i kaalutlusotsusega, mille efektiivseks kasutamiseks tuleks praktika KOV üleselt kokku leppida! 1.Elatis võib olla välja nõutud kohtu kaudu või põhineda vastastikkusel kokkuleppel. Kui aga on ilmne, et elatist makstakse liiga vähe 50 euri, võiks suunata inimest kohtu poole, ka elatisabi on 100 euri. Kui aga vanem panustab muul viisil lapse ellu (ostab riided maksab ringid vms) või on ise nt raske/sügava puudega abivajaja, siis ei pruugi see mõistlik olla, sestap ongi kaalutluskoht. 2. Vara on ka raha, mis ei ole käsitletav sissetulekuna. Sõbralt tagasi saadud laen, kätte saamata töötasu jms, lisaks kinnisvara. Üürile andmiseks või müümiseks tuleks leppida kokku mõistlik aeg ja see fikseerida, et hiljem hinnata, kuivõrd on selle nimel inimene toimetanud ja vaeva näinud. Kui ei ole kokkuleppest kinni pidanud ja see pole olnud põhjendatud, siis vähendada TTT-d või mitte maksta. IGAL juhul tuleks KOV üleselt kokku leppida, kuidas te oma piirkonnas toimetate. Jah, tuleb jätta ruumi erisuste tegemiseks ka siis, kuid laias laastus peab sotsiaaltöötajal olema raamistik, milles toimetab. TTT on sageli justkui eraldiseisev abimeede, kuid tegelikkuses peaks see olema üks osa inimese vajaduste terviklikust hindamisest ja sinna poole ka liigume. Haritud TTT maksjad on võimelised palju enamaks kui vaid TTT maksmiseks. Kui koormus on suur, on lahenduseks kaadri suurendamine mitte see, et TTT on eraldiseisev meede ja muuga selle raames ei tegeleta.

10 Riigikohtu lahend RK tegi lahendi nr , mis käsitles ennekõike kinnistu sundvõõrandamist ja sellega seonduvaid laekumisi. RK jõudis otsuseni, et vara sündmüügist laekunud sissetulekuid, mis on läinud KT-de ja võla sissenõudja nõuete rahuldamiseks, ei saa pidada inimese sissetulekuks. Ühtlasi toodi lahendis välja, et kinnistu müügi puhul saab sissetulekuna käsitleda vaid tulu, mis on müügist saadud (alghind-lõpphind). Ülejäänut saab käsitleda inimese varana (SHS § 134 lg 4 p 7). 3. Põhjendus on see, et toimetulekutoetuses ei saa nö kaks korda võtta arvesse kinnistu ostu. Ostmiseks tehti kulutus mingil ajahetkel, mil inimene ei taotlenud toimetulekutoetust. Nüüd, kui inimene vara müüb, saab sissetulekuks pidada ainult tulu, sest nö alghinda ei tohi enam uuesti arvesse võtta. Tõlgendus, mille kohaselt kohustuste arvestuslik vähenemine täitemenetluse tulemusena (ehk et olemasolev võlg väheneb) oleks käsitatav SHS § 133 lg 1 mõttes isiku netosissetulekuna toimetulekutoetuse määramisel, ei ühtiks põhiseadusliku eesmärgiga tagada igaühele minimaalsed vahendid inimväärseks äraelamiseks.

11 Riigikohtu lahend II SHS seletuskiri: netosissetuleku all mõeldakse sissetulekuid, millest on maha arvatud kõik igakuised maksud ja maksed (tulumaks, töötuskindlustusmakse, kohustusliku kogumispensioni makse). Samas ei arvestata netosissetuleku puhul erinevate laenumaksete ja täitemenetlustega. RK jõudis seisukohani, et netosissetulekuks saab pidada raha, mida inimene reaalselt kasutada saab ja seega ei ole täitemenetluses ära võetavad summad käsitletavad netosissetulekuna! Nõustume, et varasem praktika on olnud teistsugune, kuid nüüd tuleb lähtuda RK tõlgendusest! Ehk et laenumakseid ja täitemenetlusi ei lahutata netosissetulekust maha. Lisaks, täitemenetlustes arestitud raha ei saa kuidagi pidada netosissetulekuks. Tegelikkuses on see pigem positiivne samm, sest inimesed saavad enam abi ja PS-ist tulenevalt peab riik tagama perele minimaalsed vahendid toimetulekuks ning rolli ei mängi see, kas inimene on oma elu hästi elanud või teinud kehvu otsuseid. Me räägime väikestest summadest, mis on toimetulekuks minimaalsed. Rahvusvahelised kohustused, millega Eesti on liitunud, heidavad pidevalt ette meie madalaid toetusmäärasid. See on samm paremuse suunas. See, et süsteemis on pettureid, on teine teema. Nende puhul võikski üha enam kaalutlusotsuseid kasutada, keerata aina vinti juurde selles osas, mida taotlejatelt eeldatakse toetuse saamiseks.

