Riiklikud prioriteedid lennunduses

Teema esitlus: "Riiklikud prioriteedid lennunduses"— Esitluse väljavõte:

1 Riiklikud prioriteedid lennunduses
Gerli Rebane Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

2 Seadusandlikud algatused
Mehitamata õhusõidukite regulatsioon Langevarjundusnõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 II lisas nimetatud õhusõidukite jätkuv lennukõlblikkus ning jätkuva lennukõlblikkuse korraldamine MKMi üheks peamiseks ülesandeks on valdkonda puudutavate regulatsioonide väljatöötamine, lennunduse poole pealt siis eelkõige vajalikud regulatsioon lennuohutuse tagamiseks oleks tagatud vajalik õigusraamistik. Siinkohal pean ma olema ka enesekriitiline ja tunnistama, et mitte alati ei kulge see protsess soovitud kiirusega ning mitte alati ei ole me selles protsess vedurijuhi rollis. Maxim Gorki on öelndu, et enesekriitika on sama oluline kui enese pesemine, mistõttu ma julgen loota, et ka seadusloome tasandil me suudame siiski sammu pidada ja vajalikku õigusraamistikku sektori jaoks luua. Viimase lennundusseaduse menetlemine on kestnud juba pikemat aega ning eelkõige on selle tinginud soov täiendada lennundusseadust kolme täiesti uue valdkondlikku regulatsiooniga. Kui vaadata tänast teist seminari blokki, mis keskendub koostöövõimalustele mehitamata õhusõidukite valdkonnas, siis on ilmselge, et teema on aktuaalne ning vajadus valdkondlikke nõuete järele olemas. Ministeeriumis on välja töötatud mehitamata õhusõidukite tsiviilotstarbel käitamiseks vajalikku õigusakti, mis rakendub kuni 150 kg kaaluvatele mehitamata õhusõidukitele (tuleneb määrusest 216/2008 lisa 2). Määruse eelnõu on koostatud koostöös mehitamata lennunduse osapooltega ning hetkel on eelnõud menetlemisel ministeeriumi lennundustalituse ja õigusosakonna poolt. Ministeeriumi eesmärk on rakendada õigusakt 2014 aasta jooksul. Langevarjundusnõuded - Koostatud on langevarjundusnõuete eelnõu, mis sätestab langevarjunduse korraldamise ja selle ohutuse tagamise alused. Määrus reguleerib vaid õhusõidukist sooritatavaid hüppeid. Hetkel on langevarjundusnõuded langevarjuhüpete sooritamisega tegelevatele mittetulundusühingutele täitmiseks kohustatud Lennuameti peadirektori üldkorraldusliku ettekirjutusega. Kuna Lennuamet ei oma pädevust üldaktide andmiseks, võib peadirektori üldkorralduslikku ettekirjutust lugeda juriidiliselt mittesiduvaks. Seetõttu on vajadus kehtestada nõuded seaduse tasandil, mida ka hetkel teha soovime. Eelnõu väljatöötamisel on lähtutud nii peadirektori üldkorraldusliku ettekirjutuse lisas olevatest reeglitest kui Soome seadusandlusest. Oleme ettepaneku saatnud ka selle määruse sihtgrupile läbi Eesti Lennuspordi Föderatsiooni, kellelt ootame ka koordineeritud tagasisidet ja ühtset seisukohta ning koondatud märkusi ning ettepanekuid. Annex 2 õhusõidukid – sarnaselt langevarjundusele on ka see valdkond hetkel reguleeritud peadirektori üldkorraldusliku eeskirjaga ning

