Planeerimisseaduse koolitus

Teema esitlus: "Planeerimisseaduse koolitus"— Esitluse väljavõte:

1 Planeerimisseaduse koolitus
Merje Muiso ja Külli Siim Planeeringute osakonna nõunikud

2 Planeeringute liigid Üleriigiline planeering Riigi eriplaneering
Maakonnaplaneering Üldplaneering Kohaliku omavalitsuse eriplaneering Detailplaneering

3 Planeering konkreetse maa-ala terviklik ruumilahendus
määrab maakasutus- ja ehitustingimused koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku sisaldab nii planeeringuala kui ka selle mõjuala analüüsil põhinevaid järeldusi ja ruumilise arengu eesmärke sisaldab planeeringulahendust ja valiku põhjendusi PlanS § 3 pidepunktid: terviklik ruumilahendus, planeeringuala mõjuala, planeeringu juurde kuuluvad lisad, elluviimiseks vajalikud tegevused – muidu lisas, kuid kui planeering on ehitamise aluseks, siis peavad olema otsuses

4 Planeerimisalase tegevuse korraldaja
Vastavalt pädevusele: - Siseministeerium või muu valitsusasutus - maavanem - kohaliku omavalitsuse üksus Ülesanded: - planeeringute olemasolu tagamine - planeeringu koostamine või tellimine ning korraldamine ja menetlemine - elluviimisega kaasnevate mõjude analüüsimine ja hindamine - planeeringu järgmine, ülevaatamine ja võimalusel elluviimine § 4.  Planeerimisalase tegevuse korraldaja  (1) Planeerimisalase tegevuse korraldaja on vastavalt pädevusele Siseministeerium või muu valitsusasutus, maavanem või kohaliku omavalitsuse üksus.  (2) Planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanded on:  1) maa-alale vastavate planeeringute olemasolu tagamine;  2) planeeringu koostamise korraldamine;  3) planeeringu koostamine või planeeringu koostamise tellimine;  4) planeeringu koostamise käigus vajalike menetlustoimingute tegemine;  5) planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine;  6) kehtestatud planeeringu järgimine, ülevaatamine ja selle elluviimine osas, mis puudutab planeerimisalase tegevuse korraldajale õigusaktiga pandud ülesannete täitmist.

5 Ruumilise keskkonna planeerija
Planeerimisalase tegevuse korraldaja tagab, et planeeringu koostab asjakohase eriala kõrgharidusega ja piisava töökogemusega või vastava kutsega isik, arvestades planeeringu liiki ja eesmärki planeerija on - geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega; - vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistusega; - ruumilise keskkonna planeerija kutsega. Kultuuri Kutsenõukogu kinnitas otsusega nr 22 ruumilise keskkonna planeerija kutse andmise korra, kutset andvaks organiks on Eesti Planeerijate Ühing § 4.  Planeerimisalase tegevuse korraldaja (5) Planeerimisalase tegevuse korraldaja tagab, et planeeringu koostab asjakohase eriala kõrgharidusega ja piisava töökogemusega või vastava kutsega isik (edaspidi planeerija), arvestades planeeringu liiki ja eesmärki. Kui planeerimismenetluses viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, siis peab keskkonnamõju hindama või keskkonnamõju hindamist juhtima keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud nõuetele vastav juhtekspert.  (6) Planeerija ja muu planeeringu koostamises osalev eriteadmistega isik peab:  1) omama töö eripärale vastavaid teadmisi ja oskusi;  2) juhinduma hoolsuskohustusest, et tagada planeeringu hea kvaliteet ning sellele esitatavate nõuete arvestamine;  3) juhinduma selgitamiskohustusest, mis hõlmab info andmist oma tegevusega seonduvates küsimustes planeerimisalase tegevuse korraldajale või muule huvitatud isikule;  4) tagama planeeringu õigusaktidele vastavuse.

