EMOL 95 SULEV LÄÄNE.

Teema esitlus: "EMOL 95 SULEV LÄÄNE."— Esitluse väljavõte:

1 EMOL 95 SULEV LÄÄNE

2 PALJU ÕNNE JUUBELIKS! Õnnitlused Juubilarile MTÜ Polis ja partnerite poolt. EMOL on olnud aastaid meie väga hea koostöö osapool. Kunagi ei ole ühtegi kokkulepet täitmata jäetud ning koostöö on olnud väga sisukas. Eraldi sooviks tänada Sirjet, Otti, Ivarit ja Kurmetit ning teisi EMOL juhte ja töötajaid. Eriti tahaks aga esile tõsta Robert Närska rolli nii EMOL-i taasloomisel kui ka kogu Eesti omavalitsussüsteemi taastamisel ja arendamisel. Au ja kuulsus kõigile EMOL juhtidele! Arusaadavalt oleme väga tänulikud kõigile EMOL liikmetele, kelle toetust ühistegevuses oleme aastaid tundnud. Tunnustuseks koostöö eest täna öösel oma arhiivist leitud algtekstid aasta algusest, kui EMOL taastamise protsess käsil oli – ajalooline kokkuvõte EMOL ja ELL tegevusest kuni 1940 ning põhjendus, miks peaks Vabariigi Valitsus oma aasta määruse EMOL ja ELL likvideerimise kohta tühistama.

3 NII SEE ALGAS Koos eesti Vabariigi loomisega alustasid aktiivset koostööd lisaks aastal loodud ELL-le ka maakonnad ja vallad juunil 1921 kokku kutsutud Eesti Maakonnaomavalitsuste esindajate konverents otsustas asutada Eesti Maakondade Liidu (EML) Esimene katse Eesti Maakondade Liidu põhikiri registreerida tehti Tallinna-Haapsalu Rahukogus. Põhikirja järgi said liikmeteks olla kõik maakonnavalitsused. Katse ei õnnestunud- segadust tekitas liidu staatus. Kas avalik- õiguslik või eraõiguslik. EMOL-I põhikiri registreeriti teisel katsel Õiguslik segadus lõppes kui aastal võetu vastu eraldi liitude seadus, mis koosnes vaid kolmest lausest.

4 KAS OLLA VÕI MITTE OLLA – KUI JAH SIIS KELLEGA OLLA?
1927 hakati looma Valdade Liitu, mille eesmägiks oli vallaomavalitsuste majandusliste ja kultuuriliste ülesannete võimas edendamine, tegevuse ühtlustamine ja kasude kaitsmine. Maakondade Liidu juhatus arutas Valdade Liidu põhikirja ja leidis, et liidu põhikirjas ettenähtud ülesanded on senini kaetud Maakondade Liidu poolt ja maakondade ja valdade huvid on sedavõrd seotud, et neid võimatu lahutada. Siiski toimus Tallinna pritsimajas Eesti Valdade Liidu asutamiskoosolek, kus osales 114 valda.

5 KOMPROMISS? Maakonde Liit oli muutnud oma põhikirja ning uueks nimeks sai Eesti Maaoamavalitsuste Liit. Mõistlik lahendus leiti lõpuks ka valdade võimalikule liitumisele EMOL-ga. Algselt said liituda korraga vähemalt 1/3 maakonna valdadest jne. Üldiselt mõisteti, et maakondade ja valdade ühised probleemid on valdavad ning ühishudive kaitseks oleks mõistlik koos toimetada, sest ressursse lihtsalteraldi tegutsemiseks ei jätkunud.

6 I OMAVALITSUSTE KONGRESS
Eesti Vabariigi kohaliku omavalitsuse ühistegevuse suursündmus oli I Eesti omavalitsustegelaste kongress, mis toimus Osales 77 valdade, 46 maakondade ning 32 linnade esindajat. Päevakorras 12 punkti, näiteks: omavalitsuste huvide kaitse, omavalitsuste maksud, teede korraldus, maareform ja omavalitsused jne. KAS TULEB TUTTAV ETTE KA TÄNA? Selgus, et ühist keelt riigi esindajatega eriti ei leitud. Omavalitsuste koostööd otsustati tugevadada ning selleks loodi näiteks liitude vaheline koostöökogu.

