Eesti kõrgharidusmaastiku tulevik

Teema esitlus: "Eesti kõrgharidusmaastiku tulevik"— Esitluse väljavõte:

1 Eesti kõrgharidusmaastiku tulevik
EÜL üldkogu Heli Mattisen

2

3

4

5

6

7 Eesti kõrgharidusmaastik 2012
Kõrgharidust pakkuvad õppeasutused Koolide arv Tudengite arv Tudengeid kooli kohta Avalikud ülikoolid 6 49 041 8 173 Eraülikoolid 1 1 429 Riigirakenduskõrg-koolid 9 8 053 895 Erarakenduskõrg-koolid 10 7 568 757 Riiklikud kutseõppe-asutused 2 1 516 758 total 28 67 607 2414

8 16-30 aastaste Eesti elanike ja üliõpilaste prognoos (Allikas: Eurostat)

9 Eesti kõrgharidusmaastik 2022
Kõrgharidust pakkuvad õppeasutused Koolide arv Tudengite arv Tudengeid kooli kohta Avalikud ülikoolid 3 40 000 10 333 Eraülikoolid 1 2 500 Riigirakenduskõrg- koolid 5 10 000 2 000 Erarakenduskõrg-koolid 500 total 10 53 000 5 300

10 Pildid Eesti kõrgharidusest 2012
Katteta ambitsioonid Rivaalitsemine Suletus

11 Pildid Eesti kõrgharidusest 2022
Sitkus  Koostöö Avatus

12 Õppejõud 2012 Puudub kriitiline mass (2 õppejõudu, 3 lõpetajat aastas jms) Õppejõud töötavad mitme tööandja juures (sagedasti kokku 2,0+ koormusega) Õppejõudude vanuseline struktuur ei ole tasakaalus, puudub järelkasv Õppejõud ei tegele enesearendusega Õppejõudude rahvusvaheline mobiilsus olematu Välisõppejõude ei kaasata Tegelik rahvusvaheline koostöö olematu Side töömaailma ja erialaliitudega vähene Õppejõududel puudub praktilise erialase töö kogemus Suur osa õppejõududest ei osale teadus- ja arendustegevuses Rahvusvahelisel tasemel teadustöö ebapiisav või olematu ...

13 Üliõpilane 2012 Üliõpilaste arv väheneb, arvu stabiliseerimiseks alandatakse sisseastumisnõudeid Üliõpilane õpib töö kõrvalt, mitte vastupidi Üliõpilane ei ole motiveeritud õppima, eesmärk on diplom, mitte kõrgharidus Osalemine mobiilsusprogrammides vähene Väljalangevus kõrge ...

14 Õppejõud 2042

15 Üliõpilane 2042

16 Õpiväljundid lubavad rohkem kui tegelikkuses võimalik
Õppekava ei kata kõiki kutsestandardi nõudeid Õpe liiga teoreetiline, vähe praktilisi töid Puuduvad spetsialiseeritud õppelaborid jms Õppejõududel puudub praktilise erialase töö kogemus Puudub kriitline mass (2 õppejõudu, 3 lõpetajat aastas jms) Õppejõud töötavad mitme tööandja juures (sagedasti kokku 2,0+ koormusega) Õppejõudude vanuseline struktuur ei ole tasakaalus Õppejõud ei tegele enesearendusega, mobiilsus olematu Välisõppejõude ei kaasata Üliõpilaste vastuvõtt väheneb Üliõpilasvahetus olematu Arendustegevuseks raha napib (sh õppejõud) Rahalised vahendid ebapiisavad, trend vähenev, sõltuvus annetustest Tegelik rahvusvaheline koostöö olematu Puudub konkreetne tegevuskava probleemide lahendamiseks Side töömaailma ja erialaliitudega vähene