6 Koostöö ja kooskõlastus
haldusorganite vaheline suhtlemine parima planeeringulahenduse leidmiseks, mille algatab planeerimisalase tegevuse korraldaja koostöö tulemuseks on kooskõlastaja poolne planeeringu kooskõlastus või kooskõlastamata jätmine kooskõlastus rajaneb õigusaktile, sellest tulenevaid nõudeid planeeringule tuleb kajastada planeeringu seletuskirjas kooskõlastuses esitatud nõuetega peab arvestama, arvestamata jätmisel riskitakse õigusvastase planeeringu kehtestamisega § 127 ja 133

7 Kaasamine ja arvamus õigusi või huvisid omavate isikute ja organisatsioonide suhtlus planeerimisalase tegevuse korraldajaga arvamuse andja rollis esitatakse arvamusi sh ettepanekuid ja vastuväiteid arvamuse sisu ei ole reguleeritud esitatud arvamusi peab kaaluma ja arvamuse andjale vastama kui arvamust ei arvestatud, tuleb esitada põhjendus arvestamata jätmise kohta § 127 ja 133

8 Üldplaneering eesmärk - kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine kinnisomandile võib seada kitsendusi eriplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise ning detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste andmise alus PlanS § 74-94

9 Üldplaneeringu ülesanded
ülesannete lahendamisel otsustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist üldplaneeringu ülesanded on muu hulgas: - detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine - planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitus- tingimuste (s.h projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste) määramine - miljööväärtuslike alade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine PlanS § 75

10 Üldplaneeringu kehtestamine
Maavanema poolt heakskiidetud üldplaneeringu kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega Kui üldplaneering sisaldab ettepanekut maakonnaplaneeringu muutmiseks kantakse muudatus maakonnaplaneeringusse 30 päeva jooksul üldplaneeringu kehtestamisest arvates muudatuste sissekandmisel tuleb maakonna- planeeringu juures viidata, millises ulatuses on planeeringut muudetud või tehnilise võimaluse korral kanda üldplaneeringuga kavandatud muudatused maakonnaplaneeringu kaardile ja seletuskirja PlanS § 91

11 Üldplaneeringu muutmine
üldplaneeringut võib muuta läbi osa hõlmava või teemaplaneeringu koostamise teemaplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist muudatused kantakse varem kehtestatud üldplaneeringusse ka õigusakti või kohtuotsusega tehtud muudatused kantakse üldplaneeringusse (NB kehtestamisele ettenähtud teavitamise nõuded) muutmisel peab olema tagatud üldplaneeringu terviklahenduse elluviidavus PlanS § 93 ja 74 lg 4

12 Kohaliku omavalitsuse eriplaneering
eesmärk - olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega algatab ja kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu kahe-etapiline planeerimismenetlus: asukoha eelvaliku tegemine, detailse lahenduse koostamine ehitusprojekti koostamise alus PlanS §

13 Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamine
kehtestamisega peatub varem kehtestatud KOV eriplaneering ja detailplaneering või nende osa peatunud alal asendab kohaliku omavalitsuse eriplaneering peatunud kehtivusega planeeringuid KOV eriplaneeringuga kavandatud ehitise asukoht kantakse varem kehtestatud üldplaneeringusse KOV eriplaneering kaotab kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamisest arvates PlanS § 122

14 Detailplaneeringu koostamise kohustus
linnades, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku: - hoone püstitamiseks - olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust - olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks - olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga PlanS § 125 lg 1

15 Detailplaneeringu koostamise kohustus lisaks eelnevale
üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul olulise avaliku huvi olemasolu korral detailplaneeringu koostamise alal või juhul, mida seaduses ei ole ette nähtud detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus detailplaneeringu olemasolul või detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise alus PlanS § 125 ja 124 lg 2 ja 4

16 Detailplaneering eesmärk - eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine detailplaneeringuga lahendatavad kohustuslikud ülesanded on: - planeeringuala kruntideks jaotamine; - krundi hoonestusala määramine; - krundi ehitusõiguse määramine; - toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine; - ehitise ehituslike tingimuste määramine PlanS § 124 lg 2 ja 126