7 KOOSTÖÖ JA ARENG Kuigi nii EMOL kui ka ELL soovisid omavalitsuste õigusliku seisu kindlustamist, siis tulemusteni jõuti paljusti alles uues nn aasta põhiseaduses. Uued nn päris Eesti omavalitsusseadused said valmis eelnevaga seoses: uus vallaseadus 1938 – uus maakonna- ja linnaseadus 1938 – Eesti Vabariigis viidi läbi haldus-territoriaalne reform EMOL sai väga oluliseks partneriks nii riigi sees kui ka rahvusvahelises suhtluses

8 RIIK: PARTNER VÕI VAENLANE?
Aeg muutus ühe keerukamaks nii Eestis kui ka maailmas – EMOL ja ELL ei saanud nõus olla riigi, eelkõige Vabariigi Valitsuse seisukohtede ja poliitikaga kohaliku omavalitsuse ja liitude osas nõus. Tulemusena kinnitas Vabariigi Valitsus 30. mail uued liitude põhikirjad, sh EMOL-i osas. Avaldati Riigi Teatajas 11. juunil 1940. . Liidud paljuski nn riigistati ning seejuures õiguslik alus oli selleks mitte korrektne. Uus nn Johannes Vares-Barbaruse valitsus, mis tuli võimule vajas alguses toetust ning tunnistas eelmise valitsuse põhikirja kehtetuks ja taastas varemkehtinud põhikirjad 4. juulil 1940.

9 TULEMUS: RIIK - IKKAGI VAENLANE!
Kui võim juunipöörde valitsusel kindel – asuti ka formaalselt senist Eesti Vabariiki likvideerima. Üheks selle osaks sai ka EMOL ja ELL likvideerimine. Sama Varese valitsus võttis vastu juba 17. augustil 1940 vastu EMOL ja ELL likvideerimise määruse. Siseminister moodustas likvideerimiskomisjoni juba ning ei aidanud enam kellegi soovid ja pöördumised – kõik Eesti Vabariigiga seonduv ja seotu likvideeriti. Inimesed lasti suuremas osas lahti ka valdadest, linnadest ja maakondadest. Uus kord kehtis erinevastes vormides kuni 1980-te teise pooleni, kui asusime taastama Eesti Vabariiki.

10 MUINASJUTT – KAS SAAB KA TEGELIKUKS?
AJAKIRI EESTI MAAOMAVALITSUS EESTI VABARIIGI ÕIGUAKTID KUNI 1940 INIMESED: Eesti riigi ja omavalitsuse muinasjutu kuni aastani lõid reaalsed inimesed, sh Värdi Vallner ja paljud teised Eesti omavalitsuse süsteemi taasatasid samuti reaalsed inimesed, sh paljud on ka täna siin saalis. Algus aga on palju kaugemal, professor Wolfgang Drechler on väitnud et Eesti rahvas on unikaalne Euroopas – eestlased on elanud kõige kauem samal territooriumil kogukondlikus halduses.

11 SUUR TÄNU KÕIGILE EESTI OMAVALITSUSJUHTIDELE LÄBI AEGADE!
Eesti oma avalikku haldust aga hakkasime looma 150 aastat tagasi, st 1866, kui võeti vastu Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kogukonna seadus. Soome osas võeti analoogiline seadus vastu aasta varem, st 1865 ning seda tähistati aasta tagasi üle lahe väga suurelt. Vast oleks ka Eestis seda tähtaega märkida, kuna paljud on väitnud, et Eesti riiki juhiti alates 1918 kui valda, sest muud avaliku juhtimise kogemust eestlastel suures osas ei olnud.