17 Õppekava nimetus ja sisu ei ole kooskõlas
Praktiliste tööde maht väike Korraliste erialaõppejõudude arv ei ole piisav, valdavas osas osakoormusega õppejõud Õppejõudude järelkasv puudub, vanuseline struktuur ei ole tasakaalus Õppejõudude formaalne kvalifikatsioon ei vasta KHS nõuetele (professoril puudub doktorikraad) Suur osa õppejõududest ei osale teadus- ja arendustegevuses Vastuvõtt vähenenud, lõpetajate arv vähenenud Tööturu vajaduste arvestamine ebapiisav, eriala- ja kutseliidud ei ole kaasatud õppekavaarendusse Rahalised vahendid ebapiisavad, et tegelda arendustööga (sh õppekavaarendus, personaliarendus) Üliõpilased ei osale mobiilsusprogrammides Puuduvad eriotstarbelised õpperuumid (laborid, stuudiod) Varasemates hindamisaruannetes välja toodud probleemidele ei ole leitud lahendusi

18 Õppekava ei kata kõiki kutsestandardi nõudeid
Antav kraad ei vasta KHS-ile Praktika maht väike Erialaõppejõudude ressurss ebapiisav, puuduvad täiskoormusega töötavad õppejõud Vanuseline struktuur ei ole tasakaalus – ei tegelda järelkasvuga Tööturu arvestamine puudulik, õppejõududel puudub ka praktilise erialase töö kogemus Rahvusvahelisel tasemel teadustöö ebapiisav või olematu Arendustöö rahastamiseks napib vahendeid Vastuvõtt kahanev, lõpetamine kesine (n 21-st 5), üliõpilaste arv väike RKT ei taga õppe rahastamist (riik tellib spetsialiste, aga ei rahasta piisavalt) Üliõpilaste mobiilsus vähene või olematu (nii sise- kui välis-) Puudub teaduspõhiseks õppeks vajalik laboribaas Varasemates hindamisaruannetes toodud probleemidele ei ole lahendusi leitud/otsitud

19 Doktoriõppekava nimetuse ja sisu vahel ebakõla
Doktoriõppe fookus vajab väljaarendamist Korraliste kvalifitseeruvate õppejõudude arv vähene – puudub kriitiline mass, mis tagaks jätkusuutlikkuse Puuduvad teadusprojektid (välisrahastamine), mis toetaksid doktoriõpet Doktoritööde teemad ei seostu õppekavagrupiga Juhendajate teadustöö ei ole seotud doktorandi uurimistööga Juhendajate teaduslik aktiivsus madal, publikatsioonide tase ei ole piisav ja/või on neid vähe Juhendajatel vähene (eduka) juhendamise kogemus Doktorantide pikaajaline mobiilsus vähene või olematu Doktoritööde kaitsmise efektiivsus väga madal või olematu RKT väga väike Doktorikohtade jagamisel ei ole piisavalt arvestatud juhendajate senist tulemuslikkust ja teadustöö taset Koostöö teiste ülikoolidega vähene Loominugliste erialade eripära ja nõuded lõpetamisele tuleb selgemalt välja tuua

20 EKKA missioon Edendada koostöös partneritega kvaliteeti hariduse valdkonnas ning suurendada seeläbi Eesti ühiskonna konkurentsivõimet

21 EKKA põhitegevused Kõrgkoolide institutsionaalne akrediteerimine
Õppekavagruppide kvaliteedi hindamine Õppekavagrupi esmahindamine Üleminekuhindamise kordushindamine Kutseõppe õppekavarühmade akrediteerimine

22 Õppekavagrupi esmahindamine
Õppekavagrupi esmahindamine toimub juhul, kui õppeasutus soovib alustada kõrgharidusõppe pakkumist uues õppekavagrupis või kõrgharidusõppe läbiviimise õigust taotleb institutsioon, kellel seni vastav õigus puudub. Esmahindamise käigus analüüsitakse, kas õppeasutuse kehtestatud õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ja uue õppekavagrupi õppetöösse kaasatud õppejõudude kvalifikatsioon on piisavad õppe läbiviimiseks vajalikud ressursid on piisavad kirjeldatud õpiväljundid on õppekavaga saavutatavad ja vastavad kõrgharidustaseme õppe läbiviimise nõuetele

