Õppes osaluse kasv ja ökonoomsed rahastamismudelid

Teema esitlus: "Õppes osaluse kasv ja ökonoomsed rahastamismudelid"— Esitluse väljavõte:

1 Õppes osaluse kasv ja ökonoomsed rahastamismudelid
Olav Aarna Strateegia juhtrühma liige

2 Eesmärk Eesmärgiks on elukestva õppe võimalustele õiglast juurdepääsu kindlustavate ning õppe kvaliteeti toetavate ökonoomsete rahastamismudelite rakendamine Rahastamisotsused peavad lähtuma prioriteetidest ja riigi võimalustest, olema avalikud ja selged Vajalik muutuste elluviimine, mis tagaks õppijatele juurdepääsu kodulähedasele põhikoolile ning suuremates keskustes asuvatele ning mitmeid valikuvõimalusi pakkuvatele gümnaasiumitele ning kutseõppeasutustele Õpetaja ja koolijuhi palk peab olema konkurentsivõimeline, et koolis töötamine muutuks valikuks parimatele Eesti hariduse rahastamise osakaal avaliku sektori eelarvetest on täna võrreldav edukate riikidega Tegevuskulude tõus saab toimuda eelkõige õppijate arvu langusest tulenevalt ning haridussüsteemi otstarbekama korraldamise ja süsteemi sisese ümberjagamise kaudu

3 Mõned olulised indikaatorid
Eesti EL 27 keskmine EL eesmärgid 2000 2008 2010 2020 Alushariduses osalemine (vanuses 4.a. kuni koolini) 87% 95,9% 93,8% 85,6% 92,3%08 - 95% Madala sooritustasemega õpilaste osakaal PISA uuringus (15.a.) lugemisoskus 13,6%06 13,3%09 23,1%06 19,6%09 <17% <15% matemaatika 12,1%06 12,6%09 24%06 22,2%09 loodusteadus 7,7%06 8,3%09 20,3%06 17,7%09 Haridussüsteemist väljalangejad (põhihariduse või madalama haridustasemega mitteõppivad noored) a-st 15,1% 14,3% 11,7% 17,6% 14,1% <10% Keskhariduse omandanute määr (20-24-aastastest) 79% 82,2% 83,2% 76,6% 85% LTT erialade lõpetajate osakaal (III haridustase) 19,2% 20,5% 24,8% 22%09 III haridustasemega* noored (30-34-aastastest) 30,8% 34% 40% 22,4% 33,6% Täiskasvanud elukestvas õppes (vanuses 26-64) 6,3% 9,8% 10,9% 7,1% 9,1% 12,5% 15% Investeeringud haridusse, % SKPst 5,4% 5,2% 6,1%09 4,9% 5,1%08

4 Arenguvajadused “Alaharituid“ 12%, ilma kutse- ja erialase ettevalmistuseta 32%, 14% ilma põhihariduseta töötajaid (Eesti hariduse 5 väljakutset) Sooline disproportsioon (meeste probleem) osaluse määrades ja väljalangevuses Üldhariduskoolide võrk ei ole vastavuses regionaalse ja demograafilise arengu, ressursside otstarbeka ja tõhusa kasutamisega Alushariduses osaluse määr on rahvusvahelises võrdluses hea, kuid rahastamistaseme samaks jäämisel on järgmise 10 aasta jooksul prognoositav juurdepääsu vähenemine Alushariduse tasemel on vaja rohkem pöörata tähelepanu lapse õppimist takistavate probleemide varajasele märkamisele ja lapse arengu toetamisele, et oleks tagatud sujuv üleminek kooli Ühiskonnas puudub kokkulepe, kuidas tagada piisaval arvul õppijate suundumine põhikooli ja keskhariduse järgsesse kutseõppesse, et tööturu jaoks valmistataks ette piisaval arvul oskustöölisi ja tehnikuid Vene õppekeelega koolide õpilaste õpitulemused on PISA tulemuste põhjal olnud madalamad eesti õppekeelega koolide õpilaste omadest