3 Ühtse Euroopa taeva projekt - SES
FABid Tulemuslikkuse kava FUA Kui rääkida üleeuroopalistest projektidest siis Ühtse Euroopa taeva algatuse eesmärkide saavutamine on üks Euroopa Komisjoni üldise transpordipoliitika peamisi prioriteete, ja loomulikult on ta seetõttu oluline ka liikmesriikide jaoks. SES projekt ise on juba päris väärika vanusega, sai alguse juba 90 ndate aastate lõpul ning osad saalisviibijad on kindlasti kuulnud võimalik et linnalegendi, et SES algatuseks andis tõuke asjaolu, et 90 ndate lõpus tollane Euroopa transporidvolinikul Bellagiol ei õnnestunud jõuludeks koju saada, kuna õhuruum oli niivõrd umber ja hilinemise ja lendude ära jätmine oli tavapärane. Seega tuli midagi ettevõtta ning nii se Teatavasti on SES projekti strateegilised eesmärgid suurem lennuohutus, vähendada mõju keskkonnale, suurendada õhuruumi läbilaskevõimet ning osutada kvaliteetsemt lennujuhtimisteenust väiksema hinnaga ning Funktsionaalsed õhuruumiosad vähendavad Euroopa õhuruumi killustatust, korraldades seda ümber vastavalt liiklusvoogudele ning ei lähtu enam ilmtingimata õhuruumi piiridest. Just fragmenteeritus on see, mida Euroopa õhuruumile on etteheidetud, muutes siinse lennujuhtimisteenuse nt võrreldes Ameerikaga kallimaks ja vähem efektiivsema. Eelkõige on see saavutatav läbi tõhustatu koostöö lennuliiklusteenuse osutajate vahel (piiriüleste teenuste juurutamine) ja miks mitte kaugemas tulevikus riigipiiride üleseid teenusteosutajate ühinemisel Nagu ma eelnevalt ütlesin on SES projektil neli strateegilist eesmärki ning tulemuslikkuse kava on määrava tähtsusega mõõtmaks SES algatuse raames saavutatu. Läbi tulemuslikkuse kava seatakse riiklikul tasandil eesmärgid ning luuakse raamistik, mille alusel teenuseosutajad peavad tegema muudatusi senisest kvaliteetsemate teenuste osutamiseks väiksema tasu eest. FUA – SES raamistik sätestab ka õhuruumi paindliku kasutamise põhimõtte. Õhuruumi paindlik kasutamine on Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) kirjeldatud ja Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni (Eurocontrol) arendatud õhuruumi korraldamise kontseptsioon, mille kohaselt ei tohiks õhuruum olla määratud üksnes tsiviil- või sõjaliseks õhuruumiks, vaid seda peaks määratlema pigem ühe tervikuna, mis peaks rahuldama kasutajate nõudmisi võimalikult suures ulatuses.

4 NEFAB NEFABi juhib nõukogu, kuhu kuuluvad transpordi- ja kaitseministeeriumid. Nõukogu abistavad kolm alalist komiteed. Olulisemad arengusuunad: - Free route airspace 2015 (NEFAB-DK/SW FAB) Piiriülesed teenused Järelevalve protseduuride ühtlustamine Koostöö kolmandate riikidega (Venemaa) Ühtne maksustamispoliitika Järgmise perioodi tulemuslikkuse kava vastuvõtmine NEFAB lepingu eesmärgiks on täita ühtse Euroopa õhuruumi õigusaktidest tulenevaid nõudeid, mis kohustavad liikmesriike tagama tulemusliku aeronavigatsiooniteenuste osutamise. Tegevuse paranemist oodatakse liikmesriikide, ametiasutuste ja teenusepakkujate vahelisest tihedamast koordineerimisest ja koostööst. Piiriülesed teenused – keelenõuded Järelevalve protseduuride ühtlustamine – Koostöö Venemaaga – NEFAB välispiir piirneb Venemaaga ning 20% NEFAB toimuvast liiklusest moodusvat idapoolt tulevad lennud. ANSP on välja selgitanud, millistes valdkondades tuleks tööd teha ning NEFAB nõukogu peale ministeeriumite vahelist kohtumist on valmis andma volituse NEFAB Management Boardile et koostööprojektid kaaridstada ja koostööga algust teha Ühtne maksupoliitika ei ole küll EL regulatsioonist tulenevalt ühises funktsionaalses õhuruumiosas osalevatele riikidele kohustuslik, kuid arvestades, et ühise maksupoliitika tulemusel ühtlustuvad järk-järgkult lepinguosaliste maksustamispoliitikad ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate vaheline koostöö muutub hõlpsamaks, siis on NEFAB liikmesriigid otsustanud liikuda järk-järgult maksupoliitika põhimõtete ühtlustamise suunas. Tulemuslikkuse kava on ühtse Euroopa taeva algatuse raames saavutatu mõõtmisel määrava tähtsusega tegur. Tulemuslikkuse kava põhineb nelja peamise tulemusvaldkonna – ohutuse, keskkonna, läbilaskevõime ja kulutasuvuse – eesmärkide seadmise, kavandamise, järelevalve ning aruandluse süsteemil; tulemuslikkuse kavaga luuakse raamistik, mille alusel teenuseosutajad peavad tegema muudatusi senisest kvaliteetsemate teenuste osutamiseks väiksema tasu eest.

5 FUA Õhuruumi paindliku kasutamise korraldamise (ASM) käsiraamat (detsember 2013) Tranpordi arengukava ranekdnusplaan näeb ettte, et 2013 aasta lõpuks peab olema Eestis juurutatud paindliku õhuruumi kasutamise konseptsioon

6 EUROCONTROL Ühiste kavatsuste protokoll –

7 Aitäh!