12 Riigimees ja teadlane artiklis Jüri Uluots „Omavalitsuste tähtsus Eesti ajaloolisest seisukohast” (1933) Üks Inglise kuulus jurist ütles, et ei ole vägevamat asutust, mis võiks võistelda oma vanaduse, tähtsuse ja mõjukuse poolest sellega, mida esitab endas Inglise parlament. Seda ütelust võib kohandada ka Eestile. Ei ole õiguslikku põhimõtet, mis võiks Eestis võistelda omavalitsuse ideega vanuselt, pidevuselt ja kasvatuslikult. Eesti omavalitsus on olnud nurgakiviks, millele praegune aeg tugineb”.

13 Professor W. Drechsler “Vaatamata mõningatele püüetele reforme jätkata, on praeguseks –1992. aastate reformide ning muudatuste hoog ja ind Eestis suuresti raugenud ning seda mitte ainult riigiasjades. Siiski ei ole ka mõttekas läheneda asjadele nii, et tuleb jätkata kõigest hoolimata, sest – jättes kõrvale Eesti peaaegu uskumatud edusammud ja selle, et ka Läänes ei ole kõik mitte nii väga suurepärane – asjad ei ole siin nii hästi, nagu nad peaksid ja mis kõige tähtsam, nagu nad võiksid olla.

14 Uue avaliku halduse loomise õigusakt „Haldusreformi läbiviimisest Eesti NSVs”, milles sätestati, et tuleb läbi viia haldusreform 1 1) rahvavõimu vabariigisisese detsentraliseerimise omavalitsuslikele juhtimistasanditele ning riikliku ja omavalitsusliku juhtimise kindlapiirilise eristamise; 2) territoriaalse haldusstruktuuri reorganiseerimise. Haldusreformi alustamise tähtajaks on 1. jaanuar 1990 sellest hetkest jõustuva seadusandluse alusel”.

15 Haldusreform 2 „... haldusreformiga luuakse … kaheastmeline haldusstruktuur, mis on kogu vabariigi territooriumi ulatuses ühtne ja ühetaoline. Esmase haldustasandi moodustavad omavalitsuslikud vallad, alevid ja linnad, teise tasandi, mis on üheaegselt nii omavalitsuslikuks kui ka riikliku juhtimise regionaalseks tasandiks, maakonnad ja vabariiklikud linnad, kusjuures viimased täidavad samaaegselt ka kohaliku omavalitsuse funktsioone…

16 Haldusreform 3 Haldusreformi läbiviimise kohtadel tagavad kohaliku omavalitsuse volikogud, mis valitakse eelseisvatel valimistel vastavalt … seadusele… Seejuures maakondade ja vabariikliku alluvusega linnade volikogud asuvad tegevusse 1. jaanuarist 1990, valdade, alevite ja linnade kui esmatasandi kohaliku omavalitsuse esindusorganid tegutsevad valimisjärgselt vastavate asutavate kogudena, vastavate valdade, alevite ja linnade omavalitsusliku staatuse kinnitamise hetkest aga volikogudena…

17 Ajalooliselt on tunnustatud Eesti kohalikku omavalitsust kui riigi ja rahvuse elujõu ja elu kvaliteedi allikat Kohaliku omavalitsuse kaks olulist ülesannet: Enesekorralduse teostamine, kogukonna ja demokraatia arendamine Avalike teenuste osutamine, omavalituse majandustegevus, efektiivsus Tunnustada 1989 kuni 1993 aastani toimunud reformide eesmärkide saavutamist. Eesti omavalitsused on võimelised osutama baasteenuseid euroopalikul tasemel. Välja töötati demokraatialiku ja kaasava kohaliku omavalitsuse toimimise põhimõtted, mis ka praktiliselt senini toimivad.  

18 EMOL taasloomise ettevalmistustöödkulmineerusid 23
EMOL taasloomise ettevalmistustöödkulmineerusid 23. veebruaril 1990 kui tuli kokku Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevuse taastamise Algatav Kogu Protokollis märgitakse, et: „...kuulanud ära S. Lääne, R. Närska, T. Kirsi ja U. Heinla ettekanded ning järgnenud sõnavõtud Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevuse taastamise kohta, otsustab: 1. Kiita heaks: 1)Eesti NSV Valitsuse protokollilise otsuse ning Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse projektid Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuse Liidu tegevuse taastamise kohta; 2) Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevuse ajaloolis- õiguslik õiend. Esitada nimetatud dokumendid Eesti NSV Valitsusele ning Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumile, volitades Algatava Kogu seisukohti esindama dokumentide koostajad ning R. Närska ja U. Heinla.