23 Institutsionaalne akrediteerimine
Institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus EKKA annab hinnangu ülikooli ja rakenduskõrgkooli (edaspidi kõrgkool) juhtimise, töökorralduse, õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavusele õigusaktidele, kõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale. Institutsionaalse akrediteerimise eesmärgiks on toetada strateegilise juhtimise ja kvaliteedikultuuri arengut kõrgkoolis, teavitada huvigruppe kõrgkoolide põhitegevuste tulemustest ning suurendada Eesti kõrghariduse usaldusväärsust ja konkurentsivõimet. Institutsionaalsel akrediteerimisel on 4 hindamisvaldkonda: organisatsiooni juhtimine ja toimimine õppetegevus teadus- arendus- ja/või muu loometegevus; ühiskonna teenimine

24 Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine
Õppekavagrupi kvaliteedihindamine on vastavalt ülikooliseadusele välishindamine, mille käigus hinnatakse õppekavade ning nende alusel toimuva õppe ja õppealase arendustegevuse vastavust õigusaktidele, riigisisestele ja rahvusvahelistele standarditele ja arengusuundadele eesmärgiga anda soovitusi õppe kvaliteedi parandamiseks. Eneseanalüüs ja hindamine toimub 5 hindamisvaldkonna lõikes: õppekava ja õppekavaarendus ressursid õppeprotsess õppejõud üliõpilased

25 EKKA väärtused Erapooletus: Kompetentsus: Koostöö: Avatus:
võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine läbivalt kõikides tegevustes Kompetentsus: ajakohase oskusteabe valdamine oma; kogenud välishindajate kaasamine; pidev enesetäiendamine ja oma tegevuste tulemuste tutvustamine rahvusvahelisel tasandil Koostöö: partnerite kaasamine arendustegevustesse, nende vajaduste ja võimaluste paindlik arvestamine Avatus: avatus uutele ideedele, paindlik reageerimine keskkonna muutustele; hindamisprotseduuride selgus ja arusaadavus, hindamistulemuste avalikkus

26 Rahvusvahelised õppetunnid
Innovatsioon ja mitmekesisus on Euroopa edu võti, sestap võib ühetaoline standardite pakett pigem eesmärgile vastu töötada Ilma „standarditeta“ ehk siis kvaliteedinäitajateta siiski ei saa, kuid need peab organisatsioon ise määratlema Standardite määratlemiseks on vajalik on dialoog erinevate osapoolte vahel sest hariduse kvaliteet ... on omadus või omaduste kogum, mis rahuldab erinevate huvipoolte vajadusi (nii sisendis, protsessis kui väljundis). Esmalt peab org määratlema iseend ja oma huvipooled (võtmekliendid). Toimuma peab nii sise- kui välishindamine – kas organisatsioon ikka toimib vastavuses enda kehtestatud standarditega

27 Kvaliteedimääratlus EKKA lähtub oma sisemises kvaliteedikindlustuses ja välishindamisel kvaliteedimääratlusest, mille kohaselt kvaliteet on „pidev täiustumine“ mille mootoriks on organisatsiooni taotlus vastata oma tegevuse ja selle tulemustega nii sisemiste kui väliste huvipoolte vajadustele ja ootustele nii sisendis, protsessis kui väljundis.

28 EKKA välishindamise lähtealused
Peamine eesmärk – arengut toetav tagasiside Standardite väljatöötamises osalevad kõik peamised huvipooled Arvestatakse hinnatava objekti konteksti nii Eestis kui rahvusvaheliselt Hinnatakse nii väliste kui sisemiste standardite täitmist Fookuses põhiprotsessid ning organisatsiooni kui terviku juhtimine ja toimimine, nende sidusus ning seos organisatsiooni strateegiliste eesmärkidega. Välishindamise peamine eesmärk tuleb saavutada minimaalselt vajalike aja-, finants- ja inimressurssidega. 28

29 IA: Lihtsad küsimused Kes ja kus me oleme ja kuhu me tahame liikuda ja miks just sinna? Kuidas me seda teeme? Mis tõendab, et oleme olnud edukad? Mida saaks teha paremini? EKKA EKSPERDID

30