17 Detailplaneeringu koostamata jätmine
projekteerimistingimuste alusel võib lubada püstitada või laiendada olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised: - kui ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi - kui üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega PlanS § 125 lg 5

18 Leping huvitatud isikuga
detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga võib sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks kui esineb asjaolu, mis takistab planeeringu koostamisest huvitatud isikul lepingus ettenähtud ülesannet täita, on võimalus haldusleping ühepoolselt lõpetada halduskoostööseaduses sätestatud alustel halduslepingu lõpetamisel võib teha otsuse detailplaneeringu koostamise lõpetamise kohta PlanS 130

19 Leping detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks
detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohustatud oma kulul välja ehitama avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised võib sõlmida halduslepingu, millega detailplaneeringust huvitatud isik võtab kohustuse või sellega seotud kulud enda kanda, kusjuures kokku lepitakse nii rajatiste valmimise kui üleandmise tähtajad detailplaneeringu kõrvaltingimusena võib ette näha, et selle võib kehtetuks tunnistada või keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui määratud tähtajaks ei ole täidetud lepinguga võetud kohustusi PlanS 131

20 Detailplaneeringu heakskiitmine
maavanem kiidab detailplaneeringu heaks või keeldub sellest 60 päeva jooksul, võib teha ka ettepaneku kehtestada detailplaneering osaliselt heakskiitmiseks ei esitata detailplaneeringut, mis on koostatud kooskõlas üldplaneeringuga ja avalikul väljapanekul ei esitatud ühtegi arvamust või kõik esitatud kirjalikud arvamused on arvesse võetud detailplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel kontrollitakse detailplaneeringu õigusaktidele vastavust ja kuulatakse ära nii arvamusi esitanud isikud, kelle arvamusi detailplaneeringu koostamisel ei arvestatud, kui ka detailplaneeringu koostamise korraldaja PlanS § 138

21 Detailplaneeringu kehtestamine
hiljemalt kolme aasta möödumisel algatamisest arvates üldjuhul valla- või linnavalitsuse pädevus planeeringu kehtestamise otsusel võivad olla kõrvaltingimused, näiteks: - planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja vajaduse korral nende järjekord; - planeeringu kehtetuks tunnistamise või ehitusloa andmisest keeldumise võimalus juhul, kui huvitatud isik ei ole tähtajaks ehitanud välja detailplaneeringukohaseid rajatisi PlanS § 139 ja § 3 lg 5 ja 131 lg 6

22 Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine
detailplaneeringu või selle osa (kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine) võib tunnistada kehtetuks, kui - kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima - soovitakse planeeringu elluviimisest loobuda kohaliku omavalitsuse volikogu pädevus planeeringu elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine, mis on eelkõige avaliku võimu asutuse ülesanne PlanS § 140 ja mõisted § 6 p 11

23 Detailplaneeringu muutmine
muutmiseks tuleb koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks õigusakti või jõustunud kohtuotsusega tehtud muudatused kantakse detailplaneeringusse toiminguna ilma avalikku menetlust läbi viimata ja lähtudes detailplaneeringu kehtestamisest teavitamisele ettenähtud nõuetest PlanS § 140 lg 7, 8, 9

24 Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine
põhjendatud vajaduse korral võib detailplaneering sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut: - üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine - üldplaneeringuga määratud kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine - muu oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlusele tuleb kohaldada üldplaneeringu koostamise sätteid PlanS § 142

25 Rakenduslikud küsimused
reguleeritud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusega olemasolevad planeeringud kehtivad edasi menetluses olevad planeeringud võib lõpuni menetleda seni kehtinud nõuete järgi, see tähendab, et rakendatakse nii seni kehtinud sisulisi kui ka menetlusnõudeid ajalist piirangut menetluste lõpetamiseks ei ole, välja arvatud detailplaneeringud, mis tuleb lõpuni menetleda kolme aasta jooksul

26 Aitäh! Merje Muiso merje.muiso@rahandusministeerium.ee Külli Siim