19 EMOL taastamine & Valitsuse määrus liitude taastamise kohta
2. Kutsuda kokku Eesti Maaomavalitsuste Liidu nõukogu 2 kuu jooksul alates Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse „Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maa-omavalitsuste Liidu tegevuse taastamisest” vastuvõtmisest, arvestades seejuures, et valdade poolseteks liidu liikmeteks võivad olla külanõukogud”. „Eesti NSV Valitsuse määrus, 1. märtsist 1990.a. nr. 46. Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevuse taastamise kohta.”

20 Eesti Valdu Asutava Liidu loomine
Mitmeid asjaolusid arvestades leidis osa vallajuhte, et vajalik on ka valdade seisukohtade vahetu esiletoomine. Selle protsessi kulminatsiooniks kujunes esimesel Omavalitsuspäeval 12. juulil 1990. a Pärnus Eesti Valdu Asutava Liidu loomine. Liidu esimehe asetäitjaks valiti Vinni vallavanem Jüri Allikalt (esimeest ei valitud). Vabariigi Valitsus registreeris liidu põhikirja 10. septembril Esimese Omavalitsuspäeva koosolekust võtis osa 98 esindajat 98 esmatasandi haldusüksusest.

21 Kohalike omavalitsuste ja riigi esindajate ühistegevus
2. veebruaril 1990, Tartu rahulepingu 70. aastapäeval, Tallinnas toimunud kõigi tasandite rahvasaadikute täiskogu, millel võeti vastu deklaratsioon Eesti riikliku iseseisvuse küsimuses. Deklaratsiooni poolt oli enamus 3090st kohal olnud rahvasaadikust, vastu oli 101 ja erapooletuks jäi 16.

22 ELL, EMOL ja EVAL võtsid vastu ühisavalduse Põhiseadusliku Assamblee moodustamise ja töökorralduse kohta Avalduses märgitakse muuhulgas, et tugev riiklus tugineb omavalitsustele ja tehti ettepanek kaasata assamblee tegevusse ka omavalitsused ja nende üleriigilised liidud, st EMOL, ELL ja EVAL

23 20.08.91 EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU OTSUSE EELNÕU 1
Kohaliku omavalitsuse organite ja omavalitsusliitude kohta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, märkides kohaliku omavalitsuse organite erilist tähtsust Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisel, o t s u s ta b: 1. Kõigil kohaliku omavalitsuse organitel jätkata oma tegevust ning lähtudes Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 19. augusti 1991.a. avaldusest riigipöörde kohta NSV Liidus, juhinduda Eesti Vabariigi seadusest "Maavanema ja vabariikliku linna linnapea pädevuse laiendamisest".

24 20.08.91 EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU OTSUSE EELNÕU 2
2. Teha ettepanek Eesti Linnade Liidule, Maaomavalitsuste Liidule ja Valdu Asutavale Liidule koordineerida kohaliku omavalitsuse organite tegevust olukorras, kus Eesti Vabariigi riigiorganite tegevus on takistatud. 3. Eesti Vabariigi Valitsusel koostöös kohaliku omavalitsuse organite ja käesoleva otsuse punktis 2 nimetatud omavalitsusliitudega töötada läbi küsimused käesoleva otsuse punktis 1 nimetatud seaduse ja käes­ oleva otsuse täitmiseks. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL Tallinn, " " augustil 1991.a.

25 Maakond & vallad; Narva, Kohtla-Järve ja Sillamäe volikogude tegevus
Loodud maakonnad ja vallad ning linnad asusid tegevusse; Erinevad olid arengud Ida-Virumaal ning osaliselt ka Tallinnas; Nimetatud volikogude tegevus lõpetati seoses nende ühiskonda destabiliseeriva tegevusega. Sisse seati Vabariigi Valitsuse otsene kontroll nende kolme linnavalitsuse tegevuse üle.

