Konkurentsist elektriturul

Teema esitlus: "Konkurentsist elektriturul"— Esitluse väljavõte:

1 Konkurentsist elektriturul
Märt Ots Konkurentsiamet Elektritarbijate seminar Tallinn

2 Millest elektri hind koosneb

3 Elektri hinna kujunemine
Elektri tootmine: vaba turg Võrguteenused: riigi kontrolli all, sõltumatu hinnaregulatsioon Maksud ja subsiidiumid: riigi poliitika, Riigikogu otsus Elektri müük: vaba turg

4 Elektri tootmine 2014 Käivitub Estlink 2 merekaabel.
Eesti hind ühtlustub soome hinnaga. Eesti Energia kaotab tootjana turguvalitseva positsiooni. Eesti elektri hinda ei mõjuta Läti ega Leedu hinnad. 2016 käivitub Leedu-Rootsi kaabel. Balti riikide turud integreeritud põhjamaadega. Investeerimisotsused ega energiapoliitika Eesti ei mõjuta elektri tootmise hinda. Selleks tuleks ehitada 1600 MW tuumajaam, mis on ebareaalne.

5 Elektri toomise hinda mõjutab globaalne keskkond
Kallis nafta hind $/barrel; täna ligi 100 $/barrel. Elekter on analoogne börsil kaubeldav toode. EL soovib võidelda kasvuhoonegaasidega. CO2 kvoodid, rohelise elektri toetus. Põlevkivienergeetikas on CO2 hind väga oluline tegur. 1 MWh elektri tootmisel põlevkivist tekib 1 tonn CO2-te. CO2 hind 10 €/tonn lisab elektri hinnale 1 €senti/kWh. Põlevkivi suundub kõrgema kasumlikkusega õli tootmisesse. Puhas keskkond: keerulisem tehnoloogia, kõrgemad saastetasud. Fukušima tuumaõnnetus: CO2 vähendamiseks suund enam rohelisele energiale.

6 Võrguteenus

7 Võrguteenused EL elektri siseturu direktiiv. Elektrituruseadus.
Võrgutasud peavad olema kulupõhised, sisaldama põhjendatud kulud, vajalikud investeeringud (põhivara kulum) ning põhjendatud tulukuse. Tulukuse norm on 6,5% kuni 8%. Sõltub intressi määradest, täna on languses. Hinnad peab kooskõlastama sõltumatu regulaator (Konkurentsiamet). Põhivõrgu hinnas on ühendused Soomega ning avarii elektrijaamad ca. 200 milj. €. Tulevikus stabiilne hinnakujundus

8 Võrguteenuse hind mõjutab energiapoliitika
Kadude elekter. Kallis nafta hind $/barrel; täna ligi 100 $/barrel. Elekter on naftaga sarnane tooraine. Ühinemine põhjamaade turuga. Ühendused Soomega, reservelektrijaamad 200 milj. €. Rahvusvaheline elektrikaubandus. Suuremad elektrikaod ülekandel, hoolduskulud. (alalisvooluühendused Estlink 1 ja 2) EL võitlus kasvuhoonegaasidega. Tuuleenergia vajab oluliselt tugevamat võrku, reserve. Riiklik poliitika soosib tuulejaamade rajamist. Hea näide Saksamaa: tuumaenergia asendamine tuulega. Kvaliteetse jaotusteenuse pakkumine hõredalt asustatud maapiirkondades on kallis. Eestis on kõrged varustuskindluse nõuded mis kehtivad kogus riigis.

9 Elektri müük EL direktiivi kohaselt on lubtud reguleerida kodutarbijatele müüdavat elektri hinda. Eesti valinud liberaalse tee. Põhjuseks elektribörsi reeglid, kus hind peab kujunema turu tingimustes. Väiketarbijal (alla 63 A võimsusega) on õigus osta mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga elektrienergiat võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema elektripaigaldis on ühendatud (üldteenus). Üldteenuse hind = börsi hind + marginaal Konkurentsiameti ülesanne on kontrollida marginaali suurust. Samas on selle osakaal elektri lõpphinnas väike – alla 5%.

10 Elektri müük 10 konkureerivat elektri müüjat.
Tasub analüüsida konkreetseid pakkumisi. Läbi analüüsida erinevad variandid kas sõlmida leping fikseeritud hinnaga või börsihinnaga.

11 Tänan tähelepanu eest!