Balticclimate Ettekanne poliitikakujundajatele

Teema esitlus: "Balticclimate Ettekanne poliitikakujundajatele"— Esitluse väljavõte:

1 Balticclimate Ettekanne poliitikakujundajatele
„Kliimamuutusest tulenevad ülesanded ja võimalused kohalikul ja piirkondlikul tasandil Läänemere riikides“ Balticclimate Ettekanne poliitikakujundajatele (Ettekannet võib täiendada vastavalt oma vajadustele) Projekt BalticClimate käsitles aastatel kliimamuutusega kaasnevaid ülesandeid ja võimalusi, et aidata kaasa Läänemere-äärsete riikide säästvale arengule, sh majanduse, keskkonna- ja sotsiaalvaldkonna jätkusuutlikule arengule. Projekt on võimaldanud omavalitsustel ning kohalikel ja piirkondlikel huvirühmadel tegeleda kliimakaitsega ühiselt, ühtselt ja säästvalt. See muudab omavalitsused ja piirkonnad tulevikus konkurentsivõimelisemaks, et Läänemere piirkonna praegune ühisidentiteet säiliks ja paraneks. RUUM TEIE LOGOLE Kuupäev, autor, teema jne.

2 Struktuur 1a. Mis on kliimamuutus? 1b. Mis on kliimamudelid?
1c. Mis on kliimastsenaariumid? Piirkondade kliimastsenaariumid Muutused kliimas 4. Millised on mõjud sinu piirkonnale ja rakendatavad meetmed? Poliitikakujundajana tegutsema asumine Link töövahendite komplektile

3 Mis on kliimamuutus? „(…) muutus Maakera kliimas, mille Maa atmosfääri koostise muutmise kaudu otseselt või kaudselt põhjustab inimtegevus ning mis ilmneb lisaks kliima looduslikule varieerumisele võrreldavatel ajaperioodidel”. (ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon) Kliimamuutuse all peetakse silmas statistiliste keskmiste muutumist aastakümnete või pikema aja jooksul. Termin ise hõlmab loodusoludest ja inimtegevusest tulenevat kliimamuutust. Allikas: IPCC Fourth Assessment Report, Climate Change, 2007 Atmosfääri CO2 kontsentratsioon viimase aasta jooksul (suur joonis) ja alates a-st (väike joonis).

4 LIsainformatsioon: www.toolkit.balticclimate.org/et/kliimamuutusest#6
Mis on kliimamudelid? Kliimamudeleid kasutatakse tulevikukliima ennustamiseks ja kliimastsenaariumide koostamiseks. Need mudelid on atmosfääri, maismaa, ookeani, järvede ja jää kolmemõõtmelised kujutised. Joonis: Euroopat hõlmava piirkondliku mudeli (paremal) ja üleilmse kliimamudeli (vasakul) tüüpiline ruumiline lahutusvõime Kliimamudeleid kasutatakse tulevikukliima ennustamiseks ja kliimastsenaariumide koostamiseks. Need mudelid on atmosfääri, maismaa, ookeani, järvede ja jää kolmemõõtmelised kujutised Üleilmsetes kliimamudelites on atmosfäär jagatud rastriks, kus piki horisontaaltelge kulgevad andmed Maa pinna kohta ja piki vertikaaltelge andmed õhu kohta. Rastri igas punktis arvutatakse välja erinevate meteoroloogiliste, hüdroloogiliste ja klimatoloogiliste näitajate muutumine ajas. Üleilmsete mudelite puhul on rastri iga ruudu suurus 100–300 km, piirkondlikes mudelites vaadeldakse väiksemat pindala, nt Euroopat katavad ruudud suurusega 25–50 km. Väiksemal pindalal saab ilma täiendava arvutivõimsuseta luua tihedama rastri, mistõttu on see täpsem. Üleilmse kliimamudeli tulemuste abil kontrollitakse, mis toimub väljaspool piirkondliku kliimamudeli arvutusala, sealjuures võetakse arvesse ka väljapoole piirkondliku mudeli kaetavat ala jäävaid muutusi. Kohalikul tasandil tuleks vaadata piirkondlikke kliimaandmeid, kui need on olemas, sest piirkondlik mudel on täpsem. Kui need andmed puuduvad, võivad ka üleilmsetes kliimamudelites toodud andmed anda tuleviku kliimast veidi aimu, kuid pinnapealsemal kujul. LIsainformatsioon:

