Lumeräätsajooksu reeglid

Teema esitlus: "Lumeräätsajooksu reeglid"— Esitluse väljavõte:

1 Lumeräätsajooksu reeglid
Tiina Oimet EO Eesti Ühendus Suveseminar 2019 Jäneda

2 Lumeräätsa jooks 1997 alates eriolümpia programmis

3 Ametlikud võistlusalad
25 m räätsajooks 50 m räätsajooks 100 m räätsajooks 200 m räätsajooks 400 m räätsajooks 800 m räätsajooks 1600 m räätsajooks 5000 m räätsajooks m räätsajooks 4 x 100 m räätsa teatejooks 4 x 200 m räätsa teatejooks 4 x 400 m räätsa teatejooks 4 x 100 m Unified Sports® räätsa teatejooks 4 x 200 m Unified Sports® räätsa teatejooks 4 x 400 m Unified Sports® räätsa teatejooks

4 Millest me siin nüüd rääkima hakkame?

5 Rajad Ringrada Pikamaarada / maastikurada
on 400 m pikk ringikujuline rada, mille laius on vähemalt 1 m iga osaleva sportlase kohta. peab olema võimalikult tasane (ilma suuremate tõusude või laskumisteta) tuleb ette valmistada selliselt, et igal raja osal valitseks sarnased tingimused. NB! Võistluste suund peaks olema vastupäeva (vasak käsi alati ringi sisemisel küljel). Distantsid 1600m ja rohkem peab pakkuma erinevaid maastikuvorme ja ringe distantsi vältel stardi ja finišina võib kasutada ringrada või selle osa.

6 Võistlusalast lähtuv radade spetsiifika – ringraja alad
25, 50 and 100 m - joostakse sirgel rajal või erinevatel sirgetel radadel, mis on märgistatud ja teineteisest eraldatud 200 m räätsajooks - joostakse pool 400 m ringrajast 400 m räätsajooks - joostakse üks 400 m ring 800 m räätsajooks - jookstakse kaks 400 m ringi. NB! Võistlusraja laius peab olema vähemalt 1 meeter. Eelistatud raja laius 1 m kuni 1,7 m.

7 Võistlusalast lähtuv radade spetsiifika – pikamaa alad
1600 m räätsajooks - joostakse eriilmelisel maastikul. 5000 m ja 10 000 m räätsajooksud - joostakse eriilmelisel märgistatud maastikurajal. NB! Lubatud on kasutada 400m ringrada stardi ja finišina. NB! Raja laius peab olema vähemalt 1 meeter võistleja kohta. Eelistatud raja laius vahemikus 1 m kuni 1,7 m.

8 A picture paints a thousand words
Rajad peavad olema märgistatud ja radade laius peab olema 1 m - 1,7 m A picture paints a thousand words Use the Picture and Caption format to create strong compelling slide like this. Don’t’t forget to caption where possible. For best effect crop the image to fill the placeholder.

9 Võistlusalast lähtuv radade spetsiifika – teatejooksud
4 x 100 m räätsa teatejooks - joostakse 400 m ringi peal, kuhu on rajatud 3 teatevahetusala. 4 x 200 m räätsa teatejooks - joostakse 400 m ringi peal, kuhu on rajatud kaks teatevahetusala. 4 x 400 m räätsa teatejooks - joostakse 400 m ringi peal, kuhu on rajatud üks teatevahetusala. NB! Teatevahetusala peab olema arusaadavalt märgistatud 20 m pikkune tsoon, mis algab vahetuse stardijoonest.

10 Varustus - räätsad Rääts koosneb raamist ja raamile paigaldatud kattematerjalist. Räätsa raami minimaalsed mõõdud 17,78 cm x 50,8 cm (7 inches x 20 inches). Tehase poolt räätsale paigaldatud „kassid“ on lubatud, ise „kasside“ paigaldamine ei ole lubatud. Rääts kinnitatakse jala külge turvaliselt vastavate klambritega. Võistleja peab kandma kontrollitud ja kinnitatud paari lumeräätsasid ja riietust kogu võistluse vältel.

11 A picture paints a thousand words
Lumeräätsad ja tehase poolt kinnitatud „kassid“ räätsadele

12 Varustus – kepid, saapad, võistlusnumber
Jalatsid - kõik võistlejad peavad kandma jalatseid (jooksutossud, matkasaapad, lumesaapad, vms). Kepid - keppide kasutamine on võimalus, aga mitte kohustus. Võistlusnumber - peab olema kogu võistluste aja (sh varustuse kontroll) võistleja rinnal nähtav.

13 Võistlustega seotud ametnikud 1
Rajaülem vastutab raja ettevalmistuse, säilitamise ja kontrollimise eest, et see vastaks ametlikele võistlusreeglitele (raja paigutus, markeering, jms). Võistluse ülem vaatab, et võistluste korraldus ja osalejate varustus oleks reeglitepärane ja kooskõlas ametlike eriolümpia lumeräätsa võistluste reeglitega. Peastarter veendub, et kõik võistlejad on enne starti õigesti stardijoone taha kohad sisse võtnud. Peastarter annab stardikäskluse kui võistlejad on paigas.