12 Kuidas edasi? Alates RK lahendist ei ole vahet, kas KT on raha arestinud otse SKA, TK, tööandja kaudu või on see ära võetud arveldusarvelt – see ei ole käsitletav sissetulekuna ja selle võrra saab inimene rohkem toetust. Täna ei ole võimalik täitemenetlusinfot kuidagi mugavalt infotehnoloogilise lahenduse kaudu sotsiaaltöötajal saada (ei kajastu EMTA-s ega mujal). Seda, mis summa on KT konkreetselt kinni pidanud, tuleb tõendada inimesel endal (panga väljavõte/palgaleht, tõend SKA-st vms). Täna on parimaks lahenduseks see, et täitemenetlusvõlgnevustega inimesed suunatakse võlanõustamisteenusele (SHS § 134 lg 4 p 5 alusel), kus aidatakse inimesel aru saada tema kohustustest, võlgnevustest, veendutakse, et KT on teinud kinnipidamised õiguspäraselt lubatud suuruses ja arestitavate sissetulekute arvelt (TMS § tuginedes), õpetatakse tegema tulevikus paremaid otsuseid jms. Me ei hakka kompenseerima eluasemelaenu, trahvi jms aga tegeleme siiski sissenõuetega, mille osas KT-l roll (täitedokument aluseks) – see iseenesest võib küll välja kasvada ka maksmata laenust vms. (siin võib vaielda, et ebavõrdne kohtlemine vms, aga olgem ausad, keegi ei soovi, et tema a/a oleks arestitud ja ta peaks elatuma vaid minimaalsest sissetulekust, mille TTT tagab ja sedagi tuleb korduvalt tõestada KT-le, sest tegemist nö ühekordse toetusega). Me ei saa eeldada, et riik hakkab tasuma meie laenumakseid ja see kujuneks üheks kinnisvara soetamise variandiks.

13 Natuke täitemenetlustest…
TMS-i raames enam või alusetult võetu kantakse võlgniku avaldusel paari päeva jooksul juhul, kui pole möödunud 10 tööpäeva, mille järel kannab KT raha sissenõudjale edasi. Seda tagasikannet ei saa pidada sissetulekuks. Samas tuleb teisi KT-sid teavitada, et inimesele on laekumas KT poolt alusetult ära võetud summa ja et see pole sissetulek. Täitedokumendid ja seega ülevaate oma võlgnevustest saab võlgnik avalduse alusel (digitaalselt allkirjastatult või kohale ilmudes) operatiivselt kätte. Kui inimene ise teeb ebasoodsa kokkuleppe KT-ga (lubab kogu sissetuleku ära võtta võlgnevuste katteks), tuleb inimesele selgitada, et KT-le vabatahtlikult enammakstud osa toimetulekutoetuse raames ei kaeta ja kui inimene ise otsustab jätta end piisavate elatusvahenditeta, on see tema valik. 1. Ametlikult on TMS-is kirjas, et tagasinõue tuleb teha 3 tööpäeva jooksul (see on ka RK seisukoht), kuid praktikas KT-d enamjaolt teavad neid nö probleemsemaid kliente, kes saavad sotsiaaltoetus jms ja nende osas eriti oodatakse enne, kui tehakse edasikanne võla sissenõudjale. Ehk et kui 4 päeva on möödas, tasub siiski tagasinõe teha. 2. Arest on automaatne ja kui keegi kannab mingi summa võlgnikule, on see kohe arestitud. Teavituse peale võtab KT selle maha. Tänane TMS ja süsteem on üles ehitatud nii, et see peab selgelt silmas ennekõike võla sissenõudja huvisid. 1. Aprillis oli just uudis, et ka JUM algatas ühe võlanõustaja osas distsiplinaarmenetluse – on teinud nö 0 aresti inimesele-midagi ei jäta kasutada. Eks näis, kuidas see kujuneb edasi… JUM püüab jõuliselt selle vastu seista, et 0 aresti tehtaks – inimesele tuleb tagada palga alammäär (millest võib maksimaalselt 20% kinni pidada teatud juhtudel). 3. Võlgnik võib ka volitada sotsiaaltöötaja või VN-i enda nimel tegutsema – nt kui Tallinnasse KT Kotta on kaugel minna ja puuduvad PIN koodid ega saa digitatult avaldust teha. 4. Nt kui võlgnik kannab ise raha KT-le kogu oma sissetuleku ulatuses või lubab avalduse alusel KT-l selle ära võtta, on see panga väljavõttelt näha ja seda tuleb adresseerida. Sotsiaaltöötaja saab uurida, miks on KT kogu sissetuleku ära võtnud. Inimene võib teha sotsiaaltöötajale ka volituse KT-ga suhtlemiseks, et olukorda selgusse tuua. Kui ta pole nõus selgitusi jagama jms, saab käsitleda kui valmisoleku puudumist koostööks ja vähem toetust maksta. Oluline on, et keegi ei arvaks, et nii saab võlgnevuse kiiresti tagasi maksta – lasta kõik ära võtta KT-l ja ise mõni aeg elatuda siis sellest minimaalsest, mille TTT tagab.

14 Aitäh! Küsimusi? ulli.luide@sm.ee