26 EESTI OMAVALITSUS JA LIIDUD ON VALMIS?
CLRAE president Lucien Sergeant “ ... in Tallinn it was clear that Estonian local-government institutions were operating very democratically.” “ ... Tallinnas oli selge, et Eesti kohaliku omavalitsuse institutsioonid tegutsevad väga demokraatlikult.” JUULI 1991

27 AJALUGU ÕPETAB 1994 – omavalitsuste nõupäev, eeskujuks 1924
AJALUGU ÕPETAB 1994 – omavalitsuste nõupäev, eeskujuks aasta omavalitsuste kongress Omavalitsused siseriikliku ja rahvusvahelise koostöövõrgustiku oluliseks tegijaks: Omavalitsuste koostöökogu – eeskujuks sama organ kuni 1940; taastati nii kuni aastani tminud suhted rahvusvahelistes organisatsioonides ja ka laiemalt; parimad sõbrad – ikka naaberriigid, eelkõige Soome, Rootsi, Läti; Eriti suur on olnud Soome kollegide toetus ja abi ning seda nii vaimses kuid mis seal salata algusaastatel ka materiaalses mõttes; Võin edasi anda ka Läti praeguse peaministri, Valmiera varasema linnapea Maris Kucinskise parimad tervitused. 2003: Türist mõne kilomeetri kaugusel Paides kui otsustati EOÜ ja EMOL saatus ja status; EMOL Eesti omavalitsusmaastikul taas juhtivaks tegijaks - õiguslik järjepidavus selles osas üheks juhtivaks ideeks; Uus maailm Eesti omavalitsustele ja ka EMOL-le seosse aastaga astumine EL-tu

28 Riigikogu peaks nüüd samuti sõnastama pikema mõjuga strateegilised otsused ja vajalikud järgnevad sammud, mida riik peaks ette valmistama Eelnevast tulenevadki ettepanekud Riigikogule: Täpsustatakse riigi ja kohaliku omavalituse funktsioonide jaotust. Osa riigi tänaste funktsioonide, sealjuures mis vahepeal omavalitsustelt üle võetud (nagu näiteks sotsiaalnõustamine, esmatasandi tervishoid ja muud) - delegeerimine koos vajalike ressurssidega omavalitsustele. Eraldi täpsustamist vajab gümnaasiumihariduse temaatika; Riigi ja omavalitsuste finantssuhete detsentraliseerimine ja põhjalik uuendamine, ennekõike tänaste riigimaksude delegeerimise teel omavalitsustele (näiteks üksikisiku tulumaks, maamaks) või arenenud riikides laialdaselt rakendatud maksude õiguse andmise teel (nt. omandimaks) omavalitsustele. Omavalitsuste vastutuse võtmine ja siis ka õiguste saamine kulutamise poliitikas oleks eelduseks sihtotstarbeliste grantide osakaalu vähendamiseks;

29 RIIK 2 Omavalitsussüsteemi pideva arengu tagamiseks oleks vajalik suurendada ka Riigikogu rolli, luues näiteks mitmetes riikides toimiva parlamendi arengukomisjoni, mis võtaks kokku erinevate ühiskonna valdkonnas toimijad ning leiaks vajaliku tasakaalu nii õigusloomes kui ka riigi ja kohaliku omavalitsuse praktilises tegevuses; Asjakohane oleks Vabariigi Valitsuse riigi ja kohaliku omavalitsuse valdkonna arengu püsiva institutsiooni loomine; kaasajastada tuleks riigi ja kohaliku omavalitsuse partnerlust ja koostööd kohaliku omavalitsuse liitudega; Omavalitsuste problemaatika analüüsiks ning nii ühiskonna kui ka riigi ja kohalike omavalitsuste teavitamiseks probleemidest ja võimalikest lahendusteedest, sealjuures koostöös ülikoolide ja laiemalt valdkonna teadlaste, poliitikute ja spetsialistidega, oleks vajalik vastava mõttekoja asutamine ja selle tegevuse tagamine.