14 Võistlustega seotud ametnikud 2
Stardijoone kohtunik otsustab, kas start oli õige või toimus valelähe. Abistarter seisab 10 m kaugusel stardijoonest ja, juhul kui toimus valelähe, peatab võistlejad edasi jooksmast. Finišijoone kohtunik paneb kirja võistlejate aja ja võistlusnumbri kui võistlejad ületavad finišijoone, et määrata lõpetajate paremusjärjestus.

15 Võistlustega seotud ametnikud 3
Kohtunikud tuleb määrata võistlusraja äärde erinevatesse kohtadesse. Nende ülesandeks on jälgida võistluse kulgu ning monitoorida vastavust reeglitele ja vajadusel sekkuda. Pea-ajamõõtja on vastutav ajamõõtmise alas töötavate ametnike ja kohtunike juhendamise ja koordineerimise eest. Tema ülesandeks on kontrollida manuaalset ning elektroonilist ajamõõtmist, vajadusel teenindab võistlust varukohtunikuna ja abistab finišijoone kohtunikku.

16 Võistluste reeglid – varustuse kontroll
Kõik lumeräätsad ja teatepulgad mõõdetakse ja kontrollitakse võistluste kohtunike poolt selleks ette nähtud ajal ja kohas enne võistlust. Võistlejad peavad kandma neile määratud võistlusnumbrit nähtavas kohas kogu võistluste vältel, sh varustuse kontrollis. Võistelda (divisioneerimine ja võistlus) on lubatud ainult kontrollitud varustust kasutades.

17 Võistluste reeglid – start
Võistluse stardis peavad kõigi võistlejate lumeräätsa mõlemad ninad olema stardijoone taga. Stardijoon märgitakse lumele ühevärvilise joonena või markeeritakse mõnel muul arusaadaval viisil. Võistleja ükski kehaosa või riietuse osa ei tohi enne starti olla kontaktis stardijoone või stardijoone ees oleva lumega. Igasugused abivahendid, plokid või augud, mis annavad võistlejale stardis eelise, on keelatud. Iga divisjoni kõik võistlejad alustavad võistlust stardijoonelt samal ajal kõrvuti startides. Intervall-starte ei tehta.

18 Võistluste reeglid – stardikäsklus
Start antakse järgnevalt: 1) Suuline käsklus „Võistlejad valmis olla“ (võistlejad võtavad sisse lähtepositsiooni stardijoone taha) 2 ) Stardikäsklus on suusõnaline „Läks“. Lähte võib anda ka stardipüstoli pauguga. Lubatud on lisaks kasutada visuaalset stardimärguannet kasutades selleks lippu vms, et abistada stardis olevaid kuulmishäirega võistlejaid. Võistlejate puhul, kes on nägemishäirega, on lubatud kasutada ka puutestarti.

19 Võistluste reeglid – valestart
Võistleja, kes alustab enne stardimärguannet, saab kirja valestardi. Kohtunik peab tuvastama ja võistlejat valestardist teavitama. Kui võistleja teeb samas jooksus kaks valestarti, siis diskvalifitseeritakse võistleja sellest jooksust.

20 Võistluste reeglid – võistluste käik
Rajale on lubatud ainult kohtunikud ja võistlusel osalevad sportlased. Kui kasutusel on „kurvitatud“ rada (ringikujuline, ovaalne, vms), siis peab rajaülem tagama selle, et kõik võistlejad läbiksid sama maa. Võistleja ei või ilma jala külge kinnitatud räätsadeta, liikuda rajal edasi rohkem kui kolm meetrit . Osalejate tempo seadmine ei ole lubatud. 25 m, 50 m ja 100 m jooksudes peaks võistleja püsima temale määratud rajal kogu distantsi vältel, stardist kuni finišijoone ületamiseni.

21 Võistluste reeglid – 2 min reegel
2 min reegel rakendub kui võistleja kukub või peab uuesti kinnitama räätsad Võistleja peab kahe minuti jooksul vähemalt 20 meetrit finišijoone poole edenema (alates 100 m distantsist). Kõige lähemal olev kohtunik on kohustatud andma ajalimiidi rikkumist märkiva hoiatuse 1 minuti täitumisel. Erandiks on olukorrad, mis kätkevad endas ohtu võistleja või rajal olevate teiste võistlejate turvalisusele.

22 Võistluste reeglid – finiš
Võistleja on lõpetanud võistluse (finišeerunud) kui tema rindkere on ületanud finišijoone kujutletava vertikaalse seina. Rindkereks ei loeta pead, kaela, käsi ja jalgu. Finišijoont ületades peavad võistlejal olema mõlemad räätsad nõuetekohaselt jala külge kinnitatud.