5 Mis on kliimastsenaariumid?
Kliimastsenaariumidega antakse teavet selle kohta, kuidas võib kliima mingi aja jooksul tulevikus muutuda. Neid koostavad globaalsete kliimamudelite abil meteoroloogia- või kliimaküsimustega tegelevad valitsusasutused ja/või uurimisinstituudid. Arvutused põhinevad atmosfääri eeldatavatel tulevikumuutustel. Kliimamudelite arvutustega saadud tulemusi nimetatakse kliimastsenaariumideks. Kliimamudelite arvutustega saadud tulemusi nimetatakse kliimastsenaariumideks. Kliimastsenaariumid ei ole ilmaprognoosid. Ilmaprognoosid annavad teavet selle kohta, mis võib juhtuda kohalikul tasandil lühikese aja jooksul. Kliimastsenaariumid kätkevad ilma statistilist käitumist, mida me nimetame kliimaks, kuid nende abil ei looda uuesti tegelikku ilma mingis kohas ja mingil ajal. Tulevase kliima võrdlemisel meie praeguse kliimaga kasutatakse tihti nt 20–30 aasta pikkuseid võrdlusperioode. Tuleviku kohta saadud tulemusi kõrvutatakse tihti selle võrdlusperioodi keskmisega. Tavaliselt kasutatakse standardvõrdlusperioodina ajavahemikku 1961–1990. Lisainformatsioon:

6 Kliimastsenaariumi näide Läänemere piirkonna kohta
Esitatud teabest selgub, kuidas Läänemere piirkonna kliima võiks järgmise saja aasta jooksul areneda (ajavahemiku 2071–2100 keskmist on võrreldud ajavahemiku 1961–1990 keskmisega). Materjal põhineb tulevasi atmosfäärimuutusi käsitlevat teavet kasutavate kliimamudelite arvutustel. Kliimamudelid hõlmavad kogu atmosfääri-, maismaa- ja veesüsteemi füüsikaliste protsesside vahelisi suhteid. Kliimamudelite arvutuste põhjal saadud tulemused hõlmavad ajavahemikku 1961–2100. Keskmise temperatuuri muutus aastatel 2071–2100 võrreldes ajavahemiku 1961–1990 keskmisega (°C). Talv (ülal vasakul), kevad (ülal paremal), suvi (all vasakul) ja sügis (all paremal) Lisainformatsioon:

7 Piirkondade kliimastsenaariumid
Kliimamudelites on atmosfäär jagatud rastriks, kus piki horisontaaltelge kulgevad andmed Maa pinna kohta ja piki vertikaaltelge andmed õhu kohta Rastri igas punktis arvutatakse välja erinevate meteoroloogiliste, hüdroloogiliste ja klimatoloogiliste näitajate muutumine ajas. Piirkondlikke kliimamudeleid kasutatakse piirkondlike kliimastsenaariumide koostamiseks Piirkondlikes mudelites vaadeldakse väiksemat pindala, nt Euroopat katavad ruudud suurusega 25–50 km. BalticClimate`i projekti raames koostati Eesti, Leedu, Läti, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Venemaa sihtalade jaoks tuleviku kliimastsenaariumid, mille leiate siit: Oma piirkonna tulevikukliima määratlemiseks võite kasutada neis aruannetes sisalduvat teavet. Lisainformatsioon: planeerijad/inventuuranaluus/kliimamuutusega-seotud-teave/tuleviku-kliima

8 Lisainformatsioon: www.toolkit.balticclimate.org/et/kliimamuutuse-moju
Muutused kliimas Parameeter Mõju Temperatuur nt põuad, suurenenud aurustumine Sademed nt üha suurenev üleujutuste ja paduvihmade hulk talvel, vähenenud sademete hulk ja põuad suvel, kuid ebaregulaarsed paduvihmad Lumikate nt põllukultuuride saagikuse kadu tugeva pakase ja vähenenud vee kättesaadavuse tõttu kevadel Sellel slaidil esitatakse mõned võimalikud kliimamuutuse mõjud Läänemere piirkonna kohta. See peaks pakkuma tuge kohaliku tasandi tulevastele analüüsidele, mis moodustavad osa probleemide ja võimaluste hindamisest ning haavatavuse hindamise raamistikust. Lisainformatsioon:

