Eesti KOV ajalugu ja tulevik tänase reformi prisma läbi

Teema esitlus: "Eesti KOV ajalugu ja tulevik tänase reformi prisma läbi"— Esitluse väljavõte:

1 Eesti KOV ajalugu ja tulevik tänase reformi prisma läbi
Eesti I Omavalitsuspäev, Riigikogu 04.oktoober 2016 Dr. Georg Sootla TLÜ, Kersten Kattai TLÜ, Dr. Mikk Lõhmus TTÜ, Sulev Lääne, TLÜ, Dr. Sulev Mäeltsemees, TTÜ, Rivo Noorkõiv, Dr. Garri Raagmaa, TÜ, Dr. Uno Silberg, SKA, Dr. Eerik-Juhan Truuväli

2 Põhiküsimused arengute mõtestamisel?
Ajaloolise institutsionalismi raamistik – rajasõltuvus ja kriitilised nihked, Kuivõrd järjepidevad on rahva baasuskumused avalikust võimust ja kujunenud võimumustrid? Mil määral saab „konstrueerida“ uusi arengusuundi ? S.t. kas uute institutsioonide disainil on piirid? Või on uuendus kui hästi unustatud traditsiooni jätkamine?

3 Eesti arengute põhietapid ja põhimudel I
1816/19 seadused ja 1866 jätk = on Preisimaa (vom Steini) kuid ka Jakobiinide ideed Läänemere kubermangude jaoks. 1938 aasta reformid – paradigma kohandatud Eesti eripärale. See on -sulandunud võimumuster – kus keskvõim kui kohaliku kogukonna protežee ja kogukond kui keskvõimu usaldusisik riigi asjades kohapeal.

4 Eesti arengute põhietapid ja põhimudel II
1989 ja 1993: teine kontekst ja teised mõjud. Põhjamaad ja kohalik demokraatia. Asja tuum - kesk ja kohaliku valitsemise duaalne mudel, kus riigi ja kohalik avalik võim on lahutatud. 1989 erijoon – KOV kui kaitsva institutsiooni kujundamine keskvõimu sekkumise eest ja taotlus kogu avalik võim kohapeal „ära katta“.

5 20 aastaga toimub oluline nihe arusaamades ja rollitajudes .
KOV üleriigiline nõupäev (Sakala keskuses). Taotlus kanda täielikku vastutus kogukondade ees piirangute ja ressursside puuduse kiuste; 2010-ndate keskel: kaitsev autonoomia – formaalsete seaduste täitmine olemasoleva ressursi piires + poliitiline immuniteet.

6 Miks? Riigikogus oluliselt tähtsa küsimuse arutamine: kesk ja kohaliku valitsuse partnerlus kui duaalse mudeli eeldus on väga kiivas esimese kasuks. 2009 KOV tulumaksu proportsioo ni ühepoolne vähendamine enne arutelu kaotati rida kohalikke makse

7 Reformi mehhanismid ja tulemid?

8 Streeck ja Thelen Kilpkonn – liikumine samas voolusängis, tugev legitiimsus järjepidevus Stalagtiit – kumulatiivne kasv viib põhimõtteliselt uuele struktuurile Bumerang – radikaalne tagasitulek äraproovitud struktuuride juurde Maavärin – radikaalne järsk muutus, uus maastik Taani, Saksamaa, Soome, Kreeka

9 2015 – 17 ühinemisreform ja selle võimalikud stsenaariumid
Esimene: duaalse mustri taastamine uute komponentide kaudu = keskmisest oluliselt suuremad omavalitsused tekitavad vastukaalu keskvalitsusele (silotornidele) = fiskaalne ja funktsioonide detsentralis = uus KOV võimukeskus suudab tagada sisemiste kogukondade autonoomia ja samas integreerida nende mitmekesisuse? (Tugev keskus)

10 Tagasitulek duaalse mustri juurde: ohud
kogukonna juhtimise (perekonna) mudeli ülekandmine, oskust delegeerida napib regionaalpoliitika jääb endiselt sisustamata (pole ideid), riik ei delegeeri KOV funktsioone alla nii keskvõim kui KOVid pole valmis radikaalseks fiskaalreformiks (kohalike maksude teiseks rolliks)

11 Teine: (tagasi)jõudmine sulandunud mudeli juurde
omavalitsuste ja riigi vahele kujuneb institutsionaalne „vöö“, kus riigi ja KOV valitsemine on sulandunud (maakonnad, suured linnad) KOVide diferentseerumine, jääb mingi osa väikeseid või teistsuguseid KOVe (Tshehhi) fiskaal- ja funktsioonireform puudutab vaid kõige suuremaid.

12 Ohud Riik jätkab KOVide üle domineerimist, eriti haruministeeriumide liinis Suured kaotavad autonoomia KOV Liidud ei leia oma rolli või/ja ei teki selleks võimalust

13 Kolmas stsenaarium: Reformid piirduvad formaalsete muutustega (Kreeka, Läti)
KOV võimekus ei kasva, kasvavad erinevused tugevate ja nõrkade vahel Midagi ei muutu kesk-ja KOV-suhetes või isegi keskvõim tugevdab oma rolli (Kreeka) Poolik regionaaltasandi reform Väsimus reformidest

14 20.04.16. soovitused – vajalikud jätkureformid
Sisult regionaalsete ja omavalitsuslike ülesannete (tagasi)delegeerimine omavalitsustele Riigi ja omavalitsuste finantssuhete ja tulubaasi ümberkorraldus, regionaalse komponendi rolli suurendamine riigi eelarvestrateegias; Regionaalhalduse ümberkorraldus (sulandunud mudel) Kohalike liidrite rolli suurenemine otsustamises keskvalitsuse tasandil (s.h. KOV liidud)

15