23 Võistluste reeglid - diskvalifitseerimine
Kaasvõistlejast reeglite vastaselt möödumine, kaasvõistleja pidurdamine või muul viisil sihilikult häirimine. Teise võistleja möödumist takistav käitumine. Kaasvõistleja nügimine või takistamine eesmärgiga pidurdada tema progressi. Kohtunik peab hindama olukorda, kas tegemist on sihiliku või kogemata juhtunud tegevusega. Määratud võistlusrajalt lahkumine. Kaks valelähet sama võistleja poolt. Vale vahetus teatevahetusalas Kahe minuti reegli rikkumine. Võistleja liigub võistlusrajal ilma räätsadeta rohkem kui 3 m. Finišijoone ületamine ilma räätsa(de)ta. Kõrvalise füüsilise abi saamine ükskõik millisel ajahetkel pärast stardijoone ületamist ja enne finišijoone ületamist. Varustuse kontrollis märgistamata varustuse (räätsad, teatepulk) kasutamine.

24 Võistluste reeglid – kordus-start
Kui võistleja diskvalifitseeriv eksimus takistas teistel võistlejatel või mõnel võistlejatest normaalselt jätkata, on lubatud kohtunikel otsustada kordus-stardi kasuks. Sellisel juhul diskvalifitseeritud võistlejat kordus-starti ei lubata. Võistluse kohtunikel on õigus erandlikel juhtudel (ettenägematu olukord, pealvaatajate sekkumine võistluste käiku, jms) määrata võistlusele kordus-start kui tundub, et see oleks mõistlik ja aus kõigi võistlejate suhtes ka siis, kui ei toimunud diskvalifitseerimist.

25 Teatevõistlus - vahetus
Teatevahetuskoridor on 20 m pikk ala, mille algus ja lõpp on märgistatud teineteisest 20 m eemal asuvate joontega ja pikendatud mõttelise vertikaalse seinaga joonest otse üles. Teatevahetuskoridor on sama pidi jooksu suunaga. Teatepulga vahetus peab toimuma vahetust lõpetava ja uut vahetust alustava jooksja vahel teatevahetuskoridoris. Teatepulk tuleb täielikult üle anda teatevahetuskoridoris.

26 Teatevõistlus – mis saab, kui teatepulk kukub maha?
Kui teatepulk kukub maha, siis peab selle üles võtma võistleja, kes teatepulga maha pillas. Kui teatepulk liigub kukkudes kõrvale suunas või jooksu suunas (sh üle finišijoone) edasi, siis peab võistleja, kelle käest pulk maha kukkus, selle üles võtma ja liikuma tagasi kohta, kus teatepulk oli viimati tema käes. Selle koha näitab kohtunik ja sellest kohast saab võistleja jätkata võistlemist oma rajal.

27 Teatevõistlus – diskvalifitseerivad vead
Võistlejad peavad enne ja pärast teatevahetust olema selleks ette nähtud alas, et vältida teiste võistlejate takistamist. Kui võistleja häirib oma tegevusega teist võistkonda, sest asub valel rajal, siis eemaldatakse võistkond võistluselt. Võistkonnakaaslasi ei ole lubatud abistada (edasi lükkamine, jms). Sellisele tegevusele järgneb võistkonna diskvalifitseerimine. Võistlejatel ei ole lubatud alustada jooksmist väljaspool teatevahetusala. Kui võistleja rikub seda reeglit, siis eemaldatakse võistkond võistluselt.

28 Teatevõistlus – teatepulk
Teatejooksu teatepulk peab olema sile, seest tühi, ümar tuub, mis on tehtud puidust, metallist või mõnest muust jäigast materjalist ja on ühes tükis. Teatepulga pikkus on 280 kuni 300 mm ja välisdiameeter peab olema 40 mm. Teatepulga kaal peab olema vähemalt 50 grammi. Teatepulk peab olema sellist värvi, et seda oleks lihtne jooksu ajal ja maha kukkudes lumes märgata. Teatepulka tuleb kogu võistluste aja hoida käes. Võistlejatel ei ole lubatud kasutada kätel vahendeid, mis tagavad teatepulga parema käes püsimise.

29 Teatevõistlus – võistkonna koosseis
Teatevõistkonnas peab olema 4 võistlejat. Kui võistlejaid on vähem, siis saab võistkond loobumiskaotuse. Unified Sports®/Ühendav Sport Ühendava Spordi teatevõistkonnad peavad koosnema 2 eriolümpia sportlasest ja kahest partnersportlasest. Teatesõitjate võistlusjärjekorra otsustab võistkonna treener. Iga võistleja peab läbima ¼ kogudistantsist. Ükski võistleja ei tohi läbida rohkem kui ühe vahetuse võistluse kohta.

30 Protesti esitamine Kõik protestid tuleb esitada kirjalikult.
Arutlemiseks ei võeta proteste, mis on suunatud kohtunike tegevuse hindamisele /hinnangu andmisele. Protestid tuleb esitada võistluste korraldajate poolt määratud kohta 15 minuti jooksul alates võistluste mitteametlike tulemuste avaldamisest. Protest tuleb esitada ametlikul eriolümpia protesti esitamise vormil.

31 Tänud kuulamast! …Ja nüüd kõik oma sportlastele lumeräätsasid tellima ;)