5 Strateegilised meetmed (1)
Meede 1: Rahastamismudeli rakendamine, mis tagaks õppijatele juurdepääsu kodulähedasele põhikoolile ning suuremates keskustes asuvatele ning mitmeid valikuvõimalusi pakkuvatele gümnaasiumitele. Koolivõrgu korrastamisel teeb riik koostööd KOV-ga koostööd tugevate gümnaasiumite loomisel, pakkudes analüüse ja andmestikku Meede 2: Kõik lapsed saavad võimaluse alushariduses osalemiseks vähemalt aasta enne kooli. Võimaluste loomine, et alushariduse tasemel säilitatakse aastaks 2020 osalus tasemel 98% 4-6 a laste vanuserühmas ning kasvatatakse osalusmäära 1,5-3 a laste seas 80%-ni

6 Strateegilised meetmed (2)
Meede 3: Õppijate põhikoolijärgsete haridusvalikute suunamise mehhanism (hetkel täpsem kirjeldus puudub) Meede 4: Koolieelsetes lasteasutustes toimub eakohaseid meetodeid kasutades kvaliteetne eesti keele õpe, lastele pakutakse eestikeelseid tegevusi Meede 5: Tagada vene õppekeelega põhikooli lõpetajatele eesti keele oskus B1.2-B2.1. tasemel, mis on vajalik õpingute jätkamiseks gümnaasiumis ja/ või kutseõppeasutuses. Selleks toetada riikliku programmi raames alt-üles initsiatiive eesti keele õppe taseme parandamiseks vene õppekeelega koolis ning vene emakeelega laste õpinguid eesti õppekeelega koolis (õpetajate täiendkoolitus, pikapäevarühmad, õpetajate lähtetoetus, mitmekultuurilisuse õpe, vene kultuurilugu jmt)

7 Veel arutusel olnud meetmed
Selleks, et tagada laste kestev õpihuvi esimeses kooliastmes luua seadusandluses piirangud 1. klassi koolikatsete läbiviimiseks Vene õppekeelega kutsekoolides tagada eestikeelne õpe 60% ulatuses. Selleks üldoskuste mooduli õpetamine eesti keeles Kõigi põhihariduse järgsete õppekavade inventuur, et tagada õppekavade sisu vastavus tööturu nõuetele ning eri liiki kavade õpiväljundite erisus Üliõpilaste vajaduspõhise toetus- ja laenuskeemi loomine, et saavutada eesmärk – üliõpilaskond vastuvõtul, õpingute ajal ning lõpetamisel peegeldab ühiskonna struktuuri Kõigile sisseastumisenõudeid täitvatele Eesti residentidele tasuta õppekoha tagamine ühe kõrgharidustsükli ulatuses õppimiseks nende poolt eelistatud Eesti õppeasutuses ja õppekaval Doktoriõppes koolituskohtade ja muude tingimuste loomine, et tagada doktorikaitsmiste tase 300 kaitsmist aastas

8 Õppe ülepaisutatus Ükski seni käsitatud meetmetest ei puuduta otseselt õppe sisu Alushariduse riiklikus õppekavas, põhikooli riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatu tegelik ellurakendamine (Kõige kiiremat lahendamist vajavad ülesanded!) Saad seda, mida hindad! Kõike teadaolevat pole võimalik ega vajalik ära õppida! Me vajame ühiskondlikku kokkulepet õppe ülepaisutatuse vähendamiseks!!! Selge rõhuasetus võtmekompetentside arendamisel

9 Küsimused aruteluks Millised on 3 kõige olulisemat eesmärki, mis tuleks aastaks 2020 elukestva õppe valdkonnas saavutada ning millised on 3 kõige olulisemat asja, mis tuleb nende saavutamiseks ära teha? Millised elukestvas õppes osaluse ja ökonoomsete rahastamismudelite valdkonnas esitatud strateegilistest meetmetest on teie hinnangul esmatähtsad? Kas midagi on üle või puudu? Kuidas peaks toimuma põhikooli järgne õppurite valikute suunamine?