9 Millised on mõjud sinu piirkonnale ja rakendatavad meetmed?
Millised on mõjud loodus- ja inimsüsteemidele? Võimalik mõju A… , mõju B … , ja mõju C … sinu piirkonnas Milliste meetmetega reageeritakse kliimamuutusele? Leevendamine: Vältida kasvuhoonegaase ning hoiduda kulukatest kohanemise meetmetest oma piirkonnas Kohanemine: kliimamuutuse mõjudele reageerimise meetmed piirkonnas Millised on kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise strateegiad kliimamuutusega kaasnevate probleemidega toimetulekuks? Strateegia A … sinu piirkonnas Meede A … ,meede B …, meede C … sinu piirkonnas Kliimamuutuse mõjust (nt paduvihm, üleujutused või põuad) on tingitud uued olukorrad, mis mõjutavad sektoreid nagu transport, energia-, elamu- ja põllumajandus. Need rasked ilmastikunähtused tekitavad uusi lahendamist vajavaid probleeme eriti poliitikakujundajate, planeerijate, ettevõtjate ja piirkondlike või kohalike asutuste jaoks, kellele BalticClimate'i töövahendis põhiliselt keskendutakse. Lisainformatsioon:

10 Poliitikakujundajana tegutsema asumine
1. samm: Ettevalmistus – usaldusväärse teabe pakkumine 2. samm: Haavatavuse hindamine – protsessi algatamine, toetamine ja juhtimine 3. samm: Strateegilise suuna määramine – kohustuste võtmine ja olemasolevate poliitikavahenditega sidumine 4. samm: Planeerimine ja elluviimine – strateegiad, planeeringud, kavad ja kokkulepped eri tasanditel Kui kliimamuutuse mõjud on tekkinud, peavad teie piirkond ja asjaomased ametiasutused need paratamatult enda õlule võtma. Kohaliku või piirkondliku omavalitsuse esindajana on teil võimalik rakendada vajalikku kohanemis- ja leevendamispoliitikat. Mõelge leevendamis- ja kohanemismeetmete ühendamisele strateegilisel ja võimalikult madalal kohalikul tasandil ning valdkondades olemas olevate teadmiste ja kogemuste ärakasutamisele. Näiteks tegelevad planeerijad leevendamisega, kuid peavad üha sagedamini uurima lähemalt ka kohanemist. Kohalikud kogemused aitavad teil oma poliitilisi otsuseid langetada. Lisainformatsioon:

11 BalticClimate’i töövahendi abil on teil kui poliitikakujundajatel võimalus (ja kohustus) hakata samm-sammult tegelema sellega, et kliimamuutusega toime tulla. Esimene samm on ettevalmistus tulevasteks otsusteks. Probleemi tunnistamine ning enda kurssiviimine kliimamuutuse ja selle mõjudega aitab teil kindlaks teha säästva arengu probleemid ja võimalused oma piirkonnas, linnas või vallas. Piirkonna haavatavuse hindamine on teine samm kliimamuutusest tulenevate mõjude, probleemide ja võimaluste väljaselgitamiseks. Sektoritevaheliste koostoime ja konfliktide väljaselgitamiseks tuleb kaasata võimalikult palju valdkondi (nt transport, energia-, elamu- ja põllumajandus). Kolmas samm on strateegilise suuna kindlaks määramine, mida teete peaasjalikult teie kui poliitikakujundaja, kuid seda mõjutavad ka teised otsusetegijad. See, kuidas te kliimamuutuse probleemiga toime tulete, mõjutab suuresti ka kohalikke ettevõtteid ja energiasektori osalisi. Sammsammulise protsessi lõpuleviimine tähendab kokkuleppe sõlmimist või tegevuskava väljatöötamist. Seejärel võib alata elluviimisetapp. Selle, neljanda sammu puhul on eesmärkide saavutamiseks ning protsessi ülevaatamiseks ja täiustamiseks oluline seire ja protsessi hindamine.

12 Link töövahendile mitmesuguste näidete lisamiseks oma ettekandesse:
BalticClimate’i töövahend võimaldab teadmiste ja kogemuste jagamist kohaliku ja piirkondliku tasandi kliimamuutusele reageerijate vahel, kes ei pruugi tingimata olla kliimamuutuse asjatundjad, kuid kellel on oluline roll kliimamuutusega seotud meetmete ettevalmistamisel ja rahastamisel ning nende rakendamisega seotud otsuste tegemisel. Töövahend hõlmab kolme olulist kliimamuutusele reageerijate rühma: poliitikakujundajad, planeerijad ja ettevõtjad. Nemad peaksid kliimamuutuse küsimuses võtma selged ülesanded ja vastutuse selle mõjuga toimetulemise eest. Töövahend aitab selles keerukas protsessis orienteeruda.