30 RIIK 3 * Maakondliku (riigi esindamine kohalikul tasandil) ja regionaalse valtsemiskorralduse muutused, tulenevalt uuest valdade ja linnade suuruse loogikast ja omavalitsuslikust korraldusest. Vajalik on harukondliku ja territoriaalse juhtimise põhjalik analüüs; Demokraatia ja detsentaliseerimise põhimõtete jätkuv edendamine, mis arvestaks Põhiseaduses ja Hartas sätestatut, sealhulgas kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõtet, võimaldades koos sellega vähendada ülevalt alla administratiivse kontrolli vajadust ning suurendada põhimõtteliselt enesekorralduse ja sisekontrolli taset; Eeltoodu realiseerimine eeldab kogu kehtiva õigusruumi analüüsi ja kaasaegse kohaliku omavalituse õigusliku keskkonna loomist.

31 EESTI OMAVALITSUSED JA RIIK; KELLE JAOKS AJALUGU
RIIK JA KOHALIK OMAVALITSUS SAAVAD TOIMIDA EFEKTIIVSELT VAID KOOSTÖÖS PARNERITENA EI OLE KULTUURRAHVALE SOBILIK, KUI SENISTE PÕLVEDE TÖID KA TEGEMISI OMAVALITSUSE VALDKONNAS - NII MATERIAALSES KUI KA VAIMSES MÕTTES – EI TALLETATA JA EI ANDA EDASI TULEVASTELE PÕLVEDELE

32 MIDA SAAKS TEHA OMAVALITSUSED
Omavalitsuste vaheliste suhete liikumine konkurentsipõhisest keskkonnalt koostööpõhiseks on paljuski ka omavalitsuste endi käes. Üks vundamente sellele suunale oleks ühineda üheks tugevaks üleriigiliseks omavalitsusliiduks. Arusaadavalt eeldab eelneva realiseerimine riigi ja kohaliku omavalitsuse sisulist partnerlust. Oluline oleks ka kohalike omavalitsuste esindajate tunduvalt aktiivsem osalemine kavandatava reformi ja selle jätkutegevuste analüüsil, lahendusteede otsimisel ning teavitustegevuses nii kohalike omavalitsuste hulgas kui ka ühiskonnas tervikuna.

33 Täname veelkord Polise ja kolleegide poolt
Kohtumiseni traditsioonilisel suvekonverentsil, seekord loodame selle korradada Aruküla seltsimajas, peremeheks vallavanem Raivo Uukkivi. Seekord on konverentsi üldiseks teemaks kavandatud Kohalik omavalitsus kui Eesti riigi taastamise vundament – kas ka muudatuste mootor. Konverents on pühendatud Eesti Vabariigi taastamise 25. aastapäevale. Konverentsiga märgitakse ära ka eesti avaliku halduse loomise 150.  aastapäeva (Makoggukonna Seadus Baltia-merre kubbermangudele. Ria-, Tallinna- ja Kura-male kiideti heaks aastal). Veelkod edu ja õnne EMOL-le ning kogu Eesti omavalitsussüteemile Eesmärgiks võiks seada Eesti vallad ja linnad, kus elanikel oleks hea elada ja soov mitte lahkuda!

34

35 Ajalooliselt on tunnustatud Eesti kohalikku omavalitsust kui riigi ja rahvuse elujõu ja elu kvaliteedi allikat Kohaliku omavalitsuse kaks olulist ülesannet: Enesekorralduse teostamine, kogukonna ja demokraatia arendamine Avalike teenuste osutamine, omavalituse majandustegevus, efektiivsus Tunnustada 1989 kuni 1993 aastani toimunud reformide eesmärkide saavutamist. Eesti omavalitsused on võimelised osutama baasteenuseid euroopalikul tasemel. Välja töötati demokraatialiku ja kaasava kohaliku omavalitsuse toimimise põhimõtted, mis ka praktiliselt senini toimivad.