Muutustest uutes õppekavades

Teema esitlus: "Muutustest uutes õppekavades"— Esitluse väljavõte:

1 Muutustest uutes õppekavades
Einar Värä

2 Uued õppekavad Jaanuar 2010 – Vabariigi Valitsus kinnitas uued riiklikud õppekavad Juuni 2010 – Riigikogu võttis vastu uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse Jaanuar 2011 – Vabariigi Valitsus kinnitas seadusega kooskõlla viidud riiklikud õppekavad:

3 Muudatused õppekavades
Muudatused, mis olid vajalikud, et viia RÕKid uue PGSiga kooskõlla Suuremad muudatused puudutavad hindamist (sh viidi sisse hinnete skaalad) Redaktsioonilist laadi muudatused

4 Muudatused õppekavades
Muudatused, mis olid vajalikud, et viia RÕKid uue PGSiga kooskõlla: õppekoormus 9. klassis, on välja jäetud 15. õpilase nõue gümnaasiumi usundiõpetuses HEV õpilastega ja mittestatsionaarse õppega seonduv;

5 Muudatused õppekavades
2. Hindamist puudutavad muudatused: välja on jäetud sätestus, mille kohaselt riiklikus õppekavas esitatud õpitulemused kajastavad põhikoolis õpilase head ja gümnaasiumis rahuldavat saavutust täpsustatud on koolides veerandihinnete ja trimestrihinnete kasutamise tingimusi.

6 Kokkuvõttev hindamine põhikoolis
1) hindega „5“ ehk „väga hea“ hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid (90 – 100%); 2) hindega „4“ ehk „hea“ hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele (75 – 89%); 3) hindega „3“ ehk „rahuldav“ hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus (50 – 74%); 4) hindega „2“ ehk „puudulik“ hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus (20 – 49%); 5) hindega „1“ ehk „nõrk“ hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub (0 – 19%).

7 Kokkuvõttev hindamine gümnaasiumis
1) hindega „5“ ehk „väga hea“ hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid (90 – 100%); 2) hindega „4“ ehk „hea“ hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele (75 – 89%); 3) hindega „3“ ehk „rahuldav“ hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele, kuid esineb puudusi ja vigu (50 – 74%); 4) hindega „2“ ehk „puudulik“ hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi (20 – 49%); 5) hindega „1“ ehk „nõrk“ hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi ja areng puudub (0 – 19%).

8 Valminud on valdkonnaraamatud
9 valdkonnaraamatut ja 3 (valik)aineraamatut Õpetajatele mõeldud abimaterjalid Kokku üle 3000 lehekülje materjale Kättesaadavad alates 1. veebruarist 2011

9 Õppekava rakendamist toetavad tegevused 2011
Valdkonnaraamatute koostamine gümnaasiumile (REKKi juhtimisel) Tallinna Ülikoolist on tellitud üldpädevuste mõõdikud (4-aastane projekt) Tartu Ülikoolist on tellitud läbivate teemade mõõtvahendid (3-aastane projekt) Avatud taotlusvoorude raames antav struktuuritoetus

10 1) ainealane täienduskoolitus; 2) temaatiline täienduskoolitus.
Meetme „Kooli poolelijätmise vähendamine, haridusele juurdepääsu suurendamine ning õppe kvaliteedi parandamine“ alameetme „Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus“ avatud taotlusvoorude raames antav struktuuritoetus (menetluses) Alameetmega toetatakse riiklike õppekavade juurutamist kahes pedagoogide täienduskoolituse valdkonnas: 1) ainealane täienduskoolitus; 2) temaatiline täienduskoolitus. Ühe projekti kohta taotletav toetus võib olla minimaalselt eurot ja maksimaalselt eurot.

11 Meetme „Kooli poolelijätmise vähendamine, haridusele juurdepääsu suurendamine ning õppe kvaliteedi parandamine“ alameetme „Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus“ avatud taotlusvoorude raames antav struktuuritoetus (menetluses) Pedagoogide temaatilise täienduskoolituse valdkonnas toetatakse mooduli läbiviimist, mis on suunatud pedagoogide oskuste arendamiseks vähemalt ühel järgmistest teemadest: õpilaste areng, väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, matemaatikapädevus, ettevõtlikkuspädevus, hindamine, õpikeskkonna kujundamine.

12 Ainealase täienduskoolituse valdkonnas võivad toetust taotleda:
Meetme „Kooli poolelijätmise vähendamine, haridusele juurdepääsu suurendamine ning õppe kvaliteedi parandamine“ alameetme „Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus“ avatud taotlusvoorude raames antav struktuuritoetus (menetluses) Ainealase täienduskoolituse valdkonnas võivad toetust taotleda: 1) õpetajate ühendused ja aineliidud, mis on registreeritud juriidilise isikuna; 2) kõrgkoolid, mis pakuvad õpetajate täienduskoolitust. Temaatilise täienduskoolituse valdkonnas võivad toetust taotleda: 1) mittetulundusühingud; 2) kõrgkoolid, mis pakuvad õpetajate täienduskoolitust; 3) sihtasutused; 4) äriühingud.

13 „2011. aasta riigieelarve seaduses” kohaliku omavalitsuse üksustele eelarvete tasandusfondi määratud toetuste jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord (eelnõu) § 12. Muude täiendavate koolipõhiste toetuste arvestamine (1) Õppevahendite soetamise toetuseks arvestatakse 57 eurot iga 1.–12. klassis õppiva õpilase kohta (edaspidi õppevahendite toetuse määr). Eksternõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse õppevahendite soetamise toetuseks vahendeid 5/24 õppevahendite toetuse määrast ja üksikaineid mittestatsionaarses õppes õppiva õpilase kohta õppevahendite toetuse määrast vastavalt võetavate ainete arvu proportsioonile mittestatsionaarse õppe nädalase õppekoormuse mahust.

14 „2011. aasta riigieelarve seaduses” kohaliku omavalitsuse üksustele eelarvete tasandusfondi määratud toetuste jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord (eelnõu) § 4. Hariduskuludeks määratud vahendite jaotamine (4) Paragrahv 12 lõike 1 alusel arvestatud õppevahendite toetust tohib kasutada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 20 lõikes 1 nimetatud õppevahendite soetamiseks. Kui need kulud on kaetud või kooli õppekava ei nõua nende õppevahendite kasutamist, võib seda toetust kasutada kooli õppekava läbiviimiseks vajalike muude õppevahendite tasuta kasutamise võimaldamiseks.